Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-17-12 AI generated

3-1-1-17-12 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-17-12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lääne Prefektuuri 2. mai 2011. a otsusega karistati M.K liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses ja LS § 7424 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selle eest, et 23. detsembril 2010

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-17-12 · Riigikohus: mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h.

Keywords

AI generated
excessive speed speed reading extreme speeding offence automatic transmission of evidence principle of expeditious proceedings road safety
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-17-12

Otsuse kuupäev

15. märts 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi M.K karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1

ja § 7424 lg 5 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-11-2008

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lääne Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a kohtuotsus M.K karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 ja § 7424

lg 5 järgi ja saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Prefektuuri 2. mai 2011. a otsusega karistati M.K liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140

trahviühiku ulatuses ja LS § 7424 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selle eest, et 23. detsembril 2010

juhtis ta mootorsõidukit sõidukiirusega 176+/-7 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, seega ületas juht

asulavälisel teel lubatud kiirust mitte vähem kui 79 km/h. Sõidukiirus on mõõdetud kiirusmõõtesüsteemiga

(kiiruskaameraga) nr PSS638233.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kes taotles

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole rikkumine tõendatud usaldusväärsete tõenditega.

Kohtuvälises menetluses jäeti põhjendamatult rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, kes

võivad tõendada, et kiirust ei ületatud väärteoprotokollis märgitud ulatuses. Samuti ei vasta väärteoasjas koostatud otsus

VTMS § 74 nõuetele, kuna teokirjelduses ei ole märgitud teo toimepanija nime ega mootorsõidukit, millega süütegu toime

pandi.

3. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas märgitud VTMS § 74 lg 1 p-des

1-4 nimetatud andmed ja nende hulgas ka menetlusaluse isiku nimi ja muud isikuandmed. Väärteomenetluse käigus

kiirusmõõtevahendiga tehtud fotodel on selgesti nähtav kiirust ületanud mootorsõiduki registreerimisnumber. Maanteeameti

vastuse kohaselt väärteoasjas esitatud menetleja päringule taadeldi kiirusemõõtesüsteem tähisega PSS638233 13. augustil

2010 ja 23. detsembril 2010 kella 22.32 ajal töötas see nõuetekohaselt. Samuti tegi kohtuväline menetleja kohtule

ettepaneku kaasata kohtumenetlusse Maanteeameti esindaja, kellel on ka juurdepääs statsionaarse automaatse

kiirusmõõtesüsteemi andmekogu originaalfailidele.

4. Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata järgnevatel põhjendustel.

4.1 Kohtuotsuse kohaselt tunnistas kaebaja, et juhtis sõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuid vaidlustas

kiiruse ületamist. Kaebaja ja sõidukis viibinud tunnistajad pidasid võimalikuks, et kiirus oli 110-120 km/h, kinnitades, et

teeolud sõidu ajal ei võimaldanud sõitmist suurema kiirusega. Samas lükkab neid ütlusi ümber kiiruskaamera näit.

4.2 Maanteele paigaldatud kiirusemõõteseadet tuleb lugeda mõõtevahendiks. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille

taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. MõõteS § 7 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrusega kehtestatud

„Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded,

sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu) kohaselt

kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST 2. Seega on

nende puhul kohustuslik siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine.

4.3 LS § 46 lg l kohaselt on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet,

kelle vastusest päringule nähtub, et vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem on töökorras ning seda on taadeldud 13. augustil 2010

Saksamaal Hesseni liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr 8-642-10. Taatlus

kehtib ühe aasta jooksul, seega 13. augustini 2011. Kuivõrd vaidlustatud tegu leidis aset 23. detsembril 2010, saab

järeldada, et mõõtevahend oli taadeldud ja töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab mõõtevahendile kohustusliku

siseriikliku tüübikinnitustunnistuse Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Kuna Maanteeamet on vahendi töökorras olekut

kinnitanud, ei ole tõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma tüübikinnituseta. Metroloogilise kontrolli nimistu lisa 1 p 8.2

kohaselt on kiirusmõõtevahendi veapiir taatlemise kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel üle 100 km/h +- 1%

mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h.

Nimetatud vea sisse arvatakse ka ilmatingimustest tulenevad mõõtmistulemuste mõjutused. Ei ole alust arvata, et talvine ilm

mõjutas nii olulisel määral mõõtevahendit, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtmistulemused.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse isiku kaitsja vandeadvokaat P. Tartu, kes taotleb otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist.

5.1 Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS §-le 74, kuna teokirjeldusest ega otsuse resolutsioonist ei

nähtu väärteo toimepanijat ega mootorsõidukit, mida juhtides tegu toime pandi. Kohus ei ole otsuses nendele kaebaja

väidetele üldse hinnangut andnud.

5.2 Samuti seab kaitsja jätkuvalt kahtluse alla kiirusmõõtesüsteemi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Asja materjalide

hulgas on vaid Maanteeameti kinnitus selle kohta, et kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja viimati taadeldud Hesseni

liidumaa legaalmetroloogiaasutuses 13. augustil 2010. Maakohus on küll käsitlenud seadme metroloogilist kontrolli

reguleerivate õigusaktide sisu, kuid märkis seejärel, et seadme töökorras olekut kinnitab Maanteeameti õiend, mistõttu on

ebatõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma nõuetekohase tüübikinnituseta. Samas ei ole väärteomenetluse käigus

kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et see konkreetne kiirusmõõtesüsteem oleks läbinud kohustuslikku siseriiklikku

tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatlust. Seega on kohus lugenud olulise asjaolu tõendatuks oletuse

põhjal, mis ei ole kooskõlas väärteomenetluse põhimõtetega. Seega ei ole käesolevas asjas mõõtetulemuse jälgitavus

tõendatud (MõõteS § 5 lg 1). Tunnistajate ütlustega ei ole kohus arvestanud.

6. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt on kaebus põhjendamatu. Maakohus arutas väärteoasja täies ulatuses ja

kohtumenetluse tulemusena on tuvastatud, et menetlusalune isik pani talle etteheidetava väärteo toime. M.K kiirust mõõdeti

nõuetekohase mõõtevahendiga. Väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtevahendile on tüübikinnitus väljastatud

1. oktoobril 2009 (TJA nr 6.13-3/12.08.09, muudatus nr 1 tehtud 16. augustil 2010). Mõõtevahendi taatluse läbimise kohta

andis teavet Maanteeamet, kellele mõõtevahend kuulub. Käesoleval juhul kohaldub MõõteS § 5 lg 1 lause 2, mille kohaselt

kui mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

kasutatakse taatluskohustuse läbinud mõõtevahendit. LS § 199 lg 1 p 4 kohaselt võib liiklusjärelevalvet teostada

statsionaarse tehnilise vahendiga. Selle paragrahvi kuuenda lõike alusel on Vabariigi Valitsus 16. juuni 2011. a määrusega

nr 78 kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemusele töötlemisele“.

Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et mõõtetulemus on jälgitavalt tõendatud. Kassatsioonivastusele on lisatud

tüübikinnitustunnistuse koopia koos muudatusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Esmalt märgib kolleegium, et nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus tervikuna sisaldavad

nõuetekohaseid andmeid nii menetlusaluse isiku kui ka teo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki kohta. Menetlusaluse

isiku andmed sisalduvad otsuse sissejuhatavas osas ja sõiduki andmed otsuse põhjendavas osas. Ilmselgelt ei tekkinud M.K

takistusi kaitseõiguse teostamisel ja otsuse kohtulikul vaidlustamisel. Samuti nendib kolleegium, et väärteoprotokollis

kirjeldatud tegu on praegusel ajal jätkuvalt karistatav LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 järgi.

8. Samas leiab Riigikohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg

2 tähenduses, kuna kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt rajas maakohus oma otsuse oletustele.

8.1 Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui

mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Tulenevalt sama

seaduse § 5 lg 1 lausest 2 ja LS § 199 lg 1 p-st 4 ja lg-st 6 on statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse

jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne

kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. TJA väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil

positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas

MõõteS § 7 lõikega 3 (ning selle alusel antud määrusega) ja § 10 lg-ga 4. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise

kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik TJA väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust

omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. MõõteS § 10 lg 4 täpsustab, et kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks

Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha

selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või

asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega.

8.2 Nendele nõuetele peab vastama ka liiklusjärelevalves kasutatav kiirusmõõtevahend, mille näidu põhjal väärteomenetlust

alustatakse. Samuti peab kohtuväline menetleja väärteomenetluse alustamisel olema veendunud, et kasutatud mõõtevahend

vastab mõõteseaduse nõuetele. Seda põhjusel, et mõõteseaduse nõuetele mittevastava mõõtevahendi kasutamine ei saa olla

aluseks väärteomenetluse alustamisele ja vaidluse korral tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse

jälgitavus. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama

menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja

taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või

mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid

dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna üldise kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks

töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli.

8.3 Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses

märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud.

Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Ei ole välistatud, et konkreetses

väärteoasjas tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse kontrollimisel pöörata tähelepanu ka sellele, kas tulemus on saadud

kiirusmõõtevahendi kasutamisel tüübikinnitustunnistuses märgitud kasutustingimustel - nii võivad kasutustingimused näha

ette piiranguid mõõtevahendi kasutamiseks sõltuvalt nt välisõhu temperatuurist vms.

8.4 Käesolevas väärteoasjas kontrollis maakohus kiirusmõõtevahendi kasutamise nõuetelevastavust Maanteeameti teatise

alusel, milles märgiti, et väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja seda on taadeldud 13. augustil

2010 Saksamaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus kehtivusega üks aasta. Sellest

järeldas kohus omakorda, et eelduslikult on mõõtevahendile väljastatud ka tüübikinnitustunnistus, kuna vastasel juhul

poleks seda kiirusemõõtmisel kasutatud. Kontrollimata mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid asus kohus lisaks

seisukohale, et puudub alus arvata, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral

valed mõõtetulemused. Seega rajas kohus oma otsuse olulisel määral oletustele. Samuti ei andnud maakohus selget

hinnangut ka tunnistajate ütlustele, kuigi kohtumenetluse tulemist nähtub, et neid ei peetud usaldusväärseks.

9. Kolleegiumi hinnangul on kohtuotsuse rajamine oletustele väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib otsuse

tühistamise. Selliselt esitatud põhjendused ei ole objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset

võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest. Sisuliselt peab ta sellisel juhul tõendama oma süütust,

mis on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2). Samas leiab kolleegium, et nende

rikkumiste kõrvaldamine on võimalik asja uuel arutamisel.

10. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab

väärteoasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg