3-2-1-92-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-92-11

Määruse kuupäev

Tartu, 27. oktoober 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

MTÜ Psühholoogilise nõustamise ja koolituse keskus Meritus

(likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-3031

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Psühholoogilise nõustamise ja koolituse keskus Meritus

(likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja MTÜ Psühholoogilise nõustamise ja koolituse keskus

Meritus (likvideerimisel) (registrikood 80026462), esindaja

vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Kostja I. P (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-3031.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata MTÜ Psühholoogilise nõustamise ja koolituse keskus Meritus (likvideerimisel)

määruskaebuselt 29. aprillil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Psühholoogilise nõustamise ja koolituse keskus Meritus (likvideerimisel) (hageja) esitas

23. jaanuaril 2009 Tartu Maakohtule hagi I. P (kostja) vastu 300 000 krooni ja viivise

väljamõistmiseks. Kostja esitas omakorda hageja vastu vastuhagi 150 000 krooni ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2010. a otsusega hageja hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 300 000 krooni ja viivise (sissenõutavaks muutunud viivise 15 098 krooni 60 senti ja

alates 12. augustist 2009 kuni põhinõude tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras). Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata ning mõistis temalt välja riigilõivu

7500 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses kostja kanda.

3. Hageja esitas 15. juunil 2010 Tartu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Avalduses palus hageja määrata kostjalt väljamõistetavateks menetluskuludeks 72 159 krooni

40 senti.

4. Tartu Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2011. a määrusega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4611 eurot 83 senti

ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-

dele 1 ja 2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskulud on kokku

72 159 krooni 40 senti. Nimetatud kulude hulgas on märgitud 450 krooni riigilõivu hagi tagamiselt,

182 krooni 90 senti kinnistusraamatu ja krediidiinfo väljavõtete kulu (tl 309), 88 krooni 50 senti

krediidiinfo infopäringu ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu (tl 312) ning 30 krooni riigilõivu

kohtutoimikust koopiate valmistamise eest (tl 327). Seega on hageja kandnud 480 krooni riigilõivuna,

271 krooni 40 senti dokumentaalse tõendi saamise kuludena ja 71 408 krooni õigusabikuludena,

s.o kokku 72 159 krooni 40 senti ehk 4611 eurot 83 senti.

Maakohus viitas TsMS § 175 lg-tele 1 ja 4. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega

nr 137 kehtestatud "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad" kohaselt on tsiviilasja korral hinnaga kuni 19 200 eurot lepingulise esindaja kulu

piirmääraks 6400 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisu ja

põhjendatuse osas. Kuna tsiviilasi oli nii õiguslikult kui ka tõendamise seisukohalt keeruline, hageja

on esitanud hagiavalduse, hagi tagamise taotluse, kirjalikke seisukohti ja taotluseid, vastuse kostja

vastuhagile ja teisi kirjalikke dokumente ning osalenud kohtuistungitel, on hageja lepingulise

esindaja tasu 71 408 krooni põhjendatud ja vajalik kulu. Maakohus luges põhjendatud

menetluskuluks ka eespool märgitud hageja tasutud riigilõivu ja dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 72 159 krooni 40 senti ehk

4611 eurot 83 senti.

5. Hageja esitas 28. jaanuaril 2011 Tartu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise määruse

täiendamise avalduse. Hageja viitas TsMS § 177 lg-le 3, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda

kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi

esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hageja palus maakohtul võtta seisukoht tsiviilasjas nr 2-09-3031 esitatud hagilt tasutud 30 000 krooni

(1917 eurot 35 senti) suuruse riigilõivu kohta ning täiendada 19. jaanuari 2011. a kohtumäärust

selliselt, et määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6529 eurot 18 senti.

6. Tartu Maakohus rahuldas 9. veebruari 2011. a määrusega hageja taotluse määrust täiendada ning

täiendas Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrust, millega kohus määras kindlaks menetluskulud

tsiviilasjas nr 2-09-3031, ning mõistis täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1917 eurot

35 senti.

Maakohtu määruse kohaselt võib menetlusosaline tulenevalt TsMS § 177 lg-st 3 nõuda kohtult

menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud

kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest.

TsMS § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel

teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. TsMS § 463 lg 2

järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei

tulene teisiti.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 5) on hageja 21. jaanuaril 2009 tasunud hagi esitamisel riigilõivu

30 000 krooni ehk 1917 eurot 35 senti, mis on TsMS § 138 lg 2 alusel hageja menetluskuluks. Kuna

19. jaanuari 2011. a kohtumäärusega on jäänud lahendamata hageja taotlus mõista kostjalt

menetluskuluna välja ka hagilt tasutud riigilõiv, siis on põhjendatud hageja taotlus rahuldada ja

mõista kostjalt täiendava määrusega välja hageja kasuks 1917 eurot 35 senti riigilõivu katteks.

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja avaldus täiendada menetluskulude

kindlaksmääramise kohtumäärust. Maakohus on rikkunud menetlusnormi. Hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses ei olnud viidatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivule. Seega ei

saa hageja tagantjärele nõuda riigilõivu lisamist menetluskulude hulka, kuna tähtaeg selleks on

möödunud. TsMS § 177 lg 3 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta

tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes (mitte kõigi

kantud kulude suhtes). Seega on seadusandja selge soov olnud piirata määruse täiendamise alused

esitatud menetluskulude nimekirjaga, mitte kantud menetluskulude nimekirjaga. Kuna kohus oli

19. jaanuaril 2011 tehtud kohtumääruses juba võtnud seisukoha kõigi hageja esitatud kulude kohta, ei

ole kohtu 9. veebruari 2011. a määrus kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 3. Hageja ei esitanud

hagiavalduselt tasutud riigilõivu kui menetluskulu kindlaksmääramiseks õigel ajal avaldust.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse täiendamine menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses mainimata menetluskuluga ja vaid ühe poole avalduse alusel läheb vastuollu ka

TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud õigusega esitada vastuväide menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele, kuna praegusel juhul ei ole kostjale seda õigust antud. Hageja on oma menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse lisas 2 ja lisas 8 välja toonud hagi tagamise eest makstud riigilõivu

450 krooni ja kohtutoimikust koopiate valmistamise eest tasutud riigilõivu 30 krooni. Need

riigilõivud võttis kohus arvesse juba 19. jaanuari 2011. a määruses. Seega ei saa väita, et hageja oleks

jätnud enda tasutud riigilõivud tähelepanuta.

8. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15. aprilli 2011. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu

9. veebruari 2011. a määruse ja jättis rahuldamata hageja taotluse täiendada maakohtu 19. jaanuari

2011. a määrust.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas hageja 15. juunil 2010 maakohtule menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse (tl 300-330), milles palus määrata enda menetluskulude suuruseks

72 159 krooni 40 senti. Avalduses ega sellele lisatud arvetel koos kulude aruandega ei ole märgitud

menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 30 000 krooni, s.o 1917 eurot 35 senti. Tartu

Maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrusega on rahuldatud hageja avaldus ja välja mõistetud kostjalt

menetluskulud 4611 eurot 83 senti. Hageja esitas 28. jaanuaril 2011 maakohtule menetluskulude

kohta tehtud kohtumääruse täiendamise avalduse (tl 340-345) ja palus täiendavalt kostjalt välja

mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 30 000 krooni, s.o 1917 eurot 35 senti.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse

täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja 28. jaanuari 2011. a avalduse täiendada menetluskulude

kohta tehtud kohtumäärust ja välja mõistnud kostjalt täiendavalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu

30 000 krooni, s.o 1917 eurot 35 senti.

TsMS § 177 lg-st 3 lähtuvalt saab menetluskulude kohta tehtud määrust täiendada vaid sel juhul, kui

kohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kulude suhtes, mida menetlusosaline on menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses (või sellele lisatud nimekirjas) näidanud. Praegusel juhul ei ole hageja

märkinud ei avalduses ega sellele lisatud arvetel koos kulude aruandega hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 30 000 krooni, s.o 1917 eurot 35 senti. Seega ei ole hageja ise maakohtule esitanud taotlust

menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu ning seetõttu ei saanudki maakohus

selle kohta seisukohta võtta ning ei ole alust menetluskulude kohta tehtud määrust täiendada.

10. Ringkonnakohtu kohtunik Andra Pärsimägi esitas eriarvamuse, milles ei nõustunud

ringkonnakohtu arvamusega, et praegusel juhul tuleb TsMS § 177 lg 3 sisu selgitamisel lähtuda

grammatilisest tõlgendamisest. Normi tuleb hinnata koosmõjus menetlusseadustiku teiste sätetega

ning kohasem on vaadeldaval juhul lähtuda regulatsiooni eesmärgist (teleoloogiline tõlgendamine).

Hagi menetlemise eelduseks on riigilõivu tasumine ja kohus peab seda omal algatusel kontrollima

(TsMS § 147 lg 1, § 3401 lg 1, § 371 lg 1 p 10). Hagimenetluses kannab kulud isik, kelle kanda

jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3, § 162 lg 1). Olukorras, kus kohus on

lahendis märkinud menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamiseks õigustatud isik esitab tähtaegselt

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse, kuid ekslikult jätab riigilõivu märkimata, lubab

TsMS § 177 lg 3 riigilõivu käsitada esitatud kuluna ja selles osas määrust täiendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning rahuldada hageja 28. jaanuari 2011. a taotlus täiendada Tartu Maakohtu 19. jaanuari

2011. a määrust. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning see tõi kaasa ebaõige

kohtulahendi. Hageja on tasunud tsiviilasjas esitatud hagilt riigilõivu. Hageja hagi kostja vastu

rahuldati täies ulatuses. Samuti jäeti kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Olukorras, kus kohus

jätab oma lahendis kõik hageja kulud kostja kanda, tuleb hageja arvates menetluskulude rahalisel

kindlaksmääramisel arvestada hageja tasutud riigilõivu. Viidatud menetluskulu kandmine on hagi

menetlussevõtmise eelduseks ning seega on riigilõivu tasumine möödapääsmatu ja kohtu kontrollitav

menetluskulu (TsMS § 147 lg 1, § 3401 lg 1 ja § 371 lg 1 p 10), mis kaasneb hagejale hagi

esitamisega. Seega on riigilõiv praegusel juhul esitatud kulu TsMS § 177 lg 3 mõttes. Olukorras, kus

menetluskulud jäetakse täielikult hagimenetluse kaotanud kostja kanda, ei ole menetluskulude

väljamõistmise ja kindlaksmääramise üldise loogikaga kooskõlas lahendus, kus riigilõiv jääks hageja

kanda, kelle hagi rahuldati ja kelle menetluskulud mõisteti täielikult välja kostjalt. TsMS § 177 lg 3

sisu selgitamisel ei ole võimalik lähtuda grammatilisest tõlgendamisest, nagu seda on teinud

ringkonnakohus oma määruses. TsMS § 177 lg-t 3 tuleb hinnata koosmõjus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku teiste sätetega, arvestades ülaltoodud põhjendusi (teleoloogiline tõlgendamine). Olukorras,

kus kohus on lahendis märkinud menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamiseks õigustatud isik

(hageja) on esitanud tähtaegselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse, kuid jätnud

märkimata riigilõivu, lubab TsMS § 177 lg 3 riigilõivu käsitada esitatud kuluna ning selles osas on

võimalik kohtumäärust täiendada.

12. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus

muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagiasjas hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 000 krooni tuleks

kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista sellele vaatamata, et kohtule esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses pole avalduse esitaja nimetatud summat

menetluskuluna märkinud, vaid taotles selle väljamõistmist pärast maakohtus menetluskulude

kindlaksmääramist.

15. Asja materjalide kohaselt esitas hageja (esindaja vandeadvokaadi abi P. Viirsalu vahendusel)

15. juunil 2010 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (I kd, tl 300-330), milles

palus määrata enda menetluskulude suuruseks 72 159 krooni 40 senti. Esitatud avalduses ja selle

lisadena esitatud arvetel (koos kulude aruandega) ei ole märgitud hagilt tasutud riigilõivu

30 000 krooni (1917 eurot 35 senti) (I kd, tl 5).

Tartu Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2011. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud 4611 eurot 83 senti

(72 159 krooni 40 senti) ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja (esindaja vahendusel) esitas 28. jaanuaril 2011 maakohtule menetluskulude kohta tehtud

kohtumääruse täiendamise avalduse, paludes võtta seisukoht ka esitatud hagilt tasutud 30 000 krooni

riigilõivu kohta. Maakohus rahuldaski 9. veebruari 2011. a määrusega taotluse määrust täiendada ja

mõistis hageja kasuks kostjalt menetluskuluna välja täiendavalt riigilõivu 1917 eurot 35 senti.

Ringkonnakohus aga tühistas maakohtu 9. veebruari 2011. a määruse ja jättis rahuldamata hageja

taotluse täiendada maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrust.

16. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust

ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seega tuleb menetlusosalisel esitada nimekiri

kõigi menetluskulude kohta, mille väljamõistmist vastaspoolelt taotletakse.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse

täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda

kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Sarnaselt on tsiviilkohtumenetluse

seadustikus reguleeritud ka täiendava kohtuotsuse tegemine. TsMS § 448 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt

võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse muu

hulgas juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata või kui kohus ei ole

lahendanud menetluskulude jaotamist. TsMS § 448 lg 2 kohaselt võib täiendava otsuse tegemise

avalduse esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel

teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et TsMS § 177 lg 3 võimaldab menetluskulude kohta tehtud

määrust täiendada vaid nende kulude osas, mis on menetluskulude nimekirjas kohtule esitatud ja

mille kohta pole kohus menetluskulude kindlaksmääramise määruses seisukohta võtnud. Kuna

praegusel juhul ei olnud hageja (esindaja vahendusel) esitanud 15. juuni 2010. a menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses ega sellele lisatud arvetes kantud menetluskuluna riigilõivu

30 000 krooni, on ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse tühistanud ning jätnud rahuldamata

hageja avalduse täiendada maakohtu määrust.

17. Kolleegium selgitab, et kuigi hageja määruskaebus jääb rahuldamata, võib hagejal olla alus nõuda

advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 järgi talle esindaja tekitatud kahju hüvitamist. AdvS § 47 kohaselt

vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt.

Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske

hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.

18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

19. Hageja määruskaebuses ja kostja vastuses hageja määruskaebusele paluvad pooled jätta

menetluskulud vastaspoole kanda. Kolleegium juhib poolte tähelepanu TsMS § 178 lg-le 3, mille

kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik