3-1-1-16-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-12

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Z.H karistamises KarS § 203-218 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-11-2423

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.H kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2011. a kohtuotsus Z.H karistamises KarS § 203-218 lg 1 järgi.

2. Jõustada kohtuvälise menetleja 18. mai 2011. a otsus, millega karistati Z.H KarS § 218 lg 1 järgi.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.H-le koostati väärteoprotokoll selle kohta, et võõra sõiduauto kapotile hüpates ja autole 600,7 euro ulatuses kahjustusi

tekitades pani ta toime KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja 18. mai 2011. a otsusega karistati teda

KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga üheksa trahviühikut.

2. Z.H kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja arvates on kogutud tõendite pinnalt tehtud

ebaõiged järeldused. Osa tõenditest on aga jäänud uurimata. Kohtuväline menetleja jättis arvestamata, et menetlusaluse

isiku teo provotseeris kannatanu oma käitumisega ja Z.H viibis tegu toime pannes hingelise erutuse seisundis.

3. Viru Maakohtu 20. septembri 2011. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, kuid

täpsustati kohtuvälise menetleja otsust ja kvalifitseeriti Z.H tegu KarS § 203-218 lg 1 järgi.

3.1. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja kogutud tõendid on piisavad, karistamaks Z.H väärteoprotokollis kirjeldatud

väärteo eest. Kohtuväline menetleja on tõendeid hinnanud õigesti. Arvestades kaitsja kriitikat, kuulati kohtuistungil

tunnistajana üle kohtuvälises menetluses üle kuulamata M. S.

3.2. Kohus möönis, et menetleja ei näidanud üles piisavalt usinust süüteo menetlemisel, kuna väärteoasja raames ei ole

sõiduautot vaadeldud ega selle rikkumist fikseeritud. Seega võtab kohtuväline menetleja endale riski, et menetlustoimingu

tegemata jätmise tõttu võib tõendi saamine osutuda raskendatuks või isegi võimatuks, mida ei saa hiljem korvata teiste

tõendite abil. KrMS § 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt puudub õiguslik alus nõuda, et teatud

asjaolu saaks olla tõendatud ainult konkreetset liiki tõendiga, välja arvatud juhul, kui selline kord on ette nähtud

õigusaktiga. Asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada

ka tunnistaja ütlustega.

3.3. J. A. ütlused, et menetlusalune isik hüppas tema sõiduauto kapotile ja jooksis üle selle, on kohtuliku arutamise käigus

kinnitust leidnud kahe sündmust pealt näinud tunnistaja ütlustega, mille usaldusväärsuses puudus kohtul alus kahelda. Z.H

õigustavate tunnistajate M. S.-i, A. S.-i ja G. K. ütlusi ei pidanud maakohus usaldusväärseteks, leides, et menetlusalusele

isikule lähedaste isikutena on nad andnud tegelikkusele mittevastavaid ütlusi selle kohta, kuidas nad väärteoprotokollis

kirjeldatud sündmusi tajusid.

3.4. Kohtu hinnangul on võimalik talvisel ajal tänavajalatsites üle sõiduauto kapoti joostes seda rikkuda. Tunnistajate ütluste

ja OÜ E remondikalkulatsioonile tuginedes tuvastas kohus, et nimetatud kahjustused tekitas J. A. autole Z.H.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas Z.H kaitsja vandeadvokaat T. Liiva Riigikohtule kassatsiooni, taotledes süüdimõistva

kohtuotsuse tühistamist ja Z.H õigeksmõistmist. Kaitsja märgib esmalt, et Z.H käitumise õigusvastasus on välistatud

hädaseisundi või hädakaitse tõttu, sest tunnistaja V. S.-i ütluste kohaselt hüppas Z.H sõiduki kapotile oma elu päästmiseks.

Edasiselt märgib kassaator, et Z.H on ebaõigesti karistatud KarS § 203-218 lg 1 alusel, sest KarS § 203 ja § 218 lg 1 puhul

on tegemist teineteist välistavate süüteokoosseisudega. Kuna kannatada saanud autot ei ole vaadeldud, siis on tõsikindlalt

tõendamata selle kahjustamine. Pelgalt remondikalkulatsioon ei saa kinnitada kahju tekitamist, sest selle tekkimise põhjus

on tõendamata. Maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta põhiosale. Väärteomenetluse alustamise kohta koostatud

teatises märkis kohtuväline menetleja, et sõidukile tekitasid kahju tundmatud isikud, kuid maakohus on jõudnud järeldusele,

et seda tegi Z.H.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et Z.H, hüpates J. A. auto kapotile,

põhjustas 600,7 euro suuruse kahju. Samuti on kohtuotsuses õigesti asutud seisukohale, et Z.H tekitas kahjustused

tahtlikult, tema käitumises puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Z.H eelkirjeldatud käitumine vastab KarS

§-s 203 sisalduvale teokirjeldusele, kuid tema teoga ei põhjustatud selles koosseisus nõutavat tagajärge.

6. Kolleegium taunib, et väärteomenetluses, mille esemeks on auto kahjustamine, ei ole toimetatud kahjustatud auto

vaatlust. Sellegipoolest puudub KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt õiguslik alus nõuda,

et auto kahjustamist saaks tõendada ainult vaatlusprotokolliga. Asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha

vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

arutatavas asjas on tunnistajate ütluste ja remondikalkulatsiooniga tuvastatud, et J. A. autot kahjustas just Z.H.

7. Maakohus, tuvastades, et võõra vallasasja tahtliku rikkumisega olulist kahju ei tekitatud, pidanuks jõudma järeldusele, et

Z.H on toime pannud KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuotsuses süüdimõistmise alusena

KarS §-le 203 viitamine on ebaõige, sest KarS §-s 203 ja § 218 lg-s 1 kirjeldatud süüteod on teineteist välistavad. Seetõttu

tuleb maakohtu 20. septembri 2011. a otsus Z.H karistamises KarS § 203-218 lg 1 järgi tühistada ja jõustada kohtuvälise

menetleja 18. mai 2011. a otsus, millega Z.H karistati J. A. sõiduauto kahjustamise eest KarS § 218 lg 1 järgi.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ja § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

maakohtu otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi