3-3-1-31-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-31-11

Otsuse kuupäev

12. oktoober 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Võru Linnavolikogu

22. detsembri 2009. a otsuse nr 26 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-10-165

Menetluse alus Riigikohtus

AS Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebused rahuldamata.

Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 16. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-165,

täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Mõista AS Veolia Keskkonnateenused kasuks Võru Linnavolikogult välja kassatsiooniastmes

kantud menetluskulud 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 12 senti.

Arvata kautsjonid riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Linnavalitsus andis 2. septembri 2009. a korraldusega nr 434 korraldatud jäätmeveo

ainuõiguse Võru linnas AS-le Ragn-Sells. Võru Linnavalitsus ja AS Ragn-Sells sõlmisid 9. oktoobril

2009 korraldatud jäätmeveo lepingu. 27. novembril 2009 esitas AS Ragn-Sells Võru Linnavalitsusele

taotluse segaolmejäätmete teenustasu muutmiseks Võru linnas alates 1. jaanuarist 2010.

22. detsembri 2009. a otsusega nr 26 "Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna kehtestamine"

(otsus nr 26) kehtestas Võru Linnavolikogu uued teenuse hinnad.

2. AS Veolia Keskkonnateenused esitas Tartu Halduskohtule kaebuse otsuse nr 26 tühistamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus konkursi pakkumiskutse dokumentide

(PKD) punktidega 10.4 ja 10.8.

Ühelgi pakkujal ei olnud alust oodata, et Võru linn nõustub ainuõiguse perioodi jooksul vedaja poolt

pakutud hinda tõstma või et hindu tõstetakse juba enne ainuõiguse perioodi algust 5,7%. AS Ragn-

Sells põhjendas teenustasude tõstmise vajadust jäätmete ladestustasu hinna tõusuga Torma prügilas ja

oodatava diislikütuse aktsiisimäärade tõusuga. Konkursil pakkumuste esitamise tähtpäev oli 4. august

2009, kuid saastetasu tõus oli teada juba 18. juunil 2009, mil Riigikogu võttis vastu riigi 2009. a teise

lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille § 5 p-ga 8 tõsteti

alates 1. jaanuarist 2010 tavajäätmete prügilasse ladestamisel tasumisele kuuluvat saastetasu. Seadus

kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil 2009 ning avaldati Riigi Teatajas 26. juunil 2009.

Kuna AS Ragn-Sells on Torma prügilat käitava OÜ Amestop osanik 50% ulatuses ning neil on OÜ

Amestop nõukogus ja juhatuses esindajad, on raske väita, et Torma prügila käitluskulude tõus ei

olnud AS-le Ragn-Sells mõistlikult ette nähtav. Diislikütuse hinna võimalik 5% suurune hinnatõus on

AS Ragn-Sells enda äririsk. See ei anna alust nõuda teenustasu hinna tõstmist. AS Ragn-Sells pidi

pakkumuse esitamisel arvestama PKD p-de 10.4 ja 10.8 tingimustega. Puudus alus eeldada ja loota,

et jäätmeveo teenusega seotud kulud püsivad pakkumuse esitamise hetkel olnud tasemel ning ei tõuse

ainuõiguse perioodi jooksul. Võru Linnavolikogul puudus alus AS Ragn-Sells taotluse rahuldamiseks

ning jäätmeveo teenuste hinna tõstmiseks.

Vaidlustatud otsus on vastuolus Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2009.a määruse nr 75 "Korraldatud

jäätmeveo rakendamiseks veopiirkonna, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja jäätmeveo piirhindade

määramine" (määrus nr 75) § 6 lg 1 p-ga 2 ja 3, kuna lg-s 1 sätestatud tingimused teenustasu

tõstmiseks ei olnud täidetud.

Vaidlustatud otsus on vastuolus ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui

kaebaja oleks teadnud, et Võru linn on valmis taganema PKD p-des 10.4 ja 10.8 kehtestatud nõuetest,

siis oleks ka tema teinud konkursil pakkumuse, mis oleks tunnistatud edukaks. Halduskohtu istungil

lisas AS Veolia Keskkonnateenused, et nende õiguste rikkumine tulenes ka õigusvastase

konkurentsieelise andmisest AS-le Ragn-Sells.

3. Võru Linnavolikogu ei nõustunud kaebusega ja palus selle jätta rahuldamata. Vastustaja

hinnangul ei ole alust kaebaja väitel, et juhindudes PKD p-dest 10.4 ja 10.8 ning uue hinnaesildise

esitamise nõudest, ei olnud pakkujatel alust oodata Võru linna poolset nõusolekut või valmisolekut

ainuõiguse perioodil hinda tõsta. Esines õiguspärane ootus, et ette antud ja eeldatava ainuõiguse

alguses enam mittekehtiva ladestushinna alusel tehtav pakkumus kuulub PKD p 10.8 alusel ümber

hindamisele või ülevaatamisele pärast uue ladestushinna selgumist. Konkursil osalejad pidid

pakkumuse tegemisel lähtuma linnavalitsuse poolt ette antud ladestustasu hinnast.

PKD p 10.4 tuleks lugeda kui arvestamist kõikide kulude võimalike tõusudega, mis on oma igapäeva

kutsetegevuses tegutseval ettevõttel võimalik ette näha ning mis on seotud teenuse osutamisega. Ette

nähtavaks või arvestatavaks mõjuteguriks ei tohi lugeda riiklikult kehtestatud tarbimismakse. PKD

p 10.8 teine lause lubab erandjuhtudel taotleda hinna muutmist ja otsuse nr 26 kehtestamisel esinesid

selleks alust andvad asjaolud.

Hinnamuutuse teostamine enne reaalset teenuse osutamise alustamist võimaldas vältida olukorda, kus

rikutaks teenuse tarbija õiguspärast ootust teenuse hinna kestvusele.

Vaidlustatud otsus ei ole vastustaja hinnangul vastuolus Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2001. a

määruse nr 75 § 6 lg-ga 1. Kuna jäätmeveo teenuste hindade kehtestamise vajadus tulenes

jäätmevedu reguleerivate õigusaktide muutumisest, millest oli ette teada ühe mõjuri muutus juba

hinnaesildise esitamisel, kuid mille suurus oli teenuse pakkujatele linnavalitsuse poolt ette kirjutatud,

ning teise mõjuri esinemine selgus alles pärast ainuõiguse andmist, siis esines õiguslik alus otsuse

nr 26 kehtestamiseks ka määruse nr 75 § 6 lg 1 p 1 kohaselt. Kaebaja oli hinnaesildise esitamisel

teadlik linnavalitsuse seisukohast tarbimismaksude mittekäsitlemisest ettevõtte äririskina.

Vastustaja on vaidlustatud otsuse kehtestamisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ega ole oma

otsusega laiendanud või kehtestanud täiendavaid, PKD-s sätestatust erinevaid teenuse hinna

muutmise kriteeriume, mis oleksid 3. isikule soodsamad või teda soosivad.

4. Kolmas isik AS Ragn-Sells pidas kaebust põhjendamatuks. AS Ragn-Sells leiab, et kaebajal

puudub kaebeõigus ja ta ei ole selgitanud, millisel alusel ta käsitleb ennast konkurendina korraldatud

jäätmeveo teenuse osutamisel. Kaebaja ja 3. isik ei ole konkurendid selles piirkonnas, kuivõrd

korraldatud jäätmevedu teostab ainult 3. isik. Alusetu on kaebaja väide tema õiguste kahjustamise

kohta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebaja ja 3. isik ei ole ühesuguses olukorras.

Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja ei oleks temale hinnatõusu võimaldanud, mistõttu on tema

õiguste rikkumine oletuslik.

Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ta oleks oma pakkumuse esitanud teisel viisil. Vaadates

pakkumustes esitatud hindu, ei ole kaebaja ja 3. isiku hindade vahe nii väike, et 5,7%-line hinnatõus

muudaks tulemusi. Kaebaja jäi konkursil oma pakkumusega kolmandaks, mitte isegi teiseks. Kuivõrd

5,7% jagu soodsamate hindade puhul poleks kaebaja ikkagi konkurssi võitnud, ei kahjusta

vaidlustatud otsus kaebaja õigusi.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et 3. isik oleks pakkumuste esitamise ajal pidanud arvestama

saastetasu tõusu, Torma prügila uue hinnakirja ja kütusehinna tõusuga. Saastetasu tõus ei tähenda

automaatselt, et prügila tõstab ladestustasu, ja pakkumuste esitamise ajaks polnud Torma prügila

vastavat infot avaldanud. Prügila hinnatõusu põhjenduseks oli osaliselt ka käitluskulude suurenemine,

mida 3. isikul polnud võimalik ette näha. OÜ Amestop on iseseisev juriidiline isik, millest AS-le

Ragn-Sells kuulub 50% ning juhatuses ja nõukogus on AS Ragn-Sells juhtorganite liikmed

vähemuses.

5. Halduskohus jättis 21. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on otsus nr 26 adresseeritud jäätmeveo ainuõigust omavale isikule Võru linnas, kelleks on

AS Ragn-Sells. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et vaidlustatud linnavolikogu otsusega on

rikutud PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kaebaja suhtes. Arvestades, et Võru

Linnavalitsus palus kõigil pakkujatel pakkumise kestel esitada uue hinnaesildise, mille üheks

komponendiks oli sel hetkel kehtinud ladestustasu hind, võisid kõik pakkujad arvestada sellega, et

pakkumus kuulub peale uue ladestustasu hinna selgumist PKD p 10.8 kohaselt ümbervaatamisele.

Kõik konkursil osalejad pidid pakkumuse tegemisel lähtuma linnavalitsuse poolt ette antud

ladestustasu hinnast ning ka kaebaja pidi pakkumuse esitamisel olema teadlik, et Võru linn on pärast

ladestushinna lõplikku selgumist Torma prügilas valmis teenuse piirhinda tõstma. Seega on alusetud

kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise ning otsusega nr 26 AS-le Ragn-Sells õigusvastase

konkurentsieelise loomise kohta. Pakkumustes esitatud hindadest lähtudes ei ole kaebaja ja kolmanda

isiku hindade vahe selline, et hinna tõstmine tulemusi muudaks. Kaebaja pakkumus oli oluliselt

kõrgem kui kolmandal isikul. Kaebaja pakkumine jäi konkursil kolmandaks. Sellega, et AS Ragn-

Sells hinnad jäävad ka pärast Võru Linnavolikogu poolt võimaldatud hinnatõusu soodsamaks kui

kaebaja poolt konkursil pakutud hinnad, nõustus ka kaebaja ise. Otsusega nr 26 ei ole kaebaja

subjektiivseid avalikke õigusi rikutud ning seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja õigusi

pole rikutud, pole vaja anda hinnangut haldusakti õiguspärasusele.

6. AS Veolia Keskkonnateenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 21. aprilli 2010. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Ebaõige on

halduskohtu väide, nagu olnuks Torma prügila ladestustasu hind hinnaesildisse konkreetse suurusena

sisse kirjutatud ning kõik pakkujad lähtusid pakkumuse tegemisel ühesugusest ladestustasu hinnast.

Hinnaesildisest nähtub, et iga pakkuja pidi protsentides märkima, kui suure osa tema pakkumusest

moodustab kütusekulu, ladestustasu ja muud jäätmeveoga seotud kulud. Halduskohus on jätnud

tähelepanuta asjaolu, et AS Ragn-Sells palus ja Võru Linnavolikogu tõstis jäätmeveo teenustasu ka

põhjusel, et diislikütuse hind tõusis 5%. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja pakkumus jäi

konkursil kolmandaks. Kaebaja pakkumusest rohkem punkte sai üksnes AS Ragn-Sells pakkumus.

7. Ringkonnakohus rahuldas 16. novembri 2010. a otsusega AS Veolia Keskkonnateenused

apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega tühistas Võru

Linnavolikogu otsuse nr 26. Ringkonnakohus leidis, et teenuse hinna tõstmiseks puudus alus. PKD

punkt 10.4 kohustas pakkujaid arvestama ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul kõikide korraldatud

jäätmeveo teostamisega seonduvate kulude ja nende kasvuga. PKD punkt 10.8 kohaselt pidi pakkuja

osutama teenust hinnapakkumises esitatud hindadega kogu ainuõiguse kestvuse perioodil ning

teenuste hinna muutmine oli võimalik vaid Võru Linnavolikogu otsuse alusel. Määruse nr 75 § 5 lg 2

kohaselt on korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse omanikul küll õigus taotleda linnalt

teenustasude muutmist, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud, kuid § 6

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt korrigeeritakse teenustasu juhul, kui vajadus selleks tuleneb

jäätmekäitluskoha tasu või kütusehindade olulisest (s.t enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu

kehtestamise ajaga) suurenemisest või vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise

ajal mõistlikult ettenähtav. Kuna Torma prügila ladestustasu hinnatõus oli 6% ning diislikütuse

aktsiisimäär tõusis 5%, siis puudus praegusel juhul alus hinna tõstmiseks.

Ringkonnakohus leidis, et otsus nr 26 tuleb tühistada, kuna see on vastuolus määrusega nr 75. Muude

apellatsioonkaebuse põhjenduste käsitlemist ringkonnakohus seetõttu vajalikuks ei pidanud.

Ringkonnakohus märkis lisaks, et kuigi korraldatud jäätmevedu ei ole võrreldav hankelepinguga, on

neil palju ühiseid jooni. Ka Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud, et hinnamuutust hankelepingus

tuleb üldjuhul pidada oluliseks (s.o keelatud) muudatuseks.

Ringkonnakohus mõistis vastustajalt välja 30 000 krooni halduskohtumenetluses ja 10 000 krooni

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Võru Linnavolikogu ja AS Ragn-Sells esitasid kassatsioonkaebused, milles paluvad tühistada

ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta jõusse esimese astme kohtu otsuse.

9. Võru Linnavolikogu kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus otsuse nr 26 valesti

tühistanud, lähtudes üksnes vaidlustatud otsuse õigusvastasusest. Riigikohtu erikogu 20. detsembri

2001. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-8-01 p 21 kohaselt lasub halduskohtul kohustus kontrollida

haldusakti või toimingu seaduslikkust siis, kui kohus jõuab järeldusele, et see puudutab kaebaja

õigusi. Käesoleval juhul on ringkonnakohus asunud teistsugusele seisukohale ning on leidnud, et

piisab üksnes õigusvastasuse tuvastamise faktist, mistõttu kaebeõiguse olemasolu ei ole nõutav.

Otsuse nr 26 vaidlustamiseks peab see rikkuma AS Veolia Keskkonnateenused subjektiivset avalikku

õigust. Vaidlustatud otsuse kehtivus aga ei mõjuta jäätmeveo ainuõigust Võru linnas ja otsuse

vastuvõtmisel ei esinenud ka konkursil osalejate ebavõrdset kohtlemist. Seega ei ole AS Veolia

Keskkonnateenused õiguste rikkumine tõendatud. Samuti ei ole otsus nr 26 vastuolus määrusega

nr 75. Hinna muutmist tuleb küll üldjuhul pidada oluliseks, kuid seda alates hetkest, kui hind on

tarbijale siduvaks muutunud. Hinna muutmine enne tarbija poolt teenuse kasutama hakkamist on

võimalik. Määrus nr 75 ei kuulunud otsuse nr 26 preambulis esitatud haldusakti andmise faktiliste ja

õiguslike aluste hulka, sest otsusega üksnes kinnitati osutatava teenuse hind. Hinna kinnitamisel

lähtuti PKD p-st 10.8.

10. AS Ragn-Sells kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud täielikult kontrollimata,

kas otsus nr 26 rikub AS Veolia Keskkonnateenused õigusi või mitte, rajades oma otsuse asjaolule, et

vaidlustatud otsus on vastuolus määrusega nr 75. Otsus nr 26 ei riku AS Veolia Keskkonnateenused

õigusi. Otsuse vastuvõtmisel ei ole AS Veolia Keskkonnateenused koheldud teiste pakkujatega

ebavõrdselt, sest Võru Linnavolikogus välja kujunenud tava kohaselt ei loeta riiklikult kehtestatud

makse ettevõtja äririskiks ning samas situatsioonis oleks hinnatõusu võimaldatud ka AS-le Veolia

Keskkonnateenused. Seega on kaebaja õiguste rikkumine võrdse kohtlemise põhimõtte põhjal

oletuslik. Samuti ei ole põhjendatud lubamatu konkurentsieelise loomist. Ka peale hinnatõusu jäävad

AS Ragn-Sells hinnad kaebaja pakutud hindadest soodsamaks. Ringkonnakohus on kohaldanud

valesti ka materiaalõigust, sest määruse nr 75 adressaadiks on jäätmevaldaja, mitte jäätmevedaja.

Jäätmevedaja peab hinnatõusu taotlemisel lähtuma PKD-st. PKD ei viidanud hinna tõstmise

tingimusi sätestades määrusele nr 75. AS-l Veolia Keskkonnateenused oli võimalus PKD-d

vaidlustada, kui ta soovis hinna tõstmise mehhanismi täpsemat reguleerimist või pidas PKD

regulatsiooni määrusega nr 75 vastuolus olevaks. AS Veolia Keskkonnateenused seda võimalust ei

kasutanud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas PKD tõlgendamisel vajalikuks

rakendada ka määrust nr 75. Määruse nr 75 § 6 lg 1 alusel oleks otsust nr 26 võimalik vaidlustada

jäätmevaldajatel, kes peavad hinna tõstmist õigusvastaseks.

11. AS Veolia Keskkonnateenused vastuse kohaselt ei ole halduskohtul kohustust põhjendada

igakordselt eraldi kaebeõiguse olemasolu. AS-l Veolia Keskkonnateenused oli kaebeõigus ilmselgelt

olemas ja seega polnud vajalik ega otstarbekas seda kohtuotsuse põhjendavas osas täiendavalt

analüüsida. Haldustava mitte lugeda riiklikke makse äririskiks ei saa asendada ega muuta õiguse

üldaktiga, määrusega nr 75, sätestatut. Määruses sätestatud tingimused hinna tõstmiseks ei olnud

täidetud. AS Veolia Keskkonnateenused ei saanud ette näha, et Võru linn on nõus teenuse hinda

tõstma olukorras, kus selleks puuduvad PKD-st või määrusest nr 75 tulenevad eeldused. Senises

kohtumenetluses on AS Veolia Keskkonnateenused piisavalt põhjendanud õigusvastase

konkurentsieelise võimaldamist, viidates seejuures lahendile haldusasjas nr 3-06-647. AS Veolia

Keskkonnateenused õiguste rikkumise esinemiseks piisab sellest, et pärast konkursi tulemuste

kinnitamist on muudetud teenustasude suurust, mille tulemusel koheldi pakkujaid ebavõrdselt ja

võimaldati AS-le Ragn-Sells lubamatu konkurentsieelis. See, milline oleks olnud konkursi tulemus

ilma hindade muutmiseta, ei oma mingisugust tähtsust. Määrus nr 75 kuulus käesoleval juhul

kohaldamisele. Selle näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üldaktiga ning tema reguleerimisalas

antav üksikakt peab olema määrusega kooskõlas. Seetõttu võib Võru linnas PKD p-s 10.8 nimetatud

teenustasude muutmise otsuse anda üksnes määrusega kooskõlas. Määruses sätestatud tingimused

hinna tõstmiseks ei olnud aga täidetud. PKD eelnev vaidlustamine ei olnud vajalik ning selle

vaidlustamata jätmine ei mõjuta AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõigust otsuse nr 26

vaidlustamisel. Otsus nr 26 on määrusega vastuolus ning seega õigusvastane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõiguse küsimuses

(I), seejärel analüüsib Võru Linnavolikogu otsuse nr 26 õiguspärasusega seonduvat ning lahendab

kassatsioonkaebused (II).

I

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 1. lause kohaselt võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi. Tartu Halduskohus asus käesolevas asjas seisukohale, et otsusega nr 26 ei ole

rikutud kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, ja jättis seetõttu kaebuse rahuldamata. Tartu

Ringkonnakohus ei võtnud oma otsuses selgesõnalist seisukohta AS Veolia Keskkonnateenused

õiguste rikkumise kohta, vaid analüüsis üksnes Võru Linnavolikogu otsuse nr 26 õiguspärasust ja,

jõudnud järeldusele, et otsus oli õigusvastane, rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu

otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas AS Veolia Keskkonnateenused kaebuse.

Kassatsioonkaebustes leiavad nii Võru Linnavolikogu kui ka AS Ragn-Sells, et ringkonnakohus

pidanuks enne vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kontrolli võtma seisukoha kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumise osas. Mõlemad kassaatorid leiavad, et otsus nr 26 ei riku AS Veolia

Keskkonnateenused subjektiivseid õigusi. AS Veolia Keskkonnateenused märkis vastuses

kassatsioonkaebustele, et kohtul ei olnud kohustust põhjendada eraldi kaebeõiguse olemasolu, kuna

tal oli kaebeõigus ilmselgelt olemas.

14. HKMS § 47 lg 1 kohaselt lähtub ringkonnakohus otsuse tegemisel ja vormistamisel HKMS §-

st 28 ja tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 654 lg 5 alusel peab ringkonnakohus võtma

põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas

seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht maakohtu

menetluses esitatud poolte kõikide väidete ja vastuväidete kohta.

AS Veolia Keskkonnateenused on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et igas kohtuasjas ei ole

kohtul vajadust eraldi analüüsida kaebeõiguse olemasolu. Juhul kui kaebeõiguse üle vaidlus puudub

ja kaebeõiguse olemasolu on ilmselge, puudub vajadus kaebeõigusel kohtuotsuses peatuda.

Käesolevas asjas on aga AS Ragn-Sells juba vastuses esialgsele kaebusele esitanud väite, et AS-l

Veolia Keskkonnateenused puudub kaebeõigus. Samal alusel jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

Seega on ringkonnakohus rikkunud menetlusnormi, jättes otsuses kaebeõiguse küsimuse käsitlemata.

Kohus pidanuks põhjendama, miks ta kolmanda isiku väitega ja halduskohtu põhjendustega ei

nõustu.

See menetlusnormi rikkumine ei tingi siiski vajadust saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks

läbivaamiseks. Kolleegiumi hinnangul on AS Veolia Keskkonnateenused kaebeõiguse olemasolu

võimalik hinnata kassatsioonimenetluses.

15. Kui alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva jäätmeseaduse (JäätS) redaktsiooni järgi kohaldatakse

korraldatud jäätmeveo teenuse tellimisele riigihangete seaduses (RHS) teenuste kontsessiooni kohta

sätestatut (JäätS § 1 lg 5 ja § 67 lg 1), siis konkursi toimumise ajal kehtinud jäätmeseaduse

redaktsiooni § 67 lg 1 alusel tuli jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks korraldada konkurss

konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Sellest hoolimata on kolleegium seisukohal, et ka enne

1. jaanuari 2011 oli korraldatud jäätmeveo puhul olemuslikult tegemist teenuste kontsessiooniga.

RHS § 6 lg 2 sätestas kuni 31. detsembrini 2010, et teenuste kontsessiooni andmine riigihangete

seaduse tähenduses toimub hankelepinguga, mille esemeks on riigihangete seaduse lisas 2 nimetatud

teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud

õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles

õiguses koos hankija rahalise maksega. Riigihangete seaduse lisa 2 nimetas muu hulgas ka

jäätmekäitlusteenuseid, mis on hõlmatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) viitenumbritega

90100000-8 - 90320000-6.

RHS § 17 lg 4 sätestab, et teenuste kontsessiooni andmisel lähtub hankija üksnes 1. peatükis

sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. RHS § 1

kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik

kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne

ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 p 2 paneb hankijale kohustuse tagada riigihanke läbipaistvus ja

kontrollitavus ning p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

16. Euroopa Kohus on kinnitanud, et kuigi riigihangete valdkonda reguleerivad direktiivid ei

reguleeri teenuste kontsessioonilepinguid, peavad niisuguseid lepinguid sõlmivad ametiasutused

järgima Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõttelise tähtsusega sätteid, eeskätt asutamislepingu

artikleid 43 ja 49 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 56) ning nendest tulenevat

läbipaistvuskohustust. Läbipaistvuskohustust tuleb Euroopa Kohtu sõnul täita juhul, kui

asjassepuutuv teenuste kontsessioon võib huvi pakkuda ettevõtjale, kelle asukoht on mõnes muus

liikmesriigis kui see, kus kontsessioon on antud (Euroopa Kohtu 13. aprilli 2010. a otsus kohtuasjas

C-91/08: Wall AG, EKL 2010, lk I-02815, p-d 33 ja 34; 10. septembri 2010. a otsus kohtuasjas C-

64/08: kriminaalasi Ernst Engelmanni vastu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p-d 49

ja 50). Teenuste kontsessioonilepingut sõlmivate ametiasutuste läbipaistvuskohustuse sisu on tagada

kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste

kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust

(Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress, EKL

2000, lk I-10745, p-d 60-62; eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 36). Menetluse läbipaistvuse ja

pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks võib teenuste kontsessioonilepingu põhiklauslite oluline

muutmine luua teatud eelduste korral vajaduse sõlmida uus kontsessioonileping - seda juhul, kui need

muudatused on algse kontsessioonilepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult

nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe (eespool viidatud

kohtuotsus Wall AG, p 37).

Euroopa Kohus on leidnud, et ka pärast hankelepingu sõlmimist on pakkumisel osalenud konkurendi

kaebus pakkumise võitjale suunatud otsuste tühistamiseks lubatav - sõltumata sellest, kas isiku

pakkumus on välja valitud, peab tal olema võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse

õiguspärasust tervikuna ja selle jooksul tehtud otsuste õiguspärasust (Euroopa

Kohtu 29. aprilli 2004. a otsus kohtuasjas C-496/99 P: Succhi di Frutta, EKL 2004, lk I-03801, p 59).

Hankija poolt hiljem tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuse tegemist ja osalejate

võrdseid võimalusi (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 64). Võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega

seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 115).

17. Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad järeldused on kohaldatavad ka

käesolevale asjale. Konkursi aluseks olnud pakkumiskutse dokumendid võimaldavad konkursil

osaleda ka teiste liikmesriikide ettevõtjatel (PKD p 6.4.1 kohaselt esitab pakkuja, kes peab oma

asukohamaa seaduste kohaselt olema registreeritud äriregistris või muus vastavas registris,

sellekohase kehtiva registritunnistuse; juriidilisest isikust Eesti pakkujad dokumenti esitama ei pea),

mistõttu tuli konkursi korraldamisel järgida Euroopa Liidu õigusest tulenevaid läbipaistvuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid. Kolleegium märgib, et läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuded kuuluvad

ka Eesti siseriiklikus õiguses riigihanke korraldamise üldpõhimõtete hulka (RHS § 3 p-d 2 ja 3).

Eeltoodust tulenevalt on AS-l Veolia Keskkonnateenused kui pakkumisel osalenud konkurendil õigus

pöörduda kohtusse pakkumise võitjale suunatud otsuse tühistamiseks ja seda konkursi esemeks olnud

ainuõiguse kehtivuse lõpuni.

18. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et kaebeõigus ei piirdu üksnes isikutega, kes on

konkursil pakkumuse esitanud. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigus

olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud juhul, kui hanke- või

kontsessioonilepingusse muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses

pakkumismenetluses (vt eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 38; Euroopa Kohtu 19. juuni 2008. a

otsus kohtuasjas C-454/06: pressetext Nachrichtenagentur, EKL 2008, lk I-04401, p 35; 3. juuni

2010. a otsus kohtuasjas C-203/08: Sporting Exchange, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata,

p 50). Selleks peab isik siiski tõendama oma reaalset huvi pakkumises osalemise vastu.

II

19. 22. detsembri 2009. a otsusega nr 26 "Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna kehtestamine"

kehtestas Võru Linnavolikogu uued jäätmeveo hinnad. Otsuse aluseks oli AS Ragn-Sells

27. novembri 2009. a taotlus, milles juhiti tähelepanu asjaolule, et 1. jaanuarist 2010 tõusis jäätmete

ladestustasu hind Torma prügilas 6% ja diiselkütuse aktsiisimäär 5%.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et otsus nr 26 tuleb tühistada vastuolu tõttu Võru Linnavolikogu

12. märtsi 2008. a määrusega nr 75. Võru Linnavolikogu leiab kassatsioonkaebuses, et otsus nr 26 ei

ole vastuolus määrusega nr 75, kuna hinna muutmist tuleb pidada oluliseks alates hetkest, kui hind on

tarbijale siduvaks muutunud, ning määrus nr 75 ei kuulunud otsuse nr 26 õiguslike aluste hulka. AS

Ragn-Sells märgib kassatsioonkaebuses, et määruse nr 75 adressaadiks on jäätmevaldaja, mitte

jäätmevedaja ning et PKD ei viidanud hinna tõstmise tingimusi sätestades määrusele nr 75. AS Ragn-

Sells väidab, et määruse nr 75 § 6 lg 1 alusel oleks otsust nr 26 võimalik vaidlustada jäätmevaldajatel,

kes peavad hinna tõstmist õigusvastaseks.

20. PKD p 10.4 kohaselt tuleb pakkumuses arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul

korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. PKD p 10.5 alusel

peab pakkuja olema valmis osutama teenust pakutud või soovi korral pakutust madalamate

hindadega. PKD p 10.6 sätestab, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda Jäätmehoolduseeskirjast ja

Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2008. a määrusest nr 75. PKD p 10.8 järgi peab pakkuja osutama

teenust hinnapakkumuses esitatud hindadega kogu ainuõiguse kestvuse perioodil. Teenuste hinna

muutmine on võimalik vaid Võru Linnavolikogu otsuse alusel.

Võru Linnavolikogu määrus nr 75 on kehtestatud JäätS § 66 lg 4 alusel, mille kohaselt jäätmeliigid,

millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning

jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.

Määruse nr 75 § 5 lg 2 sätestab, et korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse omanikul on õigus

taotleda linnalt teenustasude muutmist, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt

muutunud. Määruse § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel teenustasu suurendatakse/vähendatakse, kui

korrigeerimise vajadus tuleneb jäätmekäitluskoha tasu olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes viimase

teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu

korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav, või kütusehindade olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes

viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu

korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav.

21. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud kassaatorite seisukoht, et määrus nr 75 käesoleval

juhul kohaldamisele ei kuulu. PKD p 10.8 annab küll üldise võimaluse hindade muutmiseks volikogu

otsuse alusel, kuid hinna muutmise eeldusi sealt ei tulene. Pakkumiskutse dokumendid viitavad nii

konkursi üldtingimustes (p 2.1.5) kui ka p-s 10.6 määrusele nr 75. Samuti sisaldab viidet määrusele

nr 75 PKD lisa 3, mis puudutab ainuõiguse andja ja ainuõiguse saaja vahelise lepingu olulisi

tingimusi. Määrusest ei tulene, et see kehtiks ainult suhetes jäätmevaldajaga. Määruse § 5 lg-d 2 ja 3

võimaldavad teenustasude muutmist linnalt taotleda või linnal muutmist algatada üksnes siis, kui

vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud. Seega on määrus § 5 lg-st 3

tulenevalt siduv ka Võru Linnavolikogu jaoks. Ka Euroopa Kohtu praktikast seoses riigihangetega

tuleneb, et juhul kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist

hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega pakkumiskutse

dokumentides selgesõnaliselt ette näha (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 118).

22. Eeltoodud põhjendustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et otsus nr 26 on

õigusvastane. Riigikohus jätab kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse jõusse,

täiendades selle motiive käesoleva otsuse motiividega.

23. Ringkonnakohus mõistis Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks

välja 30 000 krooni halduskohtumenetluses ja 10 000 krooni apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude katteks. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus jääb jõusse, jääb muutmata ka

menetluskulude jaotus.

Kassatsiooniastmes on AS Ragn-Sells esitanud taotluse AS-lt Veolia Keskkonnateenused AS Ragn-

Sells kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks summas 212,69 eurot. Kuna AS Ragn-Sells oli kolmas

isik Võru Linnavolikogu poolel, jätab kohus tulenevalt HKMS § 92 lg-st 7 AS Ragn-Sells

menetluskulud tema enda kanda.

AS Veolia Keskkonnateenused palub AS-lt Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogult AS Veolia

Keskkonnateenused kasuks välja mõista menetluskulud summas 945,68 eurot. HKMS § 92 lg 1

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 14 lg-test 2 ja 3 tulenevalt

ei ole kolmas isik hõlmatud mõistega "pool". Seega ei ole võimalik AS-lt Ragn-Sells kui kolmandalt

isikult teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja mõista.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kassatsiooniastme menetluskulud ei saa

reeglina olla suuremad kui apellatsiooniastmes. Käesolevas asjas puudub alus sellest reeglist erandi

tegemiseks. Seetõttu mõistab kolleegium Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused

kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud summas 639,12 eurot, mis on võrdne ringkonnakohtus

väljamõistetud apellatsiooniastme menetluskulude summaga (10 000 krooni).

24. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel arvata

riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld