3-1-1-41-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-41-12

Otsuse kuupäev

18. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Matvejevi süüdistuses KarS § 113 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-10-15779

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Mihhail Hütt

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a kohtuotsused

kriminaalasjas Sergei Matvejevi ja F.U süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata

kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata OÜ Narva Esimene Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Matvejevile

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot ja 1 (üks) sent, sealhulgas

käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Matvejev ja F.U anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi selles, et nemad 22. juunil 2010

umbes kell 13.00-22.00 olles alkoholijoobes S. S.-il külas aadressil Narva, XXXXXX X-XX ühise alkoholi tarvitamise

ajal süüdistasid S. S.-i S. Matvejevilt 2000 krooni varguses, tüli käigus kannatanu tapmise eesmärgil läksid talle kallale,

peksid rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peksmise tagajärjel tekitasid S. Matvejev ja F.U S. S.-ile kaela kinnise

tömbi trauma kilpkõhre murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga, verevalumite ja tursetega häälepaelte, neelu,

söögitoru ülaosa piirkonnas, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkuse arenemisega

ja kannatanu surm. Pärast tapmist panid F.U ja S. Matvejev toimepandud kuriteo varjamise eesmärgil S. S.-i surnukeha

diivani pesukasti ja lahkusid korterist.

2. Viru Maakohtu 17. mai 2011. a otsusega tunnistati S. Matvejev ja F.U süüdi KarS § 113 järgi ja mõlemat karistati

vangistusega 10 aastaks. Maakohus leidis, et S. Matvejevi ja F.U süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o

tapmises KarS § 113 järgi on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Surnu ekspertiisi aktiga on tõendatud, et S.

S.-i surma põhjuseks oli kaela kinnine tömp trauma koos nahaaluse verevalumiga kaela eespinna alaosas, kilpkõhre

murruga kõrivälja piirkonnas, sõrmuskõhre murruga, verevalumite ja tursetega häälepaelte, neelu, söögitoru ülaosa

piirkonnas, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ägeda kopsu-südame puudulikkuse arenemisega. Kaela kinnine

tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist (võimalik, et järgneva pigistamisega) tömbi piiratud esemega

(näiteks kängitsetud jalaga) kaela eespinna piirkonda lühikest aega (mõõdetav maksimaalselt minutites) enne surma. Lisaks

surma põhjusele tõendab surnuekspertiisiakt, et kannatanut peksti tugevalt enne surma saabumist. Tunnistajate ja

süüdistatavate ütlustega ning surnu ekspertiisi aktiga on tõendatud, et S. Matvejev ja F.U panid neile süüksarvatud teo

toime. Samuti panid süüdistatavad teo toime koos, s.t esineb raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 järgi. S. Matvejevil ja F.U

oli ühine motiiv kannatanu peksmiseks. Nad mõlemad lõid kannatanut rusikaga ning jalgadega. Kumbki ei kutsunud

sündmuskohale kiirabi ega politseid. Pärast kannatanu surma saabumist nad mõlemad püüdsid varjata laipa. Süüdistatavad

panid teo toime kaudse tahtlusega.

3. Viru Maakohtu 17. mai 2011. a otsuse peale esitasid S. Matvejev ja F.U ringkonnakohtule apellatsioonid.

3.1. F.U apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ning teo

ümberkvalifitseerimist KarS § 121 ja § 306 järgi. Maakohus ei ole tuvastanud tapmise motiivi ja on valesti hinnanud

tõendeid, jõudes seetõttu valele järeldusele, et just tema tappis kannatanu. Ta ei olnud võimeline kedagi jalaga lööma, kuna

tal on varbad amputeeritud.

3.2. S. Matvejevi apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi

ja tema õigeksmõistmist. Alternatiivsena taotles S. Matvejev süüdimõistmist KarS § 121 ja § 306 järgi. Maakohus on

vääralt hinnanud tõendeid, kuna tema lõi kannatanut üksnes kaks korda.

4. Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a otsusega jäeti Viru Maakohtu 17. mai 2011. a otsus muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Maakohtu seisukohad on vastuoludeta ning selged. Maakohus on õigesti tuvastanud kõik tõendamiseseme asjaolud,

osundanud seejuures vastavatele tõenditele, eelnevalt neid eraldivõetuna asjakohaselt hinnates. Seega on maakohus

jälgitavalt tuvastanud, kuidas käesolevas kriminaalasjas käsitletavad sündmused aset leidsid, sellekohased kohtu seisukohad

on vastuoludeta ja selged ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus on põhjendatult lugenud usaldusväärseks vaid

osa tunnistajate poolt antud ütlusi.

4.2. Kuigi F.U puuduvad varbad, ei välista see kannatanu peksmist rusikate ja jalgadega või jala kasutamist kannatanu

kaelale surumisel. Samuti nähtub esitatud tõendist, et F.U opereeriti varbaid ligi pool aastat enne kohtuasjas arutluse all

olevaid sündmusi.

4.3. Asjaolul, kas keegi grupilises peksmises osalenutest lõi kannatanut seejuures ühel või mitmel korral, ei oma

kaastäideviimise aspektist tähtsust. Kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Käesolevas asjas on tuvastatud, et

kannatanu suhtes vägivalla kasutamise initsiaatoriks oli S. Matvejev ja temaga ühines F.U. Lähtudes sündmuse tuvastatud

asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid sisuliselt vaikival kokkuleppel. S. Matvejevi väide, et ta

lõi kannatanut üksnes F.U käsul, ei ole ühegi tõendiga kinnitatud. Maakohus on asunud seisukohale, et kuigi kogutud

tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes tekitas kannatanu S. S.-i surma põhjustanud kaela piirkonna vigastuse,

osundavad tõendid sellele, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selliste

järeldustega. Süüdistatavad tulid kannatanu korterisse koos ja neil oli ühine motiiv kannatanu peksmiseks - väidetav S.

Matvejevi raha vargus kannatanu poolt. Mõlemad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega. Keegi neist kiirabi ega politseid

ei kutsunud, vaid peitsid koos kannatanu laiba diivani pesukasti. Nimetatud faktilised asjaolud annavad aluse väita, et

mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviijatena teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a otsuse peale esitas kassatsiooni S. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat T.

Massalina kassatsiooni. Kassaator ei nõustu sellega, et mõlemal süüdistataval oli ühine motiiv süüteo toimepanemiseks. S.

Matvejevil ja F.U ei olnud ühist tahtlust ning kooskõlastatud tegevusi S. S.-ile surmavate kehavigastuste tekitamiseks.

Kaitsja taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. Matvejevi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi

ning uue otsusega S. Matvejevi tegevuse ümber kvalifitseerimist KarS § 121 ja § 306 lg 1 järgi, kergendades temale

mõistetud karistust.

6. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör M. Hütt, et kassatsioon on alusetu ega põhine kogutud tõenditel.

Kassatsioonis toodud kaitsja väited on ringkonnakohtu poolt põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud ning kohtotsuses on

vastatud küsimustele, milliste tõendite alusel ringkonnakohus tuli järeldusele, et S. Matvejev tegutses ühiselt ja

kooskõlastatult F.U-ga ning pani toime S. S.-i tapmise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Riigikohus tühistab KrMS § 362 p 2 alusel

kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Riigikohus tühistab kohtuotsuse ka siis, kui kohtud ei

ole faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja on tuginenud kohtuotsust põhjendades

ebaselgetele, mitteammendavatele või vastuolulistele seisukohtadele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011.

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-11, p 8, 14. jaanuari 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-103-10, p 7 ja 22. mai 2009. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-19-09, p-d 15-16). Kassatsioonis tõstatatud küsimuste lahendamine eeldab maa- ja

ringkonnakohtu poolt tõendatuks loetud tõendamiseseme asjaolude ümberhindamist, mis väljub Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi pädevusest.

8. Samas KrMS § 3602 lg 3 alusel esitatud kassatsiooni piiridest väljudes leiab kolleegium, et Viru Maakohtu 17. mai 2011.

a ja Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a kohtuotsused S. Matvejevi ja F.U süüdimõistmises ja karistamises KarS §

113 järgi tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel

veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad

tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele

tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega

seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253 ja kriminaalasjas nr 3-1-1-

47-04 - RT III 2004, 17, 208). Kolleegium on seisukohal, et mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab eelöeldu

vältimatult ka seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale

süüdistatavale omistatud kuriteo. Ainult sellisel juhul on kohtukaebemenetluses võimalik kontrollida kohtu siseveendumuse

kujunemist olukorras, kus kohtumenetluse pooled vaidlustavad näiteks kohtuotsust KrMS § 321 lg 2 p 4 mõttes vaid

osaliselt.

9. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 17. mai 2011. a süüdimõistev kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas nendele

nõuetele ei vasta.

9.1. Maakohtu otsuses on piirdutud vaid tõendite loetlemisega nende sisu refereerides, seostamata neid konkreetse

süüdistatava ja talle omistatud kuriteoga. Maakohtu otsus sisaldab nimelt ainult tõendite loetelu ning nende alusel loetud

tuvastatuks, et F.U ja S. Matvejev peksid S. S.-i surnuks. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et tõendite

loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna

kuriteokoosseisu tunnustega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. novembri 2006. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-100-06 - RT III 2006, 44, 369; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-

04 - RT III 2004, 10, 119). Viru Maakohtu otsuse alusel ei ole arusaadav, milliste tõendite alusel on kohus lugenud

tõendatuks F.U-le ja S. Matvejevile KarS § 113 järgi inkrimineeritud kuriteo.

9.2. Kui maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja ringkonnakohus jätab selle kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise tähelepanuta ning võtab osa maakohtu otsuse ebaselged, mitteammendavad ja vastuolulised järeldused omakorda

aluseks oma otsuse tegemisel, siis on ka ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhistamise nõudeid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-11, p 9). Tartu Ringkonnakohus, nõustudes

maakohtu põhjendustega ja leides, et maakohus on jälgitavalt tuvastanud, kuidas käesolevas kriminaalasjas käsitletavad

sündmused aset leidsid ning et sellekohased maakohtu seisukohad on vastuoludeta ja selged, on ise rikkunud

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 17. mai 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2011. a kohtuotsused S. Matvejevi ja F.U

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saadab kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus.

11. S. Matvejevi kaitsja T. Massalina esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

kassatsioonivastuse koostamise eest OÜ Narva Esimene Advokaadibüroole summas 153,01 eurot (sh käibemaks 25,50

eurot). Taotlusest nähtuvalt kulus kassatsioonivastuse koostamiseks poolteist tundi. Kolleegium peab taotluses märgitud

toimingut S. Matvejevi kaitseks vajalikuks ning leiab, et selleks kulunud aeg on põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1

ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-dest 2 ja 16, rahuldab kolleegium kaitsja

taotluse. KrMS § 186 lg 1 alusel jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi