3-2-1-63-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-63-11

Määruse kuupäev

Tartu, 28. september 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

R. E. K hagi A. K vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-

10-31583

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja R. E. K, seaduslik esindaja M. V

Kostja A. K, esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp

Asja läbivaatamise kuupäev

23. august 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-31583 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada M. V-le määruskaebuselt 11. märtsil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. E. K (hageja) seaduslik esindaja M. V esitas 30. juunil 2010 Tartu Maakohtule hagiavalduse

A. K (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Hageja esitas 8. novembril 2010 maakohtule hagist loobumise ja menetluse lõpetamise avalduse.

3. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega. Ühtlasi palus kostja jätta tema menetluskulud hageja

seadusliku esindaja kanda ning määrata kostjale hüvitatavaks menetluskuluks 17 460 krooni. Hageja

pöördus elatise nõudega kohtusse alusetult - kostja on andnud hagejale elatist pidevalt ja piisavalt.

4. Hageja leidis, et põhjendatud ei ole jätta kostja menetluskulud tema kanda. Hageja loobus hagist,

sest pärast hagiavalduse esitamist hakkas kostja lapse vastu suuremat huvi tundma ja teda rahaliselt

rohkem toetama. Seetõttu tuleks mõlema poole menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja nõutav

menetluskulu on hagiavalduse asjaolusid ja kostja vastuse mahtu arvestades ebamõistlikult suur.

Elatise nõudes kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik.

5. Maakohus võttis 4. jaanuari 2011. a määrusega vastu hageja loobumise hagist ning lõpetas asja

menetluse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Määruse kohaselt võib hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud

kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja on kinnitanud kohtule, et pärast hagiavalduse kohtusse

esitamist on kostja hakanud teda vabatahtlikult rahaliselt enam toetama. Seetõttu ei ole hagist

loobumine ilmses vastuolus hageja huvidega ja hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428

lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.

Poolte menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta nende endi kanda. Alates 1. juulist 2010

kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tuleneb, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Põlvnemise õiguslik tähendus oli sätestatud enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 38 lg-s 1. Vanema

kohustus anda alaealisele lapsele ülalpidamist on põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

Sõltumata asjaolust, kelle kasuks või kahjuks tehakse ülalpidamisasja kohtulahend, kannab hagilises

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise

lapse vanemale, siis alates nimetatud seaduse jõustumisest on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine

laps ja elatis mõistetakse välja tema kasuks. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja

õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt. Kohustatud

vanema menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik.

6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kostja palus teha uue määruse,

millega jätta tema menetluskulud hageja kanda ning määrata kostjale hüvitatavaks

menetluskuluks 1115 eurot 90 senti.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. märtsi 2011. a määrusega maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse,

millega jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 383 eurot 47 senti

menetluskulude katteks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis ekslikult poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel

nende endi kanda. Ülalpidamisasjas ei kohaldu TsMS § 164 lg 1. Kuna menetlus lõpetati hagist

loobumise tõttu ja asjas ei tehtud otsust, ei kohaldu ka TsMS § 162 lg 4.

Menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu on asjakohaseks sätteks TsMS § 168. Selle

paragrahvi neljanda lõike järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja väide, et ta loobus hagist seetõttu, et pärast hagi

esitamist hakkas kostja last vabatahtlikult rahaliselt toetama, on paljasõnaline ega ole kooskõlas

tõenditega. Selle väite paljasõnalisust kinnitab ka see, et hagist loobumise avalduses ei põhjendanud

hageja loobumise asjaolusid. Seetõttu peab hageja TsMS § 168 lg 4 alusel kandma kostja

menetluskulud. Hagi esitamisel ja sellest loobumisel peab hageja kaaluma sellega kaasneda võivaid

tagajärgi. See kehtib ka juhul, kui hageja nimel tegutseb tema seaduslik esindaja.

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 lg 1 alusel oleks hagejalt maksimaalselt

sissenõutav kulu 25 000 krooni. Kuna kostja esindaja töö piirdus hagile vastuse koostamisega, on

vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja kuluks 6000 krooni. Kuna ülalpidamisasjas on kohtul

TsMS § 230 lg-te 3-5 alusel võimalus koguda tõendeid omal algatusel või kohustada poolt esitama

asjakohaseid tõendeid, ei saa poole esindaja kulud olla ülemäära suured.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse osas, millega kostja menetluskulud jäeti hageja kanda, ja jätta selles osas

jõusse maakohtu määrus. Alternatiivselt palub hageja jätta jõusse ringkonnakohtu määruse osas,

milles kostja esindaja kuluks määrati 383 eurot 47 senti, kuid tühistada ringkonnakohtu määrus osas,

millega jäeti kostja menetluskulu hageja kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja

esindaja kulu võrdsetes osades kostja ja hageja seadusliku esindaja kanda.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 168 lg-t 4. Kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on

ebaõiglane ja ebamõistlik, mistõttu oli kohtul TsMS § 162 lg 4 järgi diskretsiooniõigus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja hakkas pärast hagi esitamist hagejat rahaliselt

toetama ja tema vastu huvi tundma. Hageja otsustas sellises olukorras hagist loobuda, et vältida

pingete ja kulude tekkimist. Hageja ei pea tõendama, et kostja hakkas teda rahaliselt toetama.

Ringkonnakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab hagist loobumist põhjendama. Kostja väide, et

hagiavaldus oli alusetu, on paljasõnaline. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud, millises määras ja

viisil hagejale elatist makstakse, oli hagejal õigus pöörduda elatisenõudega kohtusse.

PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja elatis mõistetakse välja tema

kasuks. Seetõttu tuleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud

välja alaealiselt lapselt. PKS § 116 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja seaduslikeks esindajateks on tema vanemad,

tuleb kostja menetluskulud välja mõista hageja seaduslikelt esindajatelt võrdsetes osades.

10. Kostja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse

muutmata.

Kostja arvates ei ole määruskaebust esitanud menetlusosaline, mistõttu tuleb jätta see läbi vaatamata.

Määruskaebuse esitas hageja seaduslik esindaja, kes ei ole iseseisvaks menetlusosaliseks.

Ringkonnakohus on õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 383 eurot 47 senti. Kuna hageja

loobus hagist, kohaldub asjas TsMS § 168 lg 4. Kostja seisukohtade ja tõenditega on ümber lükatud

hageja väited, et kostja ei andnud talle piisavalt elatist. Seega oli hagi tõendamata ja põhjendamata.

Menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik, sest hageja põhjustas

elatisehagiga kostjale rahalisi kulutusi. Määruskaebuse alternatiivne taotlus on ebaselge, samuti ei

võimalda menetlusseadustik jätta menetluskulusid poolte või nende seaduslike esindajate kanda

võrsetes osades.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada

ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

12. Esmalt peab kolleegium vajalikuks selgitada menetlusosaliste ringi.

Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada

üks vanem teise vastu enda nimel. Alates 1. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada

kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt ka Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 10-13). Viidatud tsiviilasjas tehtud otsuse p-s 14 väljendas

kolleegium seisukohta, et asjad, kus hagi esitati enne 1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi

esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Sama otsuse p-s 15 märkis kolleegium pärast 1. juulit 2010

esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide

kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses

märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on

esindusõigus. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.

Praeguses asjas esitas õigustatud vanem elatisehagi kohustatud vanema vastu 30. juunil 2010. Kuigi

maakohus oleks võinud menetleda selle hagi lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga, ei

olnud maakohtul keelatud lugeda hagejaks alaealist last, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati.

Eeltoodust tulenevalt on praeguses asjas poolteks alaealine laps (hageja) ja kohustatud vanem

(kostja).

13. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab

menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise

tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 1741 lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral, mh hagist loobumise tõttu

menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda, märkides mh, et

kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt hagejalt on ebaõiglane ja ebamõistlik.

Ringkonnakohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole

tõendanud, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja hakkas teda pärast nõude esitamist rahaliselt toetama.

14. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga

TsMS § 103 lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas TsMS § 164 lg 1. Ekslik on aga ringkonnakohtu

seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust. Nimetatud säte kohaldub ka

juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3,

§ 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka

Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

15. Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud hagist loobumise avalduses

märkima, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS §-

st 429 ei tulene, et hageja peab hagist loobumist põhjendama.

Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse, mille maakohus edastas kostjale (tlk 56-58).

Kooskõlas TsMS § 429 lg 3 teise lause ja § 1741 lg 1 teise lausega palus kostja menetluse lõpetamise

korral hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja esitas oma menetluskulude

nimekirja (tlk 61-63, 65-68). Vastuseks kostja taotlusele selgitas hageja, et ta loobus hagist seetõttu,

et kostja asus pärast hagi esitamist hagejat piisavalt rahaliselt toetama (tlk 76-78). Samas ei esitanud

hageja oma vastuväite kohta tõendeid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ei

toonud tõendite esitamata jätmine hageja jaoks kaasa negatiivset tagajärge. TsMS § 667 lg 3 teise

lause järgi võib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel vajaduse korral koguda uusi tõendeid.

Sellest sättest tulenevalt oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja

tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale

viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks.

16. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kohtumääruse täitmist.

Jõustunud kohtumääruse resolutsioon on TsMS § 457 lg 1 ja § 463 lg 2 alusel kohustuslik

menetlusosalistele. Seega juhul, kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel menetluskulud

hageja kanda ning mõistab menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja, on kohtumäärus siduv

hagejale, kelleks on praegusel juhul alaealine laps (vt määruse p 12).

Juhul kui kostja esitab jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, on hageja

võlgnikuna ka täitemenetluse osaline (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1). Täitemenetluse

seadustik ega perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale

sissenõude pööramiseks erisätteid. Järelikult on laps võlgnikuna täitemenetluse osaliseks, kelle varale

pööratakse sissenõue üldises korras (TMS 2. osa).

17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

18. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu