3-3-1-43-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-43-11

Määruse kuupäev

20. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Igor Tünni kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-10-1448

Menetluse alus Riigikohtus

Igor Tünni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Igor Tünni määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2011. a ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2010. a

määrused haldusasjas nr 3-10-1448. Saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Tünni esitas 1. juunil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Toiming, millega väidetav kahju

tekitati, seisnes kaebajalt talle saadetud õnnitluskaartide äravõtmises ja hävitamises. Seeläbi hävitati

kaebaja sõnul ka tema mälestused lähedasest inimesest. Kaebaja märkis veel, et postkaarte ära võttes

luges Viru Vangla operatiivtöötaja ette kaartidel olnud teksti.

2. Tartu Halduskohus tagastas 31. augusti 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1448 kaebuse

HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, leides, et I. Tünni kaebus kahju hüvitamiseks on perspektiivitu.

Halduskohus leidis, et tegemist ei ole sellise eluliselt olulise küsimuse või isiku õiguste riivega, mis

vääriks täiemahulist kohtulikku kaitset või mille tõttu võiks isikule tekkida erilisi kannatusi või

mittevaralist kahju. Kohtu arvates ei esine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud

asjaolusid, mis annaksid kaebajale aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse esitamist ajendanud vahejuhtumi (postkaartide äravõtmine) toimumise ajal kehtis vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 461, mille kohaselt käsitati vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult

adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Kaebusest ning

haldusasja nr 3-10-499 toimikus asuvast I. Tünni avaldusest vanglale ja vangla vastusest nähtuvalt ei

olnud saatja postkaartidele pliiatsi ega pastapliiatsiga alla kirjutanud, vaid ostetud kaartidele oli juba

tekst trükitud. Tegemist oli tühjade postkaartidega, mis ei sisaldanud ainult adressaadile suunatud

erasõnumit. Seega polnud tegemist erakirjadega ning kaartidele trükitud teksti operatiivtöötaja poolt

ettelugemist ei saanud käsitada eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisena. Seetõttu ei ole

soovitud eesmärgi saavutamine - kahju hüvitamine - esitatud kaebuse abil võimalik.

3. I. Tünni esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja kaebus menetlusse

võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli tegemist erasõnumiga, kuigi kaartidele oli juba

tootmisel peale trükitud tekst. Seega rikkus vangla oma tegevusega sõnumi saladust.

4. Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2011. a määrusega jäeti I. Tünni määruskaebus rahuldamata

ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusalusel juhul ei olnud ilmselgelt

tegemist sõnumi saladuse rikkumisega. Kaebaja kinnitusel ei olnud kaartidele kirjutatud midagi peale

tehases nende tootmisel trükitud teksti. Sõnumisaladuse rikkumine eeldab, et rikutakse konkreetsele

isikule personaalselt koostatud ja edastatud teabe saladust. Poest valmiskujul ostetud kaart, millele on

trükitud tekst ning pealkiri "Igorile!" ei kanna endas konkreetselt kaebajale mõeldud erasõnumit,

mistõttu ei saa rääkida ka sõnumisaladuse rikkumisest. Seega nõustus ringkonnakohus

halduskohtuga, et kaebajale ei ole ilmselgelt tekitatud kahju sõnumisaladuse rikkumise teel ning

seetõttu oleks kaebus kahju hüvitamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohtu arvates tagastas

halduskohus põhjendatult kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses Riigikohtule palub I. Tünni halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada.

Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et postkaartide äravõtmine oli õigusvastane, kuna

seeläbi hävitati võõrast vara ja isikule olulisi mälestusi. Määruskaebuses leitakse ka, et postkaartide

äravõtmisel rikuti sõnumisaladust, kuna tegemist oli kaardi saajale adresseeritud erasõnumiga.

6. Viru Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et VangS § 29 lg-st 1 tulenevalt avatakse

kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad (v.a lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandid) ning

VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist,

tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Seega oli vastustajal õigus kontrollida, ega I. Tünnile saadetud

postkaardid ei sisalda keelatud esemeid või aineid. Vastustaja selgitab, et postkaartide reljeefse pinna

või neil olevate kaunistuste tõttu on võimalik peita narkootilisi aineid, mistõttu oli kontroll vajalik ja

põhjendatud. Kaardile trükitu ei olnud personaalselt I. Tünnile suunatud, vaid määratlemata isikutele

mõeldud tekstiga ning seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tegemist ei olnud

sõnumisaladuse rikkumisega. I. Tünnile ei ole tekitatud mittevaralist kahju, mistõttu on tema kaebus

perspektiivitu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebuse esitaja peab ebaõigeks, et HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastati tema kaebus kahju

hüvitamiseks, mille Viru Vangla väidetavalt põhjustas kaebajale saadetud õnnitluskaartide

äravõtmisega ning neile trükitud teksti ettelugemisega, rikkudes seejuures talle saadetud sõnumi

saladust.

Kohtud on asunud seisukohale, et postkaartide äravõtmise ja neile trükitud sõnumi ettelugemisega ei

saanud tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, kuna tegemist polnud adressaadile saadetud

erasõnumitega, mille saladust oleks võimalik rikkuda.

8. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Sellest sättest tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitamine olla mõeldav juhul, kui väidetav kahju

oleks tekitatud mõne eelnimetatud õiguse rikkumisega. Pelgalt postkaartide äravõtmine sellist

hüvitamisele kuuluvat kahju kaasa tuua ei saaks, küll aga võiks hüvitamisele kuuluda sõnumi

saladuse või eraelu puuutmatuse rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju.

9. PS § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema korrespondentsi saladust.

Isikuliselt on PS §-s 43 sätestatud õigus sõnumite saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka

kinnipeetavatele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus asjas

nr 3-4-1-3-09, p 16).

10. Asjas on vaidlus selle üle, kas õnnitluskaartidele tootja poolt trükitud teksti saab pidada PS § 43

kaitsealasse kuuluvaks sõnumiks.

Kohtud on tuvastanud, et kaebajalt ära võetud postkaartidele oli juba tootja poolt trükitud vene keeles

õnnitluskaardi tekst ning pöördumine "Igorile!". Kuna saatjad ei olnud postkaartidele alla kirjutanud,

oli kohtute hinnangul tegemist tühjade postkaartidega, mis ei sisaldanud ainult adressaadile suunatud

erasõnumit.

11. Esemeliselt kaitseb PS § 43 selliste sõnumite saladust, mida edastatakse üldkasutataval teel. PS §-

s 43 peetakse silmas ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid

sõnumeid (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09,

p 16). Sättes on esitatud sõnumite liikumise viiside näidisloetelu. Samuti hõlmab sõnumite saladuse

õiguse kaitseala kõiki vahendeid sõnumi edastamisel, st nii posti teel kui ka mitmesuguste tehniliste

vahendite abil sõnumite vahetamist. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Praeguses asjas

pole vaidlust, et edastamine toimus üldkasutataval (posti) teel.

Vaidlust pole ka selle üle, et praegusel juhul polnud tegemist kirjaga selle tavapärases tähenduses, st

saatjad polnud ise kaartidele midagi käsitsi kirjutanud ega ka trükkinud.

Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole oma praktikas pidanud kirjavahetuse

saladuse kaitse puhul vajalikuks kindlat vahetegu erasõnumite ja mitteprivaatse olemusega

kommunikatsiooni vahel (vt näiteks EIK 16. detsembri 1992. a otsus kohtuasjas Niemitz vs.

Saksamaa, p-d 28-32). EIK praktika viitab pigem sellele, et sõnumisaladuse kaitsealasse võib kuuluda

ka teave sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi, vormi, edastaja ja vastuvõtja kohta ning tegemist

võib olla ka eraelu puutumatuse riivega (EIK 25. septembri 2001. a otsus kohtuasjas P.G. ja J. H. vs.

Ühendkuningriik, p 41; 3. aprilli 2007. a otsus kohtuasjas Copland vs.Ühendkuningriik, p 42).

12. Erialakirjanduse käsitluse järgi sisaldab sõnum teavet isiku mõtete, veendumuste, arvamuste,

kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida isik soovib jagada vaid valitud

suhtluskaaslastega. Ka kolleegiumi arvates kuulub sõnumi sisu sõnumite saladuse esemelisse

kaitsealasse. Võib eristada sõnumi sisu, mille moodustavad sõnad, märgid ja ka helid, mille sõnumi

saatja edastab sõnumi saajale ja milles ta annab edasi teavet asjade, sündmuste, olukordade,

emotsioonide ja tegude kohta. Kaitstavate sõnumite vormilise mitmekesisuse kohta on

halduskolleegium hiljem Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt kehtetuks

tunnistatud VSkE §-i 461 sisustades leidnud, et ka ümbrikule võib olla märgitud ainult adressaadile

suunatud erasõnum, näiteks võib ümbrikule kirjutada midagi täiendavat peale saaja ja saatja aadressi

(halduskolleegiumi 5. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-102-08, p 14).

Vaidlusalusel juhul olid kaardid suunatud personaalselt kaebajale, kuigi kasutati valmistrükitud teksti.

Kolleegium leiab, et praeguse juhtumi asjaoludel võis olla tegemist kaebajale suunatud sõnumiga,

mis kuulub PS § 43 kaitsealasse.

13. Halduskohus leidis kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastades, et vaidlusalused postkaardid

ei sisaldanud ainult adressaadile määratud erasõnumit, mistõttu neid ei saanud lugeda erakirjaks, ning

vanglaametniku poolt kaardile trükitud teksti ettelugemist ei saa käsitada eraelu puutumatuse ega

sõnumisaladuse rikkumisena. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus.

Kuna kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga PS § 43 kaitsealasse kuuluva sõnumi mõiste

sisustamisel, ei saa välistada sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumist kaartide avamisel,

teksti ettelugemisel ning kaartide hävitamisel.

14. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt

saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele

adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt

ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seejuures võib

kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja

jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09

(p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS § 43

kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse

kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43

järgides.

Kui täidetud on VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema

saadetavad kirjad (välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele

adresseeritud kirjad) avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole PS § 43 kaitseala

viidatud lahendi kohaselt riivatud. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kinnipeetav viibis kirja avamise

juures. Küll aga kujutab sõnumi ettelugemine endast tutvumist sõnumi sisuga. Sõnumi sisu

kontrollimine on lubatav vaid VangS § 29 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Senises menetluses pole välja

selgitatud, millistel asjaoludel sõnumi väidetav ettelugemine toimus ning kas postkaartide äravõtmine

toimus kooskõlas VangS §-s 29 sätestatuga.

15. PS § 26 esimese lause kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 25. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 23),

et kirjavahetus on olemuslikult isikute kahepoolse suhtlemise vorm, ning möönis, et kahe laulusõnu

sisaldava paberilehe äravõtmine kirjast võib kujutada endast eraelu riivet.

16. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui selle esitajal, eeldades, et tema

väidetavad asjaolud on tõendatud, ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

Kolleegiumi varasema praktika kohaselt võis kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui

kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal

kohustus asja menetleda (Riigikohtu 15. mai 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15;

8. septembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08, p 13; 11. septembri 2008. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9; 30. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11;

23. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8).

22. juuni 2010. a määrusega asjas nr 3-3-1-20-10 (p 10) pidas halduskolleegium võimalikuks

laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine

esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.

17. Praegusel juhul lähtus halduskohus kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastades eeldusest, et

tegemist ei ole PS § 43 kaitsealasse kuuluva sõnumiga ning välistas võimaluse, et võiks esineda

RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud hüvede kahjustamine.

Kolleegiumi rõhutab veel kord, et kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamist õigustab selle

ilmselge perspektiivitus. Kolleegium leiab, et olukorras, kus vaidlusalused saadetised - postkaardid

sünnipäevaõnnitlustega - on käsitatavad sõnumitena, mille saladus on põhiseaduse tasandil kaitstud,

ei saa nende sisuga tutvumise korral välistada sõnumisaladuse riive ning kirjavahetuse kahepoolset

olemust arvestades ka eraelu riive võimalikkust. Sõnumi ettelugemisega võidakse asjaoludest

sõltuvalt teha selle sisu kättesaadavaks ka kolmandatele isikutele. Kolleegiumi hinnangul pole

põhjendatud pidada ilmselgelt perspektiivituks kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kaebaja on

väitnud sõnumi sisuga tutvumist ja selle ettelugemist. Vastustaja ei ole kaebaja sellekohasele väitele

vastu vaielnud.

Seega peab kolleegium kaebuse tagastamist HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ebaõigeks.

18. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi

endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud

asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele.

Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on kolleegiumi senises

praktikas (11. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12; 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-

3-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas leitud, et mittevaralise kahju kohaseks

hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju

põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Ka alates 1. jaanuarist 2012 jõustuv

HKMS § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette.

19. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistatakse ning asi saadetakse halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving