3-3-1-35-10 · Riigikohus

Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi, Villu Kõve ja Tambet Tampuu eriarvamus

Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-35-10. Eriarvamuse p-ga 1 on ühinenud

riigikohtunik Jaak Luik

1. Leiame erinevalt üldkogu enamusest, et Ü. Kaasi omandipõhiõiguse riive

ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 ei olnud sedavõrd erakordne, et talle oleks

tulnud maksta hüvitist õiguspäraselt tekitatud kahju eest.

Ü. Kaasi kahtlustati kuriteo tunnustega teo toimepanemises. Tema ametikohalt kõrvaldamine

kriminaalasja uurimise ajaks oli õiguspärane ja põhjendatud. Kohtud ei tuvastanud, et Ü. Kaasi

kahtlustati kuriteo toimepanemises alusetult. Kriminaalmenetlus Ü. Kaasi vastu lõpetati, kuna

seadusandja muutis seadust selliselt, et tegu, mille toimepanemises Ü. Kaasi kahtlustati, ei loetud

enam kriminaalkorras karistatavaks. Ü. Kaasi vastu ei algatatud pärast eelnimetatud

seadusemuudatust sama teoga seoses väärteomenetlust, kuivõrd Ü. Kaasi võimalik vastutusele

võtmine väärteo eest oli aegunud.

Üldkogu otsuse p-s 69 nimetatud põhjendus, et omandipõhiõiguse piirangu muutis erakordseks

eelkõige ametikohalt kõrvaldamise pikaajaline kestus, oleks meie arvates olnud asjakohane juhul, kui

Ü. Kaasil ei oleks olnud ametikohalt kõrvaldamise tõttu võimalik saada muul viisil sissetulekut.

Kohtud tuvastasid, et Ü. Kaas töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ning tegeles

ettevõtlusega.

2. Me ei ole nõus sellega, et üldkogu muutis halduskohtute senist praktikat, mille järgi sai kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel

kohaldada RVastS § 7 (vt üldkogu otsuse p 50). Eelnimetatust tulenevalt leiame, et puudus vajadus

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt

kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine. Üldkogu

oleks saanud jätta alama astme kohtute otsused muutmata osas, millega kohtud rahuldasid Ü. Kaasi

kaebuse talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ajavahemiku 15. märts 2007 kuni

11. september 2007 eest.

Üldkogu enamuse seisukoht, et RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada vaid juhul, kui kahju on

tekitatud õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga, ei ole kooskõlas selle paragrahvi esimese

lõikega, mille järgi on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-

õiguslikus suhtes. Senises kohtupraktikas on lähtutud arusaamast, et kriminaalmenetleja on samuti

avaliku võimu kandja ning kriminaalmenetlus on avalik-õiguslik tegevus. RVastS § 7 lg 1

kohaldamiseks ei ole oluline, et selle sätte alusel hüvitatav kahju peaks olema tekitatud haldusakti või

haldustoiminguga (nagu see on nt sätestatud õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise eeldusena

RVastS § 16 lg 1 järgi). Avalik-õigusliku tegevuse mõiste RVastS § 7 lg 1 järgi on seega laiem

tegevusest, mis on hõlmatud haldusaktide andmisega ja halduse toimingute tegemisega

haldusmenetluse seaduse §-de 51 ja 106 mõttes.

Riigikohtu üldkogu on varem leidnud, et kriminaalmenetleja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju

hüvitamise nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3

lg-st 1 ja § 6 lg 3 p-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 23. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-09, p-

d 70 ja 71). Olukorras, kus seadusega on antud halduskohtu pädevusse kriminaalmenetleja

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete menetlemine, puudub mõistlik põhjendus, miks

tuleks RVastS § 7 lg-t 1 tõlgendada kitsamalt, st piirata selle kohaldamisala vaid haldusakti või

halduse toiminguga kahju tekitamise juhtudega.

Peeter Jerofejev Henn Jõks Villu Kõve Jaak Luik Tambet Tampuu