3-2-1-71-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-71-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i Sanoma Baltics hagi AS-i Eesti Ajalehed ja AS-i Delfi

vastu internetilehel www.auto24.ee avaldatud teoste

reprodutseerimise, kopeerimise, töötlemise jaavaldamise

keelamiseks; internetilehel www.auto24.ee avaldatud

andmebaasist väljavõtete taaskasutamise keelamiseks

internetilehel www.ekspressauto.ee või mõnel teisel

internetilehel; kohustamaks hoiduma õigust rikkuvast

tegevusest, mis seisneb teoste ja andmebaaside ebaseaduslikus

(hageja eelneva kirjaliku loata) kasutamises; saamata jäänud

litsentsitasu 9 600 000 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-63661

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Eesti Ajalehed ja AS-i Delfi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

64 793 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Sanoma Baltics (registrikood 10416931), esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostjad AS Eesti Ajalehed (registrikood 10004521) ja AS Delfi

(registrikood 10586863), kostjate esindaja vandeadvokaat Marge

Männiko

Asja läbivaatamise kuupäev

7. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-63661

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt AS-i Eesti Ajalehed ja AS-i Delfi kanda.

3. Arvata AS-i Eesti Ajalehed ja AS-i Delfi kassatsioonkaebuselt 15. detsembril 2011 tasutud

kautsjon 647 (kuussada nelikümmend seitse) eurot 85 senti riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Sanoma Baltics (hageja) esitas 1. detsembril 2009 Harju Maakohtule hagi AS-i Eesti Ajalehed

(kostja I) vastu internetilehel www.auto24.ee avaldatud teoste reprodutseerimise, kopeerimise,

töötlemise ja avaldamise keelamiseks; internetilehel www.auto24.ee avaldatud andmebaasist

väljavõtete taaskasutamise keelamiseks internetilehel www.ekspressauto.ee või mõnel teisel

internetilehel; kohustamaks hoiduma õigust rikkuvast tegevusest, mis seisneb teoste ja andmebaaside

ebaseaduslikus (hageja eelneva kirjaliku loata) kasutamises; saamata jäänud 32 kuu litsentsitasu

9 600 000 krooni (618 336 euro 83 sendi) väljamõistmiseks. 20. detsembri 2010. a määrusega kaasas

Harju Maakohus hageja taotlusel kostjana menetlusse ka AS-i Delfi (kostja II), kuna kostja I on

hageja taotluse kohaselt võõrandanud ettevõtte "Ekspressauto" kostjale II ja uus omanik jätkab hageja

õiguste rikkumist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja loonud märkimisväärsete investeeringute abil internetilehekülje

www.auto24.ee. Nimetatud internetilehel avaldatud andmed kujutavad endast andmebaasi, mis

sisaldab suurel hulgal erinevaid sõidukite müügikuulutusi. Andmebaas põhineb hageja loodud

tarkvaral, mille abil saab tavakasutaja teha sõidukite ostmiseks otsinguid. Internetilehekülje

www.auto24.ee on graafiliselt kujundanud hageja töötajad, samuti on www.auto24.ee veebilehel

üleval tuhanded fotod, mille autoriõiguste omajaks on hageja (hagejale on autoriõigused loovutatud).

Hageja andmebaasi andmetes erinevate parameetrite järgi otsingute tegemiseks, andmete kogumiseks

ja salvestamiseks, andmebaasi sisu kasutajale kättesaadavaks tegemiseks ning paljudeks teisteks

andmetöötlusoperatsioonideks kasutatava tarkvara on loonud hageja töötajad ja juhatuse liige. Hageja

töötajad ja juhatuse liikmed on teinud internetilehe www.auto24.ee kujunduse. Hagejale kuuluvad

autoriõigused enda investeeringute alusel loodud objektidele: andmebaasile, tarkvarale ja

internetilehe graafilisele kujundusele ning fotodele, mille autoriõigused on talle loovutatud.

Internetilehel www.ekspressauto.ee toodud teabe järgi kujutab samal internetilehel kättesaadav

andmebaas kostjatele kuuluvat kuulutuste, tekstide, andmete ning kuulutuste juurde kuuluvate fotode

andmebaasi, mis sisaldab autokuulutusi. Kostja I on alates 2007. a märtsist korduvalt ja järjekindlalt

reprodutseerinud hagejale kuuluvalt ja tema hallatavalt internetilehelt www.auto24.ee autokuulutusi

koos nende graafilise kujunduse ja fotodega ning autoriõiguse seaduse alusel kaitstavat andmebaasi

enda andmebaasi ning avaldanud need oma internetilehel www.ekspressauto.ee olulises mahus ilma

hageja kui autoriõiguste omaja ja andmebaasi tegija loata ning hagejale autoritasu (litsentsitasu)

maksmata. Internetilehe www.auto24.ee veebiserveri logifailide põhjal on tuvastatud, et kostja I on

juba pikema aja vältel kopeerinud suure hulga andmeid ja kuulutusi.

Internetilehel www.auto24.ee avaldatud ja portaali kasutajatele kehtestatud kasutustingimuste p 2.2

kohaselt annab kasutaja, lisades veebisaidile andmeid või teoseid (sh autokuulutusi, fotosid, foorumi

sõnumeid), haldajale, st hagejale tasuta üle autori varalised õigused. Haldajale ehk hagejale kuulub

ainuõigus kasutaja edastatud andmeid või teoseid igal viisil kasutada, lubada ja keelata nende

kasutamist, reprodutseerida, levitada, tõlkida, kohandada, lisada neid kogumikesse või

andmebaasidesse, edastada üldsusele.

Hageja töötleb ja süstematiseerib andmeid, kuna veebilehel on sõidukid esitatud tunnuste (nt mark,

ehitusaasta) järgi grupeerituna ja sorteerituna. Hageja kontrollib sisestatud kuulutusi, et need

vastaksid etteantud formaadile, ning vigadest kuulutustes teatatakse kõigepealt kuulutajale või

parandab vead hageja ise. Tegemist on nii teosena kaitstava andmebaasiga (sh kollektiivse teosega)

kui ka andmebaasi sui generis kaitsega.

Hageja andmebaasi loomiseks on kulutatud piisavalt nii inim- kui ka tehnilisi ressursse ja raha, et olla

kvalifitseeritav olulise investeeringuna. Hageja sai kõnealuse andmebaasi esimese versiooni valmis

1998 ja on seda täiendanud ja kättesaadavaks teinud pidevalt kuni praeguseni. Hageja andmebaasi

täiendamise ja kättesaadavaks tegemisega on seotud pidevalt hulk töötajaid. Andmebaas on oma

valdkonnas Eesti suurim. Kostjad rikuvad õigust reprodutseerimisele ja levitamisele, samuti õigust

teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele (autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13 lg 1 p 91).

Kostja I on rikkunud hageja õigusi alates märtsist 2007. Kostjaga lepingu sõlmimisel oleks

tasumisele kuuluva litsentsitasu suurus olnud vähemalt võrdne hageja veebilehe haldamise igakuiste

kuludega. Samas ei ole seesuguse arvestuse puhul hõlmatud kogu hagejale tekkiv kahju, kuna

saamata jäänud litsentsitasu ei pruugi katta kogu hagejal saamata jäävat tulu ehk kogu saamata jäävat

reklaamimüügitulu. Arvestades, et hageja 2007. a keskmiseks kuu tegevuskuluks ajavahemikust

märts kuni detsember oli 437 806 krooni, et 2008. a ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks oli

820 114 krooni ja et 2009. a ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks ajavahemikus jaanuar kuni oktoober

oli 582 465 krooni, nõudis hageja saamata jäänud tuluna ehk saamata jäänud litsentsitasuna 32 kuu

eest 300 000 krooni kuus ehk ajavahemiku eest märts 2007 kuni oktoober 2009 kokku

9 600 000 krooni.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Asjaolu, et kuulutuste andmed, mida kostjad kasutavad, on

automüüjate kodulehtedele kuvatud hageja serverist, ei muuda andmeid autoriõigusega kaitstavaks.

Hageja avaldab kuulutusi oma majandustegevuses, saades selle eest tulu. Hageja võimalikud

investeeringud ei ole seotud andmebaasi loomisega ega vääri kaitset sui generis alusel. Portaal ei ole

autoriõigusega kaitstav tulenevalt AutÕS § 4 lg 3 p-st 22. Hageja ei tee automüügikuulutuste

andmebaasi sisu valikul originaalseid lahendusi. Andmebaasi sisuks on müügikuulutustes sisalduvad

tehnilised andmed, mis ei ole seotud loomingulise tegevusega, ning fotod, mille autoriõigused

kuuluvad automüüjatele. Kostjad ei ole rikkunud hageja autoriõigusi, mis on seotud portaali kui

andmebaasiga.

Arvutiprogrammid, mille vahendusel hageja oma majandustegevuses kuulutuste ja reklaami müügi

teenust osutab, ei ole AutÕS § 752 järgi andmebaasi osad ning investeeringut neisse ei saa käsitada

investeeringuna andmebaasi. Samuti ei tee hageja investeeringut andmete kontrollimiseks: portaali

kasutustingimuste p 5.5 kohaselt ei vastuta haldaja kasutajate sisestatud andmete õigsuse eest ning

müüdavate toodete kvaliteedi eest (ta ei saagi seda teha, sest ta ei tegele automüügiga). Euroopa

Esimese Astme Kohus on öelnud, et andmebaas ei saa kaitset sui generis alusel, kui andmete

kättesaadavaks tegemine toimub andmete loomisega. Praegusel juhul tekib müügikuulutus siis, kui

automüüja lisab andmed serverisse. Rikkumine esineb üksnes juhul, kui tegu riivab andmebaasi tegija

olulist investeeringut.

Kostjad ei ole teinud väljavõtteid hageja andmebaasis sisalduvatest kuulutustest. Kostja I on

kasutanud automüüjate veebilehti sealt andmete kopeerimiseks kokkuleppel automüüjatega. Hagejaga

on kostja I tegevus seotud üksnes niivõrd, kuivõrd osa automüüjate müügikuulutuste andmed on

salvestatud hageja serverisse, kusjuures andmete sisestamisega ei kanna kulusid ei kostjad ega hageja

ning serveri teenuse eest on hageja saanud kasutajatelt tasu.

Juhul kui peaks ilmnema, et kostjad rikuvad hageja õigusi, ei ole hagis esitatud kahjunõue saamata

jäänud tulu osas vastavuses kahju hüvitamise põhimõtetega, see on tõendamata ja ebamõistlikult suur.

Hagi esemeks on üksnes üks kuuest hageja hallatavast andmebaasist - kasutatud sõidukite

andmebaas. Kahju arvestamisel ei ole seda arvesse võetud (kahjuhüvitise suuruse juures arvestatakse

kogu portaali haldamise kulusid jne). Kulude kostjate kanda jätmine tähendab hagejale lihtsalt

suuremat tulu, mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärgiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2

mõistes. Kõigi oma kulude hüvitamise nõudmine ühelt konkureerivalt ettevõttelt on turgu valitseva

seisundi rikkumine konkurentsiseaduse § 16 p 1 tähenduses.

3. Harju Maakohus rahuldas 7. juuni 2011. a otsusega hagi, keelas kostjatel või kolmandal isikul,

kellele kostjad annavad üle internetilehe www.ekspressauto.ee haldamise õigused, reprodutseerida,

kopeerida, töödelda ja üldsusele kättesaadavaks teha hageja teoseid, mis on avaldatud internetilehel

www.auto24.ee. Samuti keelas maakohus kostjatel teha hageja andmebaasist, mis on avaldatud

internetilehel www.auto24.ee, väljavõtteid ning kasutada hageja andmebaasi või selle olulisi osi

internetilehel www.ekspressauto.ee või mõnel teisel internetilehel. Maakohus kohustas kostjaid

hoiduma edaspidi õigust rikkuvast tegevusest ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

saamata jäänud 32 kuu litsentsitasuna kahjuhüvitise 60 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et andmebaasi koosseisu kuuluvate

teoste puhul kuulub hagejale autoriõigus ka uudistele, ning sellega, et fotod muutuvad tuletatud

(töödeldud) teoseks AutÕS § 4 lg 3 p 21 mõttes suuruse muutmise, kvaliteedi tõstmise ja vesimärgi

lisamise tagajärjel.

Maakohus viitas AutÕS § 4 lg-le 2 ja lg-le 6, lg 3 p-dele 17, 21, 22, §-le 752, § 80 lg-le 2, § 753 lg-

le 1, § 754 lg-tele 1 ja 2. AutÕS § 753 lg 1 järgi on andmebaasi tegija isik, kes on teinud kas laadilt,

väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks,

omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Maakohus

viitas ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. märtsi 1996. a direktiivile 96/9/EÜ (andmebaaside

õigusliku kaitse kohta) (edaspidi direktiiv). Sui generis õigus peab olema tagatud juhul, kui

andmebaasi tegija näitab, et on tehtud oluline investeering. Hageja on seda tõendanud 24. novembri

2009. a tõendiga hageja tegevuskulude suuruse kohta 2007. a-l - 4 378 065 krooni (ühe kuu keskmine

tegevuskulu 437 806 krooni), 2008. a-l 9 841 366 krooni (ühe kuu keskmine tegevuskulu

820 114 krooni) ja 2009. a-l 5 824 650 krooni (ühe kuu keskmine tegevuskulu 582 465 krooni).

Asjaolu, et kostjad on kasutanud hageja andmebaasi, on tõendatud mh Toomas Lepiku (Riigi

Infosüsteemide arenduskeskuse CERT Eesti Infoturbe ekspert) eksperdihinnanguga. Hageja õiguste

rikkumise jätkamist tõendab 6. jaanuari 2011. a foto ekspressauto.ee lehel. Foto vasakus alumises

servas on tekst "Copyright: auto24.ee,2010", mis tähendab, et see pärineb hageja andmebaasist.

1. detsembri 2009. a ärikliendileping tõendab hageja väidet, et teoste autor loovutas varalised õigused

hagejale. Esitatud fotodega on tõendatud ka hageja väide, et kostjad on kasutanud ekspressauto.ee

lehel autopoodide fotosid, mille kasutamise õigused olid lepingute kohaselt loovutatud hagejale.

Kuna hageja ei ole andnud kostjatele nõusolekut kasutada oma andmebaasi ja selles sisalduvaid

teoseid, on kostjad rikkunud hageja autoriõigusi tulenevalt ülalmärgitud sätetest. Maakohus nõustus

hageja seisukohaga, et kui automüüjal isegi oleks enda tehtud piltide autoriõigus, ei oleks tal õigust

lubada neid kasutada hageja andmebaasist.

Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et hageja investeeringud arvutiprogrammi ei ole

vaadeldavad investeeringutena andmebaasi. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega ole kooskõlas

asjakohaste Euroopa Kohtu otsustega (C-203/02, C-46/02, C-444/02, C-338/02). Hageja tehtud

investeeringud tuleb lugeda andmebaasi loomise investeeringuteks, sest investeeringutega on

saavutatud andmebaasi süstematiseerimine, metoodiline ülesehitamine, käigushoidmine ning andmete

koondamine (direktiivi preambuli p 17, AutÕS § 752).

Kooskõlas VÕS §-ga 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Ülalmärgitust tulenevalt on kostja hagejale kahju tekitamises süüdi ja vastutab

selle eest ülalmärgitud seaduste kohaselt. Kohtu arvates ei ole võimalik kahju täpset suurust esitatud

asjaoludel kindlaks teha, mistõttu kohus kohaldas VÕS § 127 lg-t 6, mille alusel on kohtul õigus

otsustada hüvitise suuruse üle. VÕS § 127 lg 6 teine lause võimaldab kohtul autoriõiguse rikkumise

tõttu kahju hüvitamise nõude puhul määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu

suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik nimetatud asjaolust lähtuda, kuna hagejal ei ole

litsentsilepinguid, mille alusel oleks võimalik hüvitise suuruse üle otsustada, lähtudes loa alusel

kasutajate makstavast tasust. Maakohus pidas hageja nõutud hüvitist liiga suureks. Samas möönis

kohus, et praegusel juhul oleks hageja tegeliku kahju suurust väga raske kindlaks teha, kuna tegemist

on intellektuaalse omandi kasutamisega. Maakohus pidas võimalikuks määrata kindlaks tasu suurus,

arvestades analoogses vaidluses (tsiviilasi nr 2-05-17128) väljamõistetut (140 000 ja 150 000 krooni)

ning rikkumise kestust, poolte andmebaaside mahu erinevust, kostjate väidetud külastajate

andmebaaside kasutamise kestuse ja lehelaadimiste arvu erinevust. Maakohus pidas põhjendatuks

mõista kostjatelt solidaarselt välja 60 000 euro (938 796 krooni) suurune hüvitis. VÕS § 1055 lg 1

ja lg 3 p 1 alusel võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist

tulevikus.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostjate

kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 juhindudes.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja andmebaas sisaldab loomingulisi valikuid.

Ringkonnakohus viitas AutÕS §-le 754. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, mille

kohaselt ei ole õige kostjate seisukoht, et hageja investeeringud arvutiprogrammi ei ole vaadeldavad

investeeringutena andmebaasi. Maakohus on seda otsuses piisavalt põhjendanud. Kostjate

vastupidine seisukoht ei tulene seadusest ega ole kooskõlas asjakohaste Euroopa Kohtu otsustega (C-

203/02, C-46-02, C-444/02, C-338/02). Hageja andmebaas vastab direktiivis märgitud määratlusele,

nagu maakohus põhjendatult tuvastas.

Kuna Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 tehtud kohtuotsuse p-s 16 tunnustanud autorilepingu

sõlmimist vormivabalt, siis on maakohus kohtuotsuses õigesti leidnud, et autoriõigused on üleantavad

ja litsentseeritavad tüüptingimuste alusel ning hageja on oma kasutajatelt ja automüüjatelt need

õigused omandanud või litsentsinud.

Investeeringute olemasolu internetiportaali www.auto24.ee andmebaasi andmete kontrollimiseks ei

ole vältimatu eeltingimus selle andmebaasi sui generis kaitse tekkimiseks. Kuna hageja on tõendanud

olulise investeeringu tegemist andmebaasi sisu kogumiseks ja esitamiseks, ei ole sisu kontrollimiseks

tehtud investeeringud määrava tähtsusega.

Maakohus leidis õigesti, et kostjad on teinud hageja andmebaasist väljavõtteid direktiivi art 7

tähenduses ning kuna hageja ei ole andnud kostjatele nõusolekut kasutada oma andmebaasi ja selles

sisalduvaid teoseid, on kostjad rikkunud hageja autoriõigusi, samuti hageja kui andmebaasi tegija

õigusi. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja õiguste rikkumise jätkamist tõendab 6. jaanuari

2011. a foto www.ekspressauto.ee veebilehel, mille alumises servas on tekst "Copyright:

auto24.ee,2010". Tuvastatud on nii teose reprodutseerimise õiguse (AutÕS § 13 lg 1 p 1) kui ka

avalikult kättesaadavaks tegemise õiguse (AutÕS § 13 lg 1 p 91) rikkumine.

Nii VÕS § 128 lg 1 kui ka AutÕS § 817 lg 1 p 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii

varaline kui ka mittevaraline ning VÕS § 128 lg 2 kohaselt on saamata jäänud tulu üks varalise kahju

liike. Maakohus on saamata jäänud tulu hüvitamise nõuet piisavalt analüüsinud, viidates muu hulgas

varasemale maakohtu praktikale sarnases küsimuses.

Hageja tegevus ei ole vastuolus konkurentsiseadusega. Pooled on saanud Konkurentsiametilt vastuse,

et hageja ei ole turgu valitsevas seisundis, ja seega on kostjate see väide alusetu. Konkurentsiamet on

sõnaselgelt tuvastanud, et hageja tegevuses ei ole mingisugust rikkumist ning hageja käitumine on

seadusega kooskõlas. Kostjad ei ole nimetatut ümber lükanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu

otsuse tühistada osas, millega kohtud hagi rahuldasid, ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta

hageja kanda.

Maakohus pole oma otsuses sisuliselt hageja andmebaasi kaitstavust autoriõiguse alusel kontrollinud.

On arusaamatu, milliste tõendite alusel on kohtud leidnud, et hagejal on autoriõigusega kaitstav

andmebaas ja kostjad on teinud sellest väljavõtteid, mis on avaldatud veebilehel

www.ekspressauto.ee.

Kohtud oleks pidanud kontrollima, kas hageja väärib andmebaasi tegija sui generis kaitset ehk kas

hageja on teinud olulisi investeeringuid just veebilehe www.auto24.ee sisu kogumiseks,

omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Sui generis

kaitset ei saa ka andmebaasid, mille puhul andmebaasi sisuks olevad andmed/teosed luuakse nende

andmebaasi sisestamisega, mitte ei koguta, kontrollita ega süstematiseerita olemasolevaid andmeid.

Hageja investeering on seotud just nimelt sisu (müügikuulutuste) loomisega. Hageja investeering ei

ole seotud andmebaasi loomisega. Seetõttu tuleb eitada tema õigust andmebaasi tegija sui generis

kaitsele. Kostjad ei ole rikkunud hageja võimalikust autoriõigusest tulenevaid õigusi või andmebaasi

tegija õigusi.

Kostjad ei nõustu kohtute seisukohaga, et autoriõigused on loovutatavad arvutivõrgu abil sõlmitud

lepingu tüüptingimustega nõustumise teel. Hageja kasutustingimuse sätted, mille kohaselt kasutajad

loovutasid kõik autoriõigused tasuta hagejale, tuleb lugeda tühiseks.

Hageja esitas hagi lisana nr 32 ärikliendilepingu, millega tõendas, et tema klient A Autod Haagised

OÜ on loovutanud teoste varalised autoriõigused hagejale. Kostja II sai lepingute olemasolust teada

alles pärast seda, kui hageja esitas need selles vaidluses kohtule. Pärast lepingute ärakirjade saamist

eemaldas kostja II viivitamatult kõik www.ekspressauto.ee veebilehel olnud automüüjate fotod, kes

olid kostjale II teadaolevalt sõlminud hagejaga ärikliendilepingu.

Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 ja § 1045 lg 2 ning VÕS § 127

ja § 128 alusel saamata jäänud tulu näol otsese varalise kahju hüvitamiseks. Kahjuna tõi hageja välja

oma tegevuskulud, eelkõige vahendid arvutiprogrammi loomiseks, ning võrdsustas kõik oma

tavapärase majandustegevuse kulud kostjate tekitatud kahjuga. Hageja majandustegevuse kulude ja

kostjate tegevuse vahel ei ole mingit põhjuslikku seost ning samuti pole nendes kuludes midagi

õigusvastast. Hageja majandustegevuse kulud ei saa olla kostjate tekitatud õigusvastaseks kahjuks.

Kokkuvõttes ei kontrollinud kohtud kahju hüvitamise eeldusi ja jätsid kostjate vastuväited

tähelepanuta. Saamata jäänud tuluna saab käsitada üksnes kasu, mida hageja oleks võinud saada oma

aktiivse tegutsemise tulemusel ja mis jäi saamata kostjate teo tõttu.

Kohus ei ole analüüsinud kostjate väiteid selle kohta, et hageja tegevus autodega seotud andmete ja

fotode kogumisel kahjustab oluliselt konkurentsi veebikeskkonnas automüügikuulutuste avaldamise

turul. Hagi nõudena esitatud litsentsitasu (ebamõistliku) suuruse juures ei oleks kostjad ega ükski

muu hageja potentsiaalne konkurent hagejaga litsentsilepingut sõlminud.

8. Hageja vaidleb kostjate kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning

ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

10. Õige on iseenesest kostjate väide, et kohtud ei ole praegusel juhul sisuliselt andmebaasi kui

terviku kaitstavust autoriõiguse alusel kontrollinud. AutÕS § 4 lg 2 kohaselt loetakse teoseks selle

seaduse tähenduses mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on

väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav

kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda

intellektuaalse loomingu tulemus. AutÕS § 4 lg 3 p 22 kohaselt on teosed, millele tekib autoriõigus,

muu hulgas teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas

autoriõiguse seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste,

andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude

vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat

arvutiprogrammi. Autoriõiguse seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu

valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit

muud kriteeriumi. Kolleegium leiab, et hageja esitatud asjaolude alusel ei saa pidada veebilehte

www.auto24.ee kui tervikut autoriõigusega AutÕS § 4 lg 3 p 22 mõttes kaitstavaks teoseks, mille

autoriõigused kuuluksid hagejale.

Kohtud on otsustes lähtunud aga sellest (millele on muu hulgas tuginenud ka hageja), et hageja

andmebaas sisaldab autoriõigusega kaitstavaid fotosid, millega seotud varalised õigused on kliendid

hagejale üle andnud.

AutÕS § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. AutÕS § 4 lg 3 p 17

kohaselt on teosed, millele tekib autoriõigus, muu hulgas fotograafiateosed ja fotograafiaga

analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid. AutÕS § 4 lg 6 kohaselt eeldatakse teose

kaitstust autoriõigusega, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest

autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose

autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Praegusel juhul ei ole kostjad toonud esile asjaolusid, mille

alusel saaks järeldada, et klientide fotod autodest, mida hageja internetilehel www.auto24.ee avaldab,

ei vastaks AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatud teose juriidilistele tunnustele.

11. Kolleegium nõustub kohtutega, et kuigi AutÕS § 49 lg 1 sätestab, et autorileping peab olema

sõlmitud kirjalikus vormis, olid autoriõigused fotodele üleantavad ja litsentseeritavad ka hageja

kasutustingimustega nõustudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on tehingu

seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise

eesmärgist ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et AutÕS § 49 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmine

ei too kaasa autorilepingu tühisust (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

124-06, p 16).

Kohtud on põhjendatult tuvastanud, et kostjad rikkusid fotosid kopeerides hagejale kuuluvat õigust

teose reprodutseerimisele (AutÕS § 13 lg 1 p 1) ja õigust teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele

(AutÕS § 13 lg 1 p 91).

12. Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja on tõendanud ka olulise investeeringu tegemist

veebilehe www.auto24.ee sisu kogumiseks ja esitamiseks, mistõttu on hageja AutÕS § 753 lg 1

mõttes andmebaasi tegijaks, kellele on tagatud andmebaasi sui generis kaitse. AutÕS § 753 lg 1

kohaselt on andmebaasi tegija isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise

investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks,

süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. AutÕS § 754 lg 1 kohaselt kuulub andmebaasi

tegijale ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist selle paragrahvi teises lõikes ettenähtud

viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud 81. peatükis või

poolte kokkuleppega ettenähtud juhud. AutÕS § 754 lg 2 kohaselt on ainult andmebaasi tegija

nõusolekul lubatud:

1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse

andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline

ülekandmine teise väljendusvormi;

2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu

või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu

edastamise või muul viisil ülekandmise teel.

AutÕS § 756 kohaselt võib üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi

õiguspärane kasutaja ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid

andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui: 1) mitte-elektroonilise andmebaasi

sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks; 2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku

äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku

uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine

ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku,

haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse,

haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.

Kohtud on tuvastanud, tuginedes Toomas Lepiku eksperdihinnangule, et kostjad on teinud hageja

andmebaasist väljavõtteid. Kuna hageja ei ole andnud kostjatele nõusolekut kasutada oma

andmebaasi, on kostjad rikkunud hageja kui andmebaasi tegija õigusi. Praegusel juhul ei ole täidetud

ka AutÕS §-s 756 sätestatud eeldused, mis õigustaksid andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu

maksmata väljavõtete tegemist andmebaasi sisu olulisest osast.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud ka kahjuhüvitise väljamõistmist.

Iseenesest võib nõustuda kostjatega, et kahju võrdsustamine kõigi hageja tavapärase

majandustegevuse kuludega ei ole põhjendatud. Samas ei ole maakohus hageja väidetud

kahjuhüvitise suurusest lähtunud, vaid on tuginenud VÕS § 127 lg 6 teisele lausele, mille kohaselt

juhul, kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või

tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla

summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud

loa vastava õiguse kasutamiseks. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et hageja nõutud kahjuhüvitis

on ülemäärane, ning möönnud, millega nõustub ka kolleegium, et kahju suuruse kindlakstegemine on

intellektuaalse omandi rikkumise juhtudel keeruline. Maakohus on saamata jäänud tulu hüvitamise

nõuet seejuures piisavalt analüüsinud, arvestades varasemat kohtupraktikat, rikkumise kestust, poolte

andmebaaside mahu erinevust, kostjate väidetud külastajate andmebaaside kasutamist kestuse ja

lehelaadimiste arvu erinevust.

14. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud ka seda, et hageja tegevus ei ole vastuolus

konkurentsiseadusega.

15. Tasutud kautsjon arvatakse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel riigituludesse.

16. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik