3-2-1-85-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-85-11

Määruse kuupäev

Tartu, 24. oktoober 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Eesti Vabariigi kandeavaldus kinnistamisasjas nr 235152011

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-13178

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse (registrikood 70000349) kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-13178

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) (avaldaja) esitas

22. detsembril 2010 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

Oleg Kuzmini (võlgnik) nimele registreeritud kinnistutele (registriosad nr 6083501, 10458802,

10797402 ja 10799702).

Samas esitas avaldaja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2010. a kohtumääruse (edaspidi

halduskohtu määrus), millega rahuldati maksuhalduri taotlus ning anti luba hüpoteekide seadmise

taotlemiseks võlgniku varale. Kohtumääruse resolutsioonis määras halduskohus rahuldada avaldaja

taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks ning andis loa 3 386 002 krooni suuruse hüpoteegi

seadmiseks avaldaja kasuks kinnistusaamatus võlgniku nimele registreeritud järgmistele kinnistutele:

registriosa nr 1157931, elamumaa, Tapa linn, Ülesõidu 5a-61, üldpind 39,1 m2, kokku

250 000 krooni;

ühisomandis registriosa nr 6083501, elamumaa, Tallinna linn, Õismäe tee 128-56, üldpind 65,8 m2,

kokku 1 393 001 krooni;

ühisomandis registriosa nr 10458802, elamumaa, Harku vald, Tabasalu alevik, Sarapuu põik 4,

mitteeluruum nr 26, üldpind 18,6 m2 , kokku 200 000 krooni;

ühisomandis registriosa nr 10797402, Harku vald, Tabasalu alevik, Metsa 12, mitteeluruum nr 28,

üldpind 6,1 m2, kokku 150 000 krooni;

ühisomandis registriosa nr 10799702, Harku vald, Tabasalu alevik, Metsa 12-17, üldpind 87,8 m2,

kokku 1 393 001 krooni.

Halduskohus märkis määruse põhjendavas osas, et abikaasade ühisomandis olevate kinnistute puhul

ei ole võlgniku osa selles võimalik välja tuua, mistõttu hõlmab loa andmine hüpoteegi seadmiseks ka

võlgniku abikaasale kuuluvat osa ühisomandis olevas varas.

2. Harju Maakohtu kohtunikuabi andis 18. jaanuari 2011. a kandemäärusega avaldajale tähtaja

kinnistamist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Kuivõrd kinnistud on võlgniku ja tema abikaasa

Anneli Kuzmina ühisomandis ning ei ole mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat

täitedokumenti, tuleb avaldajal esitada kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1

p 2 kohaselt võlgniku abikaasa nõusolek.

3. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 3. märtsi 2011. a kandemäärusega avaldaja taotluse

rahuldamata, sest avaldaja kinnistamist takistavat puudust tähtajaks ei kõrvaldanud.

Määruse põhjenduste kohaselt selgitab kinnistama pädev isik KRS § 46 lg 1 järgi

kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad

nõutavale vormile, ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest

tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. KRS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tuleb kande tegemiseks esitada

võlgniku abikaasa nõusolek. Kinnistamine on seega takistatud. Maakohus viitas määruses ka

asjaõigusseaduse § 325 lg-tele 2 ja 3.

4. Avaldaja esitas maakohtu kohtunikuabi 3. märtsi 2011. a kandemääruse peale määruskaebuse,

milles palus selle tühistada ja teha kinnistusraamatusse soovitud kanne. Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt ei ole tulenevalt KRS § 341 lg 7 p-st 1 ja § 35 lg-st 4 võlgniku abikaasa kui puudutatud isiku

nõusolek hüpoteegi seadmiseks nõutav. Halduskohus on oma määruses andnud loa kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks ka võlgniku abikaasale kuuluvatele osadele ühisomandis olevas varas.

5. Harju Maakohtu kohtunikuabi andis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel

määruskaebuse lahendamiseks kohtunikule. Maakohtu kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. aprilli 2011. a määrusega maakohtu kohtunikuabi 3. märtsi

2011. a kandemääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme ega

kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ja

märkis, et maakohus põhjendas oma määrust kooskõlas TsMS § 448 lg 2 p 8 nõuetega.

Ringkonnakohtu arvates ei anna kinnistusraamatus kande tegemiseks alust veel see, et halduskohus

on andnud loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks vaidlusalustele kinnistutele. Kinnistamisavalduse

läbivaatamisel peab selleks pädev isik kontrollima, et kande tegemiseks oleks täidetud seadusest

tulenevad nõuded (KRS § 46 lg 1). Maakohus tuvastas, et avaldaja taotleb hüpoteegi seadmist

ühisomandis olevatele kinnisasjadele, võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks määratud ja võlgniku

abikaasa vastu ei ole nõuet esitatud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et KRS § 35 lg 1 p 2 järgi

tuleb kande tegemiseks esitada võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Praeguses asjas ei ole seda

esitatud. Avaldaja viide perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 4 ei ole asjakohane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ja

teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada.

Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, kui jättis tähelepanuta KRS § 341 lg 7 p 1

ja § 35 lg 4. Viidatud sätete järgi ei ole puudutatud isikute (võlgnik ja tema abikaasa) nõusolek

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks hagi tagamise korral nõutav. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud,

miks need sätted asjas ei kohaldu. Kohtuliku hüpoteegi seadmine täitmist tagavate toimingute

tegemiseks hoiaks praeguses asjas ära olukorra, kus võlgnik võõrandab ühisomandis oleva vara enne

vastutusmenetluse lõppemist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata

ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

9. Kinnistusosakonnale esitatud taotluses palus avaldaja seada kohtulik hüpoteek võlgniku nimele

registreeritud kinnistutele. Avalduse aluseks on halduskohtu määrus, millega rahuldati avaldaja kui

maksuhalduri maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 järgi esitatud taotlus ja anti

halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lg 1 järgi luba haldustoimingu sooritamiseks (MKS § 130 lg 1

p-s 51 sätestatud täitetoimingu tegemiseks).

10. Kolleegium nõustub esmalt ringkonnakohtu seisukohaga, et kinnistusraamatus kande tegemiseks

ei anna veel alust see, kui halduskohus on andnud loa vaidlusalustele kinnistutele kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks. Ringkonnakohus märkis õigesti, et kinnistamisavalduse läbivaatamisel peab selleks

pädev isik kontrollima, et kande tegemiseks oleks täidetud seadusest tulenevad nõuded.

Kandemääruse tegemist sätestava KRS § 46 lg 1 järgi selgitab kinnistama pädev isik

kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas esitatud on nõutavad dokumendid (KRS § 35), mis

vastavad nõutavale vormile, ning kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või

seadustest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Vaidlusaluse kandemääruse teinud kohtunikuabi

on viidatud sätetes esitatud nõuete täitmist kontrollinud. Ringkonnakohus nõustus põhjendatult

kohtunikuabi seisukohaga, et kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks on nõutav võlgniku abikaasa

nõusolek.

11. Puudutatud isiku nõusolekut sätestab KRS § 341, mille lg 1 järgi on kande tegemiseks,

muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust

kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikud, kes saavad eelkõige

olla kande tegemisel, muutmisel või kustutamisel puudutatud isikuteks (kui seaduses ei sätestata

teisiti), on loetletud sama sätte lg-s 2. Muu hulgas on puudutatud isikuks asjaõiguse üleandmisel või

koormamisel asjaõiguse omaja, kelle õigus üle kantakse või koormatakse (KRS § 341 lg 2 p 3).

Eeltoodut arvestades, leiab avaldaja määruskaebuses iseenesest õigesti, et praeguses asjas on

puudutatud isikuteks viidatud sätete tähenduses võlgnik ja tema abikaasa kui kinnistute ühisomanikud

(vt puudutatud isiku kohta KRS § 341 lg 2 p 3 tähenduses Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 8). Samas lahendis selgitas Riigikohus, et kuna PKS § 17 lg 2 (kehtiva

PKS § 28 lg 1 esimene lause) järgi käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, seatakse ka

ühisomandis olevale kinnisasjale hüpoteek üldjuhul abikaasade kokkuleppel.

12. Ekslik on avaldaja määruskaebuse väide, et ringkonnakohtul tuli asja lahendamisel kohaldada

KRS § 341 lg 7 p 1 ja § 35 lg-t 4. KRS § 341 (puudutatud isiku nõusolek) lg 7 p 1 järgi ei ole

puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise

kohtumäärus. KRS § 35 (kinnistamiseks vajalikud dokumendid) lg 4 järgi kantakse märge hagi

tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu määruse

alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks nõutav.

Kolleegium märgib, et kõnealuste sätete tähenduses on puudutatud isikuks, kelle nõusolek kande

tegemiseks pole nõutav, vaid isik, kelle suhtes on kinnistamisavaldusele lisatud kohtumäärus tehtud.

Praeguses asjas on halduskohtu määrus tehtud selle resolutsiooni kohaselt (vt määruse p 1) vaid ühe

abikaasa, Oleg Kuzmini suhtes.

Kolleegium ei nõustu eeltoodu alusel avaldaja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas

asja lahendamisel valesti kinnistusraamatuseaduse sätteid. Ringkonnakohus on jätnud avaldaja

väidetele KRS § 341 lg 7 p 1 ja § 35 lg 4 rakendamise kohta vastamata, kuid eeltoodud kohtumääruse

põhjendamiskohustuse rikkumine ei ole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist.

13. Kuna ringkonnakohtu määrus jääb muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldaja võib TsMS § 174

lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva

jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.

14. Avaldaja on TsMS § 145 järgi kautsjoni tasumisest vabastatud.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve