3-1-1-99-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-99-11

Otsuse kuupäev

2. detsember 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Kristjan Robase (Robas) karistamise tühistamises

LS 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. mai 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-2645

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristjan Robase kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. november 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. mai 2011. a otsus Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks

valitud kaitsjale makstud tasu katteks 600 (kuuesaja) euro väljamõistmise osas.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks välja 1518 (üks tuhat viissada kaheksateist)

eurot ja 54 (viiskümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 253 (kakssada viiskümmend kolm)

eurot ja 9 (üheksa) senti valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses

makstud tasu katteks.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa)

eurot,

sealhulgas

käibemaks

(kakskümmend

kaheksa)

eurot

valitud

kaitsjale

kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 2. augusti 2010. a otsusega karistati Kristjan Robast LS § 7417 lg 1 järgi LE

§ 100 nõuete rikkumise eest, mis seisnes selles, et juhtides 29. oktoobril 2009 mootorsõidukit, pööras

ta ristmikevahelisel teel vasakule ja andmata teed vastusõitvale mootorsõidukile, põrkas sellega

kokku. K. Robas põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju A.- R. R.-ile ja D. T.-le.

2. K. Robas esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes otsuse

tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusest nähtuvalt ei

nõustunud K. Robas kohtuvälise menetleja hinnanguga väärteosündmuseks olnud liiklusõnnetusele.

Ühtlasi märkis menetlusalune isik, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel väljunud

väärteoprotokolli piiridest, sest tema karistamise alusena on viidatud ka LE § 92 p 2 rikkumisele,

kuid seda ei ole talle väärteoprotokollis ette heidetud. Kohtuväline menetleja ei põhjendanud, miks ei

tule arvestada eksperdiarvamusega, mille kohaselt oli liiklusõnnetuse teisel osapoolel võimalik

õnnetust vältida. Õnnetuses osalenud teise auto juht põhjustas õnnetuse tahtlikult.

3. Harju maakohtu 19. mai 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteoasja

menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus asus seisukohale, et väärteoprotokollis

K. Robasele ette heidetud liikluseeskirja rikkumine ei ole tõendatud, sest selle kummutavad

menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning eksperdiarvamus. Kohus nõustus kaebuses

sisalduvate väidetega, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest. Kuna kohtuväline

menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokolli piiridega, ei võinud ta otsuses viidata

väärteoprotokollis kajastamata LE § 92 p 2 rikkumisele K. Robase poolt. Kohtuväline menetleja jättis

kohtu hinnangul põhjendamatult arvestamata liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juhi

käitumisega.

4. Kaitsja taotles maakohtus menetlusaluse isiku poolt kantud õigusabikulude, s.o 1518,54 euro

hüvitamist. Kohus leidis, et kaitsja taotletud kohtukulud tuleb hüvitada osaliselt. Kohtu hinnangul on

mõistliku suurusega tasuks 600 eurot, mis tuleb riigil hüvitada. Ülejäänud osas ei ole kaitsjatasu

hüvitamine põhjendatud, sest tegu ei ole sisult eriliselt keeruka või mahuka kohtuasjaga, mis selliseid

kulutusi õigustaks. Kohtuistungite edasilükkamine oli peaasjalikult seotud tunnistaja D. T.

otsimisega, sisulist arutelu siis ei toimunud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. Robase kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, taotledes

Riigikohtult maakohtu otsuse tühistamist õigusabikulude üksnes osalise väljamõistmise osas ja nende

väljamõistmist täies ulatuses. Kassatsiooni põhistades märgib kaitsja, et kohus ei ole põhjendanud,

miks hüvitatakse kulud 600 euro ulatuses. On üksnes märgitud, et tegu ei ole sisuliselt keeruka ega

mahuka asjaga. Menetlusalusel isikul ei ole võimalik saada riigi õigusabi. Kui aga menetlusalust

isikut oleks kaitsnud kaitsja riigi õigusabi korras, saanuks ta vastavalt kehtivatele riigi õigusabi

määradele selle töö eest tasu 631,62 eurot, seega rohkem kui kohus pidas mõistlikuks arutatavas

asjas. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et puudub vaidlus osutatud õigusabi mahu üle, mis hõlmab

16,5 tundi. Kassaator märgib, et õigusabikulude hüvitamisel tuleb arvesse võtta teenuse turuhinda.

Kaitsjale makstud tasu määr on olnud arutataval juhul madalam kui turu keskmine hind. Veel

madalama tasu eest ei oleks aga menetlusalusel isikul võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kujundamaks ühtset kohtupraktikat väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suuruse

mõistlikkuse kindlaksmääramisel, märgib kolleegium järgnevat.

7. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte üks oluline tunnus on menetlusaluse isiku kaitseõigus,

s.t riigi kohustus tagada isikule reaalne võimalus kasutada täies mahus kõiki seaduses sätestatud

õigusi. VTMS §-s 19 sätestatust tulenevalt on menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile. Tulenevalt

sama seaduse § 19 lg-st 3 ja § 22 lg-st 2 on teatud juhtudel kaitsja osavõtt väärteoasja menetlemisest

kohustuslik. Kuivõrd kaitsja osutatav õigusabi on tasuline, on kaitseõiguse tegeliku tagamise üks

eeldusi väärteomenetluse positiivse lõpplahendi korral menetlusaluse isiku poolt kaitsjale õigusabi

eest makstud tasu mõistlikus osas hüvitamine. Vastasel korral satub kahtluse alla kvalifitseeritud

õigusabi kasutamise mõttekus, sest hoolimata kaitse edukusest, peab ta kandma sellega seonduvad

kulud. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus menetlusalune isik on sunnitud enda õiguste

kaitsest loobuma üksnes põhjusel, et karistuse kandmine on talle majanduslikult kasulikum. Kaitsjale

makstud tasu hüvitamise eesmärk ongi vältida õigusriiklikult lubamatut olukorda, kus menetlusalune

isik eelistab rahalistel kaalutlustel jätta kasutamata seadusega formaalselt tagatud võimaluse valida

endale kaitsja ja taluda võimaliku eksliku süüditunnistamisega kaasnevaid tagajärgi vaid seetõttu, et

ei kasutatud kvalifitseeritud õigusabi. Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkusest on

seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu

mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse

korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt

avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult. Seetõttu peab kohus õigusabi eest makstud

tasu suuruse mõistlikkust hinnates arvestama, millistel tingimustel on süüteomenetlusele allutatud

isikul reaalselt võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada. Kriminaalkolleegium viitab siinkohal ka

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata

isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri

2005. a määrus asjas nr 3-3-1-70-05, p 11).

8. Kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

suuruse mõistlikkus seatud sõltuvusse menetluse lõpplahendiga saavutatavast võimalikust tulemusest

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-98-03, p 12).

Väärteomenetluses võimaliku karistuse raskus võib sõltuvalt menetletava väärteo kvalifikatsioonist

tõepoolest suuresti varieeruda. Samas riivab isiku karistamine väärteo eest iseenesest isiku põhiõigusi

- sh põhiseaduse §-st 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele (vt Riigikohtu erikogu 22. jaanuari

2008. a otsus asjas nr 3-3-1-17-07, p 18) - ning seda sõltumata kohaldatava karistuse liigist ja

määrast. Menetlusaluse isiku huvi kaitsta end väärteomenetluses tõhusalt ei piirdu seega pelgalt

varalise huviga pääseda rahatrahvi tasumisega kaasnevast väljaminekust. Õigusabikulude suurus ei

ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema

põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse

määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina - sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude

tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema

töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu

suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.

9. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku

hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust.

10. Hinnates väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust, on

Riigikohtu varasemas praktikas asutud seisukohale, et õigusabikulude riigi- või kohaliku

omavalitsuse eelarve vahenditest hüvitamise ulatuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda

advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai

2002. a määrus nr 3-1-1-54-02, p 7). Kuid riigi õigusabi eest makstava tasu määrad ei ole ainsad

kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust. Riigi õigusabi

osutamise kohustus on pandud Eesti Advokatuurile, kes riigieelarvest selleks eraldatud summade

piires peab garanteerima muu hulgas süüteomenetlusele allutatud isikute kaitse. Selle kohustuse

täitmiseks ette nähtud tasumäär ei pruugi aga peegeldada õigusteenuse turu tegelikku hinnataset. Ei

ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab endale kaitsja leidma

teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud

kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes

siiski arvesse võtta. Konkreetse väärteoasja eripärast tulenevalt võib mõistlik õigusteenuse tööühiku

hind turuhinnast hälbida.

11. Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja

hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust.

11.1. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt esitama

põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse

kohta. Sama paragrahvi lg-st 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja korrespondeeruv

kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi

taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi

osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele

kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus.

11.2. Kuigi valitud kaitsja puhul analoogiline regulatsioon VTMS §-is 23 puudub, tuleb kolleegiumi

hinnangul samu kriteeriume rakendada ka valitud kaitsja osutatud õigusabi ja tehtud kulude suuruse

mõistlikkuse hindamisel. Valitud kaitsja puhul on menetlusaluse isiku kaitsmisel tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse, samuti nende koostamisele kulunud

aja hindamine samuti avatud kohtu diskretsioonile. Ka valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele

isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu

poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest

makstud tasu isikule ei hüvitata. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud

seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta

kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt 2. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18).

Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on

kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a

otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et

vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja

aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11).

Eelnev tähendab muu hulgas kaitsja kohustust esitada koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule

dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks

on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud.

12. Edasiselt selgitab kriminaalkolleegium, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel

mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Kuigi asja mahu ja

keerukuse hindamisel on kohtul suur hindamisruum, peab kohus oma sellekohast hinnangut, eeskätt

aga asja õiguslikult lihtsaks või väiksemahuliseks hindamist põhjendama (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 24. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-55-05, p 9). Kaitsjatasu suuruse

mõistlikkuse kindlaksmääramisel võib arvesse võtta ka seda, mil määral oli kohtumenetluse kestus ja

sellest tulenevalt kulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumisest

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-62-10, p 11). Valitud

kaitsja tasu arvestamisel tuleb kõigis väärteomenetluse etappides, s.o nii kohtuvälises menetluses kui

ka kohtulikus menetluses maa- ja ringkonnakohtus ning Riigikohtus lähtuda samadest põhimõtetest

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-50-11, p 10).

13. K. Robase kaitsja esitas maakohtus taotluse menetlusaluse isiku poolt kantud 1518,54 euro

õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohtu hinnangul oli õigusabi eest makstud tasu suuruse

mõistlikkus arutataval juhul aga üksnes 600 eurot (sh käibemaks), sest kohtu hinnangul ei ole

väärteoasi oma sisult eriliselt keerukas või mahukas. Maakohus ei seadnud aga kahtluse alla kaitsja

esitatud arve alusel tehtud töö mahtu (16,5 tundi), mistõttu ei ole võimalik otsuse põhjal mõista, miks

tuli kaitsjale makstud tasu mõistlikuks lugeda üksnes kohtu poolt määratud suuruses. Maakohtu

selline seisukoht on arusaamatu põhjusel, et samas mahus riigi õigusabi osutamise korral tulnuks

vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktidele 2, 32, 33 ja 34 riigi õigusabi

eest makstavaks tasuks määrata 632,8 eurot (sh käibemaks). Üldjuhul on ebatõenäoline, et isik, kellel

puudub võimalus saada väärteomenetluses riigi õigusabi, võiks leida endale kvalifitseeritud kaitsja

odavamalt, kui osutatakse riigi õigusabi. Seetõttu tuleb maakohtu otsus K. Robasele kaitsjatasu

üksnes osalise hüvitamise osas tühistada. Maakohtu poolt kaitsjatasu hüvitamist põhjendamatus

ulatuses on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Siiski puudub

vajadus saata väärteoasi menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtule uueks arutamiseks.

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS § 191 lg-st 3 on Riigikohus kassatsiooni läbi vaadates

pädev tegema ise uue otsustuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. Kolleegiumi hinnangul

on nimetatud norm kohaldatav ka kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkuse otsustamisel

väärteomenetluses.

14. Kassaatori taotlus mõista menetlusalusele isikule kaitsjatasu katteks välja 1518,54 eurot

(sh käibemaks) on põhjendatud. Kaitsja esitatud kuluarvestuse lehel toodud toimingud (väärteoasja

materjalidega tutvumine, kahe vastulause koostamine, kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse

koostamine ja kohtuistungiks valmistumine) on väärteoasja toimikust nähtuvalt tehtud, need

toimingud on olnud K. Robase kaitseks vajalikud ja toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kaitsja

on väärteoasjas osalenud kohtuistungitel kokku 4,5 tundi. Seejuures on asjakohatu maakohtu märkus,

et kohtuistungite edasilükkamine oli peaasjalikult seotud tunnistaja D. T. leidmise püüetega ning

sisulist arutelu siis ei toimunud. Esiteks on toimunud sisuline arutelu 6. jaanuari ja 28. aprilli 2011. a

kohtuistungitel, millele tunnistaja D. T. ei ilmunud. Teiseks tuli K. Robase kaitsja väljakuulutatud

ajaks kohtuistungile ka neil kordadel, mil tunnistaja D. T. istungilt puudus. Tunnistaja kohtuistungile

ilmumata jäämine ei olnud tingitud K. Robase või tema kaitsja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu

ei ole D. T. puudumise tõttu edasi lükatud istungitega seonduvad kulud nendest tingitud. K. Robase

kaitsja osutatud õigusteenuse hinnaks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses

on kuluarvestuse kohaselt olnud 92,03 eurot tund (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on selline

õigusabiteenuse tunnihind arutatava väärteoasja kontekstis mõistliku suurusega.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kaitsja kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 19. mai 2011. a otsuse osaliselt,

s.o valitud kaitsjale makstud tasust üksnes 600 euro (sh käibemaks) mõistlikuks lugemises, ning

hüvitab K. Robase poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtulikus menetluses maakohtus

kaitsjale makstud tasu täies ulatuses, s.o 1518,54 eurot (sh käibemaks).

16. Kaitsja on Riigikohtule esitanud taotluse hüvitada K. Robasele ka kassatsioonimenetluses

makstud kaitsjatasu 168 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kassatsiooni

koostamisele poolteist tundi ja õigusabikulude taotluse koostamisele veerand tundi, seega kokku 1,75

tundi. Kolleegiumi hinnangul on ka see taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe