3-3-1-91-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-91-11

Otsuse kuupäev

6. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Kalle Mägi kaebus Tallinna Vangla 5. juuli 2010 käskkirja

nr 462-d tühistamiseks, alternatiivnõudega haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2647

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Vangla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.

Tühistada Talllinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-2647. Jätta

muutmata Tallinna Halduskohtu 9. mai 2011. a otsus samas asjas.

Kautsjon tagastada. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 5. juuli 2010. a käskkirjaga nr 462-d karistati

kinnipeetavat Kalle Mägi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7

rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga kuus kuud. Käskkirja põhjenduste

kohaselt pani kinnipeetav 4. juunil 2010. a toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes

vanglateenistuse ametnike suhtes nende väärikust riivavate väljendite kasutamises.

2. K. Mägi esitas selle käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla direktor jättis 9. septembri 2010. a

vaideotsusega rahuldamata.

3. Kalle Mägi esitas 11. oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna

Vangla vangistusosakonna juhataja 5. juuli 2010. a käskkirja nr 462-d tühistamist või selle

õigusvastasuse kindlakstegemist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei määratud süüks pandava distsiplinaarüleastumise eest karistust

selleks ettenähtud tähtaja, s.o ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates;

haldustoiming, mille käigus kaebaja pani toime väidetava süüteo, ei olnud eesmärgipärane, isiklike

asjade ülevaatamisel ei teostata isiku läbiotsimist; haldustoimingu teostaja ei lähtunud kehtivatest

õigusaktidest. Kaebajat otsiti läbi korduvalt, ka 3. juunil 2010. Kinnipeetavalt nõuti oma keha

täielikku paljastamist ametnike grupi ees, alasti kükkide tegemist ja tuharate laialitõmbamist, mis oli

alandav. Kinnipeetavale süüks pandav distsipliinirikkumine oli provotseeritud, sest läbiotsimiseks

puudus äratuntav eesmärk ja vajadus. Kinnipeetav oli viidud hädakaitsesse ning seetõttu olid tema

poolt esitatud küsimused täiesti õigustatud. Nendel asjaoludel pole distsiplinaarkaristus

proportsionaalne.

4. Tallinna Halduskohtu 9. mai 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2647 jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused olid alljärgnevad:

1) distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt. VangS § 64 lg 4 kohaselt tulnuks distsiplinaarkaristus

määrata hiljemalt 4. juulil 2010, mis oli aga pühapäev. Seega saabus tähtpäev puhkepäevale järgneval

tööpäeval, s.o 5. juulil 2010;

2) asjakohatu on kaebaja väide hädakaitse arvestamata jätmise kohta distsiplinaarkaristuse

määramisel. Kaebaja ei ole vaidlustanud läbiotsimistoiminguid ning seetõttu ei pea kohus hindama

nende õiguspärasust. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole esinenud sellist õigusvastast rünnet

isiku õigushüvedele, mis legitimeeriks isiku tegevuse selle ründe tõrjumisel. Kinnipeetava poolt

väidetav vangla õigusvastane tegevus ei õigusta kinnipeetava poolt distsiplinaarsüüteona käsitatava

teo toimepanemist;

3) kinnipeetav on möönnud sõnade "pervert" ja "kuked" kasutamist ning on pidanud seda õigustatuks

ja kohaseks. Nimetatud väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on viimaste väärikust riivav.

Nende väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on tõendatud ka vanglaametnike L. Cirulise

ettekandega ning vanemvalvuri V. Bulahhovi seletuskirjaga.

5. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas

halduskohtu otsuse kogu ulatuses. Kaebaja taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse

tegemist, millega kaebus rahuldataks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus põhjendamatult kitsendanud esitatud

kaebust ja selle taotlust. Kaebuse esitamise ajend on suuremalt jaolt seotud just kaebuse esitaja

läbiotsimisega. Apellandile süüks pandav tegu on provotseeritud ning hädaseisundis olles teostas

kaebaja hädakaitset. Halduskohus ei ole kontrollinud, kas haldusorgan teostas kaalutlusõigust

kooskõlas selle eesmärgiga ja arvestas kõigi asjaoludega (privaatsuse tagamata jätmine

sündmuskohal, grupiviisiline läbiotsimine, isiku õigus tõrjuda teda ähvardavat ohtu).

6. Tallinna Vangla oma vastuses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. oktoobri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tegi uue

otsuse, millega tühistas Tallinna Vangla 5. juuli 2010. a käskkirja nr 462-d. Ringkonnakohtu otsuse

põhjendused:

1) distsiplinaarrikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendamist leidnud. Ka juhul, kui selgub,

et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei õigusta see

õigusrikkumise toimepanemist kinnipeetava poolt;

2) ringkonnakohus ei toeta seisukohta, et kuna kaebaja pole oma läbiotsimise seaduslikkust

vaidlustanud, on kõik läbiotsimist puudutavad kaebuse väited asjassepuutumatud;

3) kinnipeetavale määratud karistus tuleb käesoleval juhul tühistada, sest vastustaja jättis täitmata

VangS § 64 lg-s 1 sätestatud kohustuse selgitada välja distsipliinirikkumise asjaolud;

4) täpsem regulatsioon läbiotsimise kohta puudub, kuid igal juhul tuleb selle tegemisel lähtuda õiguse

üldtunnustatud põhimõtetest, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttest. Läbiotsimine ei ole iseendast

õiguspärane ainuüksi seetõttu, et täidetud on kõik õigusnormides nimetatud tingimused. Sõltumata

toimingu iseloomust, peavad olema tagatud kinnipeetava õigused ja inimväärikus. Kaebaja poolt

viidatud täieliku läbiotsimise viis mitmel päeval järjest ning aknaga ruumis viitab võimalikele

minetustele kaebaja õiguste tagamisel, kuid ringkonnakohus ei hakka eelnimetatut siinkohal

täiendavalt kontrollima ega analüüsima.

5) kuna vastustaja on jätnud olulise asjaolu - vanglateenistujate väidetava õigusvastase käitumise

kaebaja suhtes - karistuse määramisel arvestamata ja hindamata, on tegemist olulise menetlusveaga,

mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kuna kaebajale ei määratud VangS §-s 63

nimetatutest kõige leebemat karistust, ei piisa karistuse kehtima jätmisest üksnes distsipliinirikkumise

tuvastamisest.

8. Tallinna Ringkonnakohtu sellele otsuse peale esitas Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Tallinna Vangla leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on

kaasa toonud ebaõige lahendi. Kassatsioonkaebuse põhjendused:

1) kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja

selgitatud distsipliinirikkumise asjaolud, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ja tema esitatud

väited ei anna alust käskkirja tühistamiseks;

2) kinnipeetava läbiotsimine toimub vangistusseaduse ja justiitsministri 1. aprilli 2003. a määruse

nr 23 kohaselt. Selle määruse § 48 lg 1 p 4 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne

saatmist ning konkreetsel juhul oli enne kinnipeetava saatmist töötsoonist vangistussektsiooni ka

vajalik. Kas on vajalik teha kinnipeetava täielik või mittetäielik läbiotsimine, otsustavad läbiotsijad.

Keha täieliku läbiotsimise eesmärk on veenduda, et keha pinnale ja tuharate vahele ei oleks peidetud

keelatud esemeid ning kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks,

et keelatud esemeid ei oleks peidetud kehaõõnsustesse;

3) läbiotsimine toimus selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis, tagatud oli, et väljas liikuvatel isikutel

ei ole võimalik näha, mis ruumis toimub. Läbiotsimise teostasid läbiotsitavaga samast soost isikud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassatsioonkaebuse lahendamisel puudub vaidlus selle üle, kas kaebaja on toime pannud talle

omistatud distsipliinirikkumise. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on

leidnud, et kaebaja poolt on talle omistatud distsipliinirikkumise teokooseis täidetud ning see on ka

tõendatud.

11. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kaebuse rahuldamise ning Tallinna Halduskohtu lahendi

tühistamise aluseks on vastustaja poolt VangS § 64 lg-s 1 sätestatud kohustuse - selgitada välja

distsipliinirikkumise asjaolud - täitmata jätmine.

VangS § 64 lg 1 sätestab: "Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud

selgitab välja vanglateenistus." Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 p 3 kohaselt märgitakse

kinnipeetava suhtes koostatavas distsiplinaarmenetluse protokollis distsipliinirikkumise asjaolude

detailne kirjeldus.

Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt ei ole vastustajale ette heidetav distsipliinirikkumise

teoskoosseisu täitmist kajastavate asjaolude väljaselgitamata jätmine. Nimetatud lahendis käsitati

vastustaja eksimusena seda, et ta ei ole pööranud vajalikku tähelepanu kaebaja seletuses toodule.

Kaebaja väitis, et läbiotsimise käigus provotseeriti teda distsipliinirikkumise toimepanemisele.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei saa

mõjutada otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning kuidas see tegu

tuleb kvalifitseerida. Nõustuda saab ringkonnakohtuga aga selles, et selliseid asjaolusid võib arvesse

võtta karistuse liigi ja määra üle otsustamisel.

13. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et läbiotsimise käigus on rikutud õigusnormides sätestatud

tingimusi. Läbiotsimise õiguspärasust ei ole kaebaja vaidlustanud ning kohtud ei ole selles osas oma

järeldusotsust teinud. Seetõttu on ka ringkonnakohtu seisukohad oletuslikud. Kohus märkis, et

seletuses nimetatud asjaolude tähelepanuta jätmine "võis viia ebaõige otsuse tegemisele" ning

läbiotsimise viis "viitab võimalikele minetustele kaebaja õiguste tagamisel".

14. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1.

Distsiplinaarkaristuse kohaldaja ei ole seotud eelnimetatud sättes sisalduvate karistuste loetlemise

järjekorraga. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse

täideviimise eesmärki.

Kaebaja suhtes kohaldati töölt eemaldamist üheks kuuks katseajaga kuus kuud. Ringkonnakohus asus

seisukohale, et kuna kaebajale ei määratud kõige leebemat karistust, ei piisa karistuse kehtima

jätmiseks üksnes distsipliinirikkumise tuvastamisest. Kolleegium ei pea eelnimetatud seisukohta

põhjendatuks. Asja materjalidest ei nähtu, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse

täideviimise eesmärgiga ega ka muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust

ülemääraseks. Karistuse mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et VangS § 65 lg 2 alusel oli

karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud.

15. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus tühistada. Tallinna

Halduskohtu 9. mai 2011. a otsus jääb muutmata.

16. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kautsjon 25 eurot tuleb Tallinna Vanglale

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving