3-2-1-138-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-138-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. jaanuar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Sensum hagi OÜ Megerato vastu 4959 euro

60 sendi (77 600 krooni 90 senti) ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas nr 2-

10-21190

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Sensum kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

9919 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Sensum (registrikood 10539026), esindaja

vandeadvokaat Alo Pormeister

Kostja OÜ Megerato (registrikood 11621828)

Asja läbivaatamise kuupäev

5.detsember 2011.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-21190 ja jätta

jõusse Harju Maakohtu 4. märtsi 2011. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta OÜ Megerato kanda.

4. Tagastada osaühingule Sensum kassatsioonkaebuselt 12. juulil 2011 tasutud kautsjon

49 (nelikümmend üheksa) eurot 59 senti.

5. Määrata tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus 9919 eurot 20 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Sensum (hageja) esitas 5. mail 2010 Harju Maakohtule OÜ Megerato (endine ärinimi

OÜ SPA Haldus) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

77 600 krooni 90 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 60 353 krooni ja alates

6. maist 2010 viivise, mille määraks on 0,5% põhinõudelt päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. novembril 2009 kompromisslepingu, mille p 4 kohaselt

kohustus kostja hüvitama hagejale inventari jääkmaksumuse 324 000 krooni hiljemalt

30. novembriks 2009. Kostja seda kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tasus 100 000 krooni

23. detsembril 2009 ja 193 650 krooni 15. jaanuaril 2010. Kompromisslepingu p 12 kohaselt oli

viivise määraks 0,5% maksmata summalt päevas. Hageja luges võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-

tele 8 ja 9 tuginedes 23. detsembril 2009 tasutud 100 000 kroonist sissenõutavaks muutunud viivise

katteks 34 020 krooni ja põhivõla katteks 65 980 krooni ning 15. jaanuaril 2010 tasutud 193 650

kroonist viivise katteks 13 230 krooni 90 senti ja põhivõla katteks 180 419 krooni 10 senti. Seega on

kostjal põhivõlast tasumata 77 600 krooni 90 senti.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja tunnistas, et pidi hagejale

kompromisslepingust tulenevalt tasuma 324 000 krooni, kuid leidis, et on sellest suurema osa

23. detsembri 2009. a ja 15. jaanuari 2010. a maksetega tasunud ning tasumata on põhivõlg

30 350 krooni. Kostja arvates tõlgendas hageja valesti VÕS § 88 lg-t 8. Hageja on segi ajanud intressi

ja viivise. VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress ei hõlma viivist. Kuna pooled ei leppinud kokku intressi

tasumises, ei ole kostja kohustatud intressi tasuma. Lepingu kohaselt võis hageja nõuda kostjalt

viivist. Hagi on kõrvalnõuete osas ebaselge.

3. Harju Maakohus rahuldas 4. märtsi 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 4959 eurot 60 senti ja viivise 4959 eurot 60 senti, menetluskulud jäid kostja kanda.

Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli kompromisslepingust tulenev kohustus

tasuda hagejale 324 000 krooni hiljemalt 30. novembril 2009. Kostja võttis kirjalikus vastuses hageja

nõude 30 350 krooni suuruses osas õigeks. Pooled vaidlevad selle üle, millises osas ja millal on

kostja oma kohustuse täitnud, ning kõrvalnõuete olemasolu ja suuruse üle. Kompromisslepingu p-s 4

leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale 30. novembriks 2009 inventari jääkmaksumuse

324 000 krooni. Viivise suuruseks on pooled lepingu p-s 12 kokku leppinud 0,5% maksmata summalt

päevas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 100 000 krooni 23. detsembril 2009

ja 193 650 krooni 15. jaanuaril 2010.

Kostja seisukoht, et hageja nõuab temalt intressi ja viivist korraga, ei ole õige. Lepingus ja arvetes on

märgitud viivis, mitte intress. VÕS § 88 lg 8 kohaselt loetakse juhul, kui võlgnik peab rahaliselt

kohustuselt tasuma ka kulutusi ja intressi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel intressi

ja kõige lõpuks põhikohustuse katteks. Intressi all tuleb mõista ka viivitusintressi ehk viivist. Hageja

oli tulenevalt VÕS § 88 lg-test 8 ja 9 õigustatud määrama kohustuste täitmise selliselt, et kostja

tasutud rahasummast arvestati osa viivise ja osa põhikohustuse katteks. Põhinõuet ületava viivise

väljamõistmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis

77 600 krooni 90 senti.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale

maakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 88 lg-t 8. Hageja on segamini

ajanud intressi ja viivitusintressi. VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud intress ei hõlma viivist (viivitusintressi).

Kuna maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 88 lg-t 8, on ta jätnud välja selgitamata asjas tähtsad

asjaolud. Kostjal on võlgnikuna õigus määrata kohustuse täitmise järjekord juhul, kui ta suudab

tõendada asjaolud, mis on VÕS § 88 lg 1 kohaldamise eelduseks. Hagejale tuleb eelmenetluses anda

võimalus tõendada VÕS § 88 lg 4 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kui kumbki pool ei

suuda VÕS § 88 lg-te 1-4 kohaldamise eeldusi tõendada, tuleb kohustuste täitmise järjekord määrata

kindlaks VÕS § 88 lg 6 alusel.

Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja on teinud seda

osaliselt ebaõigesti, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks

saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja

hindamise peale, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamise peale peab olema pooltele tagatud

põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 688 lg-tega 3 ja 4 antud

edasikaebeõigus kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsus.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja

oluliselt rikkunud ka menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud väära otsuse. Hageja ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress ei hõlma VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud viivitusintressi (viivist). Võlgnikul ei ole tulenevalt VÕS § 88 lg-st 9 õigust ilma

võlausaldaja nõusolekuta kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda

määrata.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, kuna ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja

maakohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus heitis hagejale ette, et

ta ajas hagiavalduses segamini intressi ja viivise. Järgmises maakohtule esitatud menetlusdokumendis

hageja aga selgitas, et peab silmas viivitusintressi ehk viivist. Samuti märkis ta seda vastuses

apellatsioonkaebusele. Seega on ta hagi väidetavat ebaselgust täpsustanud ja see ei saa olla maakohtu

otsuse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud ka TsMS § 440 lg-t 1, § 652 lg-t 7 ja § 654 lg-d 4 ja 5. Kostja

võttis hagi maakohtus õigeks 30 350 krooni ulatuses. TsMS § 652 lg 7 kohaselt on hagi õigeksvõtt

siduv ka kõigis järgnevates kohtuastmetes. Hageja juhtis sellele tähelepanu vastuses

apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus tühistas otsuse ka õigeksvõetud osas ning ei ole hageja

seisukohaga õigeksvõtu kohta arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu

otsus.

10. Kohtud on tuvastanud, et kostjal oli kompromisslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale

324 000 krooni hiljemalt 30. novembril 2009. Viivise suuruseks on pooled lepingu p-s 12 kokku

leppinud 0,5% maksmata summalt päevas. Kostja on tasunud hagejale 100 000 krooni 23. detsembril

2009 ja 193 650 krooni 15. jaanuaril 2010. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Pooled vaidlevad

selle üle, kas hagejal oli õigus arvestada osa kostja tasutud summadest põhivõla asemel

sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Maakohus leidis, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt oli hagejal

selleks õigus. Ringkonnakohus leidis aga, et VÕS § 88 lg 8 ei kohaldu viivise suhtes.

11. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kolleegium leiab, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress

hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend

sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha

maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise

katteks on Riigikohus väljendanud ka 9. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p-

s 54.

Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja võis kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja

alles seejärel põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud põhivõla,

intressi ja tasutud maksete suurust ning põhivõla sissenõutavaks muutumise ja kostja maksete

tegemise aega, on võimalik jätta jõusse maakohtu otsus, millega hagi rahuldati.

12. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kostja oli hagi osaliselt õigeks võtnud, märgib

kolleegium, et kostja vastus hagile oli selles osas vastuoluline. Ühelt poolt tunnistas kostja

30 350 krooni suurust põhivõlga, kuid samas palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kuivõrd

tulenevalt eelmises punktis toodust tuleb hagi tervikuna rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks sellel

küsimusel pikemalt peatuda.

13. Kuna hagi rahuldati, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. TsMS § 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

14. Kolleegium leiab, et muuta tuleb tsiviilasja hinda ringkonnakohtus. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 4959 eurot 60 senti ja viivise 4959 eurot 60 senti. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse tervikuna. TsMS § 137 lg 4 kohaselt võetakse otsuse vaidlustamise korral

kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies

ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Seega oli tsiviilasja hind

ringkonnakohtus 9919 eurot 20 senti, mitte 4959 eurot 60 senti, nagu märkis ringkonnakohus. Kuna

ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse tervikuna ning hageja vaidlustas kassatsioonkaebuses

tervet ringkonnakohtu otsust on tsiviilasja hind sama ka Riigikohtus.

15. Tulenevalt eelnevast on hageja maksnud ettenähtust vähem kassatsioonikautsjonit, kuid

kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud

kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull