3-2-2-2-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-2-11

Määruse kuupäev

Tartu, 11. jaanuar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Mangelbert hagi Andrey Kolosovi vastu 262 037 euro ja

76 sendi (4 100 000 krooni) ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

8242

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrey Kolosovi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Mangelbert (registrikood 10536612), esindaja

vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja Andrey Kolosov (sünniaeg xx. xxxxxxxx xxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Asja läbivaatamise kuupäev

12. detsember 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-8242 ja saata asi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm (konto nr 10220011658017, AS SEB

Pank) 1. juulil 2011 Andrey Kolosovi teistmisavalduselt tasutud kautsjon 2600 (kaks tuhat

kuussada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Mangelbert (hageja) esitas 4. märtsil 2008 Harju Maakohtule Andrey Kolosovi (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 400 000 krooni ja viivise.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Hageja esitas 23. oktoobril 2009 nõude suurendamise avalduse, millega suurendas põhinõuet

3 700 000 krooni võrra ja palus kostjalt enda kasuks välja mõista 4 100 000 krooni ja viivise.

4. Harju Maakohus rahuldas 8. novembri 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 4 100 000 krooni, viivise 863 675 krooni ning alates 8. novembrist 2011 viivise, mille

määraks on 0,25% põhinõude tasumata osalt iga viivitatud päeva eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas 4. juulil 2011 teistmisavalduse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja leiab, et on olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud

teistmise alus. Kostjale ei ole nõuetekohaselt kättetoimetatud nõude suurendamise avaldust, kutset

kohtuistungile ega kohtuotsust. Toimikust nähtub, et maakohus pöördus Justiitsministeeriumi

vahendusel Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole taotlusega toimetada kostjale kätte

kohtukutsed ja nõude suurendamise avaldus. Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumist saabunud

dokumentide kohaselt ei olnud kostjale võimalik dokumente kätte toimetada. Toimikus on hageja

esindaja e-kiri kohtule, millest nähtub, et hageja on kostjale kulleri vahendusel menetlusdokumendid

kätte toimetanud. Kirja manusena esitatud väljastusteatest nähtub, et dokumendid on toimetatud

kostja töökohta. Tegelikult kostja neid dokumente kätte ei saanud. Maakohus edastas ka otsuse

kättetoimetamiseks Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule ja hagejale. Kostja elukohas

kohtuotsust kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja esitas kohtule e-kirja, mille manuses oleva

kullerifirma saatelehe kohaselt on dokumendid edastatud kostja töökohta.

Kostja leiab, et toimikust ei nähtu, millised menetlusdokumendid anti üle hagejale selleks, et viimane

need kostjale kätte toimetaks. Sellega rikuti TsMS § 315. Hageja väitis, et menetlusdokumendid on

vastu võtnud kostja töökohaks oleva ettevõtte sekretär. TsMS § 322 ei võimalda menetlusdokumenti

kätte toimetada saaja töökohaks oleva ettevõtte sekretärile. Kostja ei ole dokumente (26. veebruari

2010 kohtukutse, hageja 17. septembri 2009 taotlus ja 23. oktoobri 2009 nõude suurendamise

avaldus) kätte saanud. TsMS § 323 lg 1 võimaldab dokumendi kätte toimetada majandus- või

kutsetegevusega tegeleva füüsilise isiku äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase

lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal

äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Väljastusteatelt ei nähtu, millisel põhjusel kostjale

dokumente isiklikult üle ei antud.

Kostja ei ole kätte saanud ka väidetavalt tema tööandja sekretärile üle antud maakohtu otsust.

Kullerifirma saatelehel, mille hageja kohtule esitas, on märgitud, et advokaadibüroo Kasak & Missik

on edastanud mingisugused dokumendid kostjale tema töökoha aadressil. Saatelehel ei ole viidet

kohtuotsusele ega praegusele tsiviilasjale. Saadetis on üle antud 29. novembril 2010 sekretär

Nastuptšinale, kuid ettevõtte templit saatelehel ei ole. Saateleht ei vasta seega TsMS § 313 lg-s 3

sätestatud nõuetele. Kullerifirma saatelehega, eriti kui see on puudulikult vormistatud, ei saa

tõendada dokumentide kättetoimetamist.

Kostja sai teistmise alusest teada 25. mail 2011, mil ta tutvus maakohtu otsuse ja tsiviilasja

toimikuga.

6. Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja leiab, et teistmisavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja ei ole põhjendanud ega

tõendanud oma väidet, et ta sai teistmise alusest teada 25. mail 2011.Teistmisavalduse lisa 1 kohaselt

on kostja tööandja faksinud kohtuotsuse 30. novembril 2010. Kuigi dokumendist ei nähtu, kellele

faks on edastatud, pidi kostja saama sellest dokumendist teada varem kui tema märgitud kuupäeval.

Teistmisavalduse rahuldamiseks ei ole ka sisuliselt alust. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud

ning ta on sellele ka vastanud. Seega oli kostja menetlusest teadlik. Kostja ei teavitanud ka kohut oma

aadressi muutumisest, nagu nõuab seda TsMS § 200 lg 4. Seega on kostja pahatahtlikult hoidunud

kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Kostja ei vaidlusta, et kohtukutse, tunnistaja

ülekuulamise taotlus ja nõude suurendamise avaldus on tema töökohta jõudnud. TsMS § 322 lg-te 2

ja 3 kohaselt võib menetlusdokumendid kätte toimetada saaja tööandja esindajale. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 116 lg 2 kohaselt saab lugeda, et tööandja sekretär võttis dokumendid vastu

tööandja nimel. Kuna kostja on esitanud teistmisavalduse lisana otsuse, millel on tööandja

rekvisiidid, siis pidi ta ka kohtuotsuse kätte saama tööandja kaudu. Asjakohatud on ka kostja väited,

et toimikus olevad väljastusteated ei vasta TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele. TsMS § 316 lg 3

kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele. Praegusel juhul on

väljastusteadetest võimalik tuvastada, et saadetised on üle antud kostja tööandjale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus

tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ning § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 710 lg 1

esimese lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

8. Kostja tugineb teistmisavalduses asjaolule, et talle ei ole nõuete kohaselt kätte toimetatud

kohtukutset, hageja nõude suurendamise avaldust ega maakohtu otsust, mistõttu on olemas

TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus. Toimikus on väljastusteate koopia, mille kohaselt on

kohtukutse ja nõude suurendamise avaldus antud üle Venemaal kostja töökoha sekretärile (I kd,

tl 181) kulleri vahendusel (I kd, tl 182). Samuti on toimikus Justiitsministeeriumi teated, mille

kohaselt Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu ei õnnestunud kostjale dokumente üle anda

(I kd, tl 212; II kd, tl 4).

9. Kolleegium leiab, et eelmises punktis toodud asjaoludest lähtudes ei saa lugeda kostjale

kohtukutset ja hageja nõude suurendamise avaldust nõuetekohaselt kättetoimetatuks, ning seega on

olemas alus maakohtu otsuse teistmiseks TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi. Nii Eesti kui ka Vene

Föderatsioon on ühinenud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide

välisriikides kätteandmise konventsiooniga (konventsioon). Konventsiooni art 1 kohaselt

rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada

kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks. Konventsiooni kui Riigikogus

ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb

põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31).

Praeguses asjas tuli dokumendid kätte toimetada Vene Föderatsioonis. Seega kohaldub asjas

menetlusdokumentide kättetoimetamise osas konventsioon.

Konventsiooni art 10 punkt a sätestab iseenesest võimaluse kohtudokumentide saatmiseks postiga

otse välisriigis asuvatele isikutele, kui adressaatriik sellele vastu ei vaidle, kuid Vene Föderatsioon on

teatanud, et ta ei luba konventsiooni art 10 kohaselt dokumente enda territooriumil kätte toimetada

(vt http://www.hcch.net/index_en.php?act=status.comment&csid=418&disp=resdn). Seega ei saa

pidada konventsiooni nõuetele vastavaks ka dokumentide kättetoimetamist Venemaal kulleri

vahendusel, nagu see toimus praeguses asjas. Sellisel viisil ei võimalda menetlusdokumente kätte

toimetada ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping).

10. Konventsiooni art 15 lg 1 kohaselt, kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada

kätteandmiseks välisriigis konventsiooni sätete kohaselt ja kostja ei ole ilmunud, siis kohtuotsust ei

tehta, kuni pole selge, et dokument on isikule kätte antud adressaatriigi seadustega ette nähtud korras

või dokument on tegelikult antud üle kostjale või tema asukohta mõnel teisel konventsiooniga ette

nähtud viisil ja mõlemal juhul on dokument antud kätte või üle õigel ajal, et võimaldada kostjal

ennast kaitsta. Eesti on konventsiooni art 15 lg 2 kohaselt deklareerinud, et kohus võib asjas otsuse

teha vaatamata sama artikli lõikele üks ka juhul, kui pole saadud teatist dokumentide kätteandmise

või üleandmise kohta. Selleks peavad aga olema täidetud järgmised kolm eeldust:

dokument on edastatud ühel konventsiooniga ette nähtud viisil;

kohtuniku arvates on dokumendi edastamisest möödunud piisav aeg (vähemalt kuus kuud);

pole saadud mingit teatist sellele vaatamata, et on tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et seda

adressaatriigi pädevate asutuste kaudu saada.

Kolleegiumi arvates ei olnud praeguses asjas täidetud ka eeldused, et maakohus oleks võinud

konventsiooni kohaselt teha otsuse olukorras, kus puudusid andmed kohtukutse ja hageja nõude

suurendamise avalduse kättetoimetamise kohta kostjale. Eelkõige ei olnud tehtud kõikvõimalikke

mõistlikke pingutusi, et saada teatist menetlusdokumentide üleandmise kohta adressaatriigi pädevate

asutuste kaudu. Maakohus märkis küll Vene Föderatsiooni kompetentsetele kohtutele adresseeritud

taotlustes hagis ja kostja vastuses hagile toodud kostja aadressi ning samuti kostja töökoha aadressi

(I kd, tl-d 150 ja 174), kuid maakohus jättis tähelepanuta selle, et hagiavalduses oli märgitud ka

kostja e-posti aadress. Kuigi iseenesest õigusabi lepingu ega konventsiooni kohaselt ei võinud

menetlusdokumente sellele e-posti aadressile kätte toimetada, oleks maakohtul olnud võimalik

üritada seda e-posti aadressi kasutades välja selgitada kostja tegelik elukoht, kus

menetlusdokumendid oleks konventsiooni kohaselt saanud talle kätte anda.

11. TsMS § 704 lg 1 teise lause kohaselt võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud

menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, lahend kätte

toimetati. Kuivõrd praeguses asjas tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamise osas lähtuda

konventsioonist, ei saa maakohtu otsust lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 2 järgi selle

kättetoimetamisega kostja tööandjale. Kostja väidab teistmisavalduses, et tutvus maakohtu otsusega

25. mail 2011. Asja materjalidest ei nähtu andmeid selle kohta, et kostja oleks maakohtu otsuse

varem kätte saanud. Seega saab lugeda teistmisavalduse tähtaegseks.

12. TsMS § 702 lg 2 p-s 2 toodud teistmise aluse korral ei ole Riigikohtul üldjuhul võimalik

TsMS § 710 lg 1 teise lause kohaselt asja ise lahendada. Seega tuleb asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta ka asja sisuliseks lahendamiseks

teistmisavalduse lisades 2-15 esitatud tõendite kohta ning taotluse kohta tunnistajate ülekuulamiseks.

Nende kohta peab seisukoha võtma maakohus asja uuel läbivaatamisel.

13. Kolleegium märgib, et TsMS § 200 lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teistele

menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

Praeguses asjas on hagi kostjale hagis märgitud aadressil kätte toimetatud. Kostja märkis sama

aadressi ka vastuses hagile. Hilisemaid menetlusdokumente aga samal aadressil kätte toimetada ei

õnnestunud. Kostja oma aadressi muutumisest kohut viivitamata ei teavitanud. TsMS § 200 lg-st 4

tuleneva kohustuse rikkumine takistab asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist,

mille puhul on kohtul TsMS § 45 lg 4 alusel õigus pahatahtlikku rikkujat trahvida.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. TsMS § 171

lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks

menetluskuludest teistetavas asjas.

15. TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb teistmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon

tagastada.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik