3-3-1-15-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-15-10

Otsuse kuupäev

30. august 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea

Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

K. M. (M.) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud 79 422 krooni suuruse

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-09-202

Menetluse alus Riigikohtus

Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta haldusasjas nr 3-09-202 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsuse ja

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuste põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Tunnistada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt

tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega

vastuolus olevaks.

Kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. M. töötas Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksu- ja tollikeskuse teabeosakonna spetsialisti

ametikohal. Lääne Politseiprefektuur alustas 4. oktoobril 2007 menetlust kriminaalasjas

nr 07250000201, milles K. M.t kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 2 p-s 2 (pistise võtmine

pistise nõudmisega) sätestatud kuriteo toimepanemises. KarS §-s 293 sätestatud pistise võtmine on

ametialane süütegu, mille toimepanemine rikub ametiisiku aususe kohustust. Kahtlustuse kohaselt

nõudis K. M. oma ametiseisundit ära kasutades pistist. Hiljem kvalifitseeriti tema tegu ümber KarS

§ 293 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi pistise võtmise katseks. Samas kriminaalasjas kahtlustati K. M.t veel kahe

kuriteo toimepanemises, kuid need ei olnud seotud tema ametikohaga.

2. Prokurör esitas 2. novembril 2007 Pärnu Maakohtule taotluse K. M. ametist kõrvaldamiseks.

Kohus rahuldas 5. novembri 2007. a määrusega prokuröri taotluse ning kõrvaldas K. M.

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 141 lg 1 alusel ametikohalt. Kohtu hinnangul oli

põhjendatud kahtlus, et kuivõrd K. M. töötas ametiisikuna ning teda kahtlustatakse ametialase süüteo

toimepanemises, võib K. M. ametikohal edasi töötades panna jätkuvalt toime kuritegusid. Arvestades

tema ametikohaga kaasnevaid võimalusi ning temale etteheidetavat kahtlust, oli kohtu hinnangul

küllaldane alus arvata, et K. M. võib samasuguste süütegude toimepanemist jätkates kahjustada

kriminaalmenetlust. MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse peadirektor peatas 7. novembri 2007. a

käskkirjaga K. M. teenistussuhte kriminaalasja eeluurimise ajaks alates 6. novembrist 2007.

3. 29. oktoobril 2008 esitas K. M. Lääne Ringkonnaprokuratuurile KrMS § 225 alusel taotluse

kriminaalasja lõpetamiseks. K. M. leidis, et tema käitumises puudusid kuriteo tunnused, kuna ta ei

olnud ametiisik KarS § 228 tähenduses.

4. Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas 4. novembri 2008. a määrusega kriminaalmenetluse K. M.

suhtes pistise võtmise katse osas KrMS § 199 lg 1 ja § 200 alusel. Prokuratuur leidis, et K. M.

käitumises puudus KarS § 293 lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseis. Teiste kuriteoepisoodide osas

kriminaalmenetlus K. M. suhtes jätkus. Prokuratuur loobus määruses K. M. ametist kõrvaldamisest.

5. MTA peadirektor lõpetas 11. novembri 2008. a käskkirjaga K. M. teenistussuhte peatamise

tagasiulatuvalt alates 5. novembrist 2008. K. M. asus alates 10. novembrist 2008 oma ametikohustusi

täitma. MTA peadirektor teatas 6. novembril 2008 K. M.-le, et tema ametikoht koondatakse alates

1. detsembrist 2008.

6. K. M. esitas 23. jaanuaril 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse kriminaalmenetlusega tekitatud

kahju hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud isikul, kelle

suhtes kriminaalmenetlus lõpetati või kes mõisteti õigeks, on õigus saada riigilt hüvitist.

7. Ametist kõrvaldamise tõttu kaotas kaebaja aastaks võimaluse saada tasu töötamise eest oma

ametikohal ning tal ei õnnestunud endale muul viisil elatist teenida. Avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 16 p 2 välistas kaebaja võtmise avalikku teenistusse ja hoolimata püüetest ei leidnud ta tööd ka

erasektoris. Kaebaja ei lahkunud ametist, kuna oli oma süütuses kindel. Oma lepinguliste kohustuste

täitmiseks pidi kaebaja võtma laenu. Kaebajal oli eluasemelaenu leping pangaga ning ta pidi tasuma

õppemaksu (20 500 krooni) õppimise eest Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, kuna ei soovinud

õpinguid viimasel kursusel katkestada.

8. Kaebaja leidis, et õiglaseks hüvitiseks talle tekitatud kahju eest on tema 6. novembrist 2007 kuni

5. novembrini 2008 saamata jäänud töötasu 79 422 krooni (kaebaja sissetulek ühes päevas 217 krooni

korrutatud päevade arvuga 366, ilma maksudeta). Kaebaja hinnangul oleks avalik võim saanud tema

põhiõiguste riivet ja kahju suurust vähendada, tehes kriminaalmenetluse toiminguid kiiremini.

Kaebajale kahju tekitamine pidi avalikule võimule olema ettenähtav, sest ükski seadus ei näe

teenistussuhte peatamise ajaks ette palga või muu hüvitise maksmist.

9. Vastustajaks oli kaebuses märgitud Justiitsministeerium. Kaebuse täienduses leidis kaebaja, et

kahju tekitajaks oli Lääne Ringkonnaprokuratuur. Ametist kõrvaldamise vahetuks aluseks oli Pärnu

Maakohtu määrus, kuid ametist kõrvaldamise riive ulatuse osas oli määrav kriminaalmenetlus.

10. Riigiprokuratuur leidis vastuses kaebusele, et kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja

tõendamata. Prokuratuur oli seisukohal, et ametikohalt kõrvaldamist ei kohaldatud kriminaalasja

kohtueelses uurimises ebamõistlikult pika aja jooksul.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 11. mai 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202 K. M. kaebuse

osaliselt ning mõistis riigilt K. M. kasuks välja 40 000 krooni (neto).

12. Kohus tõlgendas kaebust kui kahjunõuet kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kahjunõude õiguslikuks aluseks pidas kohus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16, mille lg 1 annab

aluse nõuda õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga

tekitatud kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Kohus leidis, et asjaolusid kogumis hinnates piiras

ametist kõrvaldamine kaebaja vaba eneseteostust, mis on põhiõigusena tagatud põhiseaduse (PS) §-

s 29. Põhiõiguse riive oli sedavõrd tõsine, et lugeda RVastS § 16 lg 1 koosseis täidetuks.

13. Õiglaseks hüvitiseks tekitatud kahju eest pidas kohus poolt taotletud summast. Hüvitise suuruse

määramisel hindas kohus kaebaja õiguste piiramise raskuse keskmiseks. Kohus arvestas, et kaebaja

õigusi piirati avalikes huvides. Isikul lasub teatav kohustus taluda oma õiguste piiramist ilma selle

eest täielikku hüvitist saamata. Samas leidis kohus, et prokurör oleks võinud varem hinnata

ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Ametialase kuriteo puhul peaks üks esimesi

tuvastatavaid asjaolusid olema see, kas isik saab olla kuriteo subjekt või mitte. Kahju tekkimine pidi

olema avalikule võimule ettenähtav, sest ametikohalt kõrvaldamisel ei näe seadus ette palga

säilitamist või muud hüvitise maksmist. Samas oli kaebajal võimalik töötada mõnel muul töökohal

erasektoris. Kaebaja polnud tõendanud, et ta tegi katset kuskil tööd leida. Kohus möönis, et

ebakindlas olukorras, kus polnud teada, kui kaua ametikohalt kõrvaldamine kestab, polnud kaebajal

võimalik oma elukorraldust põhjalikult muuta.

14. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse Riigiprokuratuur

ja K. M..

15. Riigiprokuratuur palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega jätta K. M. kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuur leidis, et kaebaja õiguste piiramine ei olnud

erakordne ning RVastS § 16 lg 2 p 2 välistab kahju hüvitamise. Lisaks sellele leidis Riigiprokuratuur,

et prokuratuur ei ole asjas õige vastustaja. Määrus, millega K. M. kõrvaldati ametist, tehti küll Lääne

Ringkonnaprokuratuuri taotlusel, kuid sisuliseks otsustajaks kaebaja põhiõigusi piirava meetme

kohaldamise üle oli Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunik.

16. K. M. palus tühistada halduskohtu otsuse ulatuses, millega ei rahuldatud kahju hüvitamise nõuet

täies ulatuses, ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebuses esitatud nõue täies ulatuses.

Apellant leidis, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ning jõudis hüvitise suuruse määramisel

väärale järeldusele.

17. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. detsembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202

mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsuse

muutmata.

18. Ringkonnakohus leidis, et Riigiprokuratuur on kohtuasjas õige vastustaja. Kohtumäärus oli küll

ametist kõrvaldamise vahetuks aluseks, kuid ametist kõrvaldamise kestuse ja riive ulatuse osas oli

määrav kriminaalmenetlus, mida korraldas Lääne Ringkonnaprokuratuur.

19. Ringkonnakohtu hinnangul piiras kaebaja õigusi erakordselt see, et tema ametist kõrvaldamine

kriminaalmenetluses kestis aasta aega. Ringkonnakohus leidis, et RVastS § 16 lg 2 p 2 ei välista

kaebaja nõudeõigust. Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldatud isikule

tekitatud kahju ei tule hüvitada. Avaliku teenistuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik, mille

sätete alusel teenistussuhe peatati, ei näe küll ette selleks perioodiks palga säilitamist või hüvitise

maksmist, kuid ühestki normist ei saa järeldada, et seadusega ongi soovitud õigeksmõistetu kanda

jätta kriminaalmenetluse ja palga kaotusega tekitatud kahju.

20. Halduskohtu määratud hüvitis oli ringkonnakohtu arvates õiglane ja võrreldav sellistes asjades

varem tehtud kohtuotsustega. Kaebaja taotles õiguspärase teenistusest kõrvaldamisega tekitatud kahju

hüvitamist, seetõttu oli kahjuhüvitise suuruse määramisel asjakohane RVastS § 16 lg 3.

Uurimisprintsiibi rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit, sest kaebaja täiendavalt esitatud

tõendid ei anna alust muuta halduskohtu välja mõistetud hüvitise suurust.

21. Riigiprokuratuur esitas Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsuse peale

kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

jätta K. M. kaebus rahuldamata. Prokuratuur leidis, et K. M. õiguste piiramine ei olnud erakordne

ning prokuratuur pole haldusasjas kohane vastustaja.

22. Riigikohtu halduskolleegium andis 18. juuni 2010. a määrusega kohtuasjas nr 3-3-1-15-10

haldusasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna kohtuasja lahendamine eeldas

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

23. Kolleegium nentis, et kaebaja ega kohtud ei ole selgelt piiritlenud, millise akti või toiminguga

kahju tekitati. Kahju tekkis seetõttu, et ametist kõrvaldamise kestus oli ülemäärane. Seega on

etteheidetav, et prokuratuur jättis andmata sellise akti või viivitas akti andmisel, millega ametist

kõrvaldamine oleks lõppenud, mitte ametist kõrvaldamine iseenesest.

24. Kolleegium leidis, et riigivastutuse seadus ei määratle haldusakti või halduse toimingut erinevalt

tavapärasest ning haldusmenetluse seaduses sätestatud tähendusest. Kriminaalasja raames tehtav

kohtumäärus, millega isik kõrvaldatakse ametist, ega uurija või prokuröri määrus ei ole haldusakt ei

haldusmenetluse seaduse ega RVastS § 16 tähenduses. Kolleegium oli seetõttu seisukohal, et K. M.

kahjunõude õiguslikuks aluseks ei saa olla RVastS § 16. Halduskolleegium möönis, et kuna tegemist

on avaliku võimu volituste rakendamisega, peaksid ka need aktid ja toimingud kuuluma riigivastutuse

seaduse reguleerimisalasse.

25. Kolleegium rõhutas, et halduskohus peab riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude lahendamisel

tuvastama ühe esmase tingimusena, kas kahju põhjustanud akt või toiming on õiguspärane või mitte.

Kahju põhjustanud menetlustoimingu või akti õiguspärasusele antavast hinnangust sõltub kahjunõude

läbivaatamisel kohaldatav õigus ning lõppastmes ka hüvitatava kahju liigid ja ulatus. Kolleegium

leidis, et selles kohtuasjas ei ole halduskohtud teinud järeldusotsust menetluse õiguspärasuse kohta.

Sisuliselt oli K. M. kahjunõude aluseks väide ametist kõrvaldamise õigusvastasuse kohta.

Kohaldamise ajal õiguspärane ametist kõrvaldamine võib muutuda õigusvastaseks

kriminaalmenetluse käigus, kui seda kohaldatakse jätkuvalt ka siis, kui kohaldamise alus on ära

langenud või kui seda kohaldatakse ebamõistliku kestusega.

26. Kolleegium oli seisukohal, et riigivastutuse seadus ei sisalda neid regulatsioone, millele tuginedes

oleks võimalik lahendada kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus õigusvastase akti või

toiminguga tekitatud kahju nõue. Kehtivas õiguses puudub ka regulatsioon, mis selgesõnaliselt annab

halduskohtule pädevuse hinnata kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust. Kolleegiumi

hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon vastavuses PS §-ga 25, mille kohaselt tuleb õigusvastaselt

tekitatud moraalne ja materiaalne kahju hüvitada, regulatsiooni puudumisel on rikutud aga PS § 13

nõudeid ning tagatud ei ole isiku õigust menetlusele.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

27. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 10 lg 1 kohaselt on

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses menetlusosalisteks vaidlustatud õigustloova akti

vastu võtnud või vastu võtmata jätnud organ (p-d 1 ja 2), kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud

menetluses kohtuvaidluse menetlusosalised (p 3), õiguskantsler (p 5) ja justiitsminister (p 6).

Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on menetlusosalisteks Riigikogu,

halduskohtumenetluses kaebuse esitaja K. M., vastustaja Riigiprokuratuur, õiguskantsler ja

justiitsminister. Riigikohtu üldkogu küsis menetlusosaliste arvamust kriminaalmenetluse aktide ja

toimingutega tekitatud kahju hüvitamise sätete või nende puudumise põhiseadusele vastavuse kohta.

Riigikogu põhiseaduskomisjon

28. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et RVastS § 16 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus ning

halduskohtud on õigesti kohaldanud seda sätet kohtuasja lahendamisel. Komisjon leidis, et arvestada

tuleb riigivastutuse seaduse laia reguleerimisala, mis välistab üksnes eraõiguslikes suhetes kahju

hüvitamist, ning avaliku võimu kandja laia mõistet RVastS § 2 lg-s 1. Riigivastutuse seadusesse peaks

olema hõlmatud kogu avaliku võimu tekitatav kahju ning halduskohtumenetluse seadustikus on

haldusakti mõiste sätestatud laiemalt kui haldusmenetluse seaduses.

K. M.

29. K. M. leidis, et RVastS § 16 ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas kriminaalmenetluse käigus

tekitatud kahju hüvitamise puhul. Samas puudus tal võimalus esitada riigi vastu nõue muul alusel kui

riigivastutuse seadus. Kahju hüvitamine tuleks reguleerida seadusega, nii nagu on reguleeritud

alusetult vahi all viibinud isikutele tekitatud kahju hüvitamine. K. M. leidis, et avalik võim peab

hüvitama kogu tekitatud kahju.

Riigiprokuratuur

30. Riigi peaprokurör nõustus halduskolleegiumi seisukohaga, et RVastS § 16 lg 1 ei ole kohaldatav

kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise alusena, sest prokuratuuri (või kohtu)

otsustused ja toimingud ei ole käsitatavad haldusaktide ega halduse toimingutena riigivastutuse

seaduse tähenduses. Seega puudub riigivastutuse seaduses regulatsioon, mille alusel kuuluks

hüvitamisele kriminaalmenetluse käigus riigi õiguspärase tegevusega tekitatud kahju. Erandina on

selline eriregulatsioon kehtestatud alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju hüvitamiseks.

31. Riigi peaprokurör pidas võimalikuks, et seadusandja on kuritegude lahendamist isikute õiguste ja

vabaduste kaitse ning üldise turvalisuse tagamise seisukohalt pidanud sedavõrd oluliseks, et on

pannud isikule kohustuse taluda piiranguid ja kahju, mida avalik võim talle kriminaalmenetluses

õiguspäraste toimingutega tekitab. Selline talumiskohustus tuleneb tõdemusest, et ilma sunni ja

piirangute kasutamiseta ei ole kuritegude avastamine ja tõendamine võimalik. Peaprokuröri

hinnangul ei oleks see vastuolus PS §-ga 25, mis räägib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest.

Riigi õiguspärase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise osas on parlamendil suur otsustusruum ning

parlamendi senine otsus sätestada hüvitise maksmine üksnes vabaduse võtmisega seotud juhtudele on

kooskõlas põhiseadusega.

32. Peaprokurör oli seisukohal, et kriminaalmenetluse käigus riigi õigusvastase tegevusega tekitatud

kahju hüvitamine riigivastutuse seadusele tuginedes on võimalik, kuid selleks tuleb hinnata, millist

menetluskorda järgides toimub kriminaalmenetluse toimingute või aktide õigusvastasuse

kindlakstegemine. Kriminaalmenetluse toimingute või aktide õiguspärasuse hindamiseks on ette

nähtud kriminaalmenetluslikud reeglid kriminaalmenetluse seadustikus. Näiteks KrMS §-des 228-232

on ette nähtud menetluskord uurimisasutuste ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamiseks, mille

käigus võib prokuratuur või eeluurimiskohtunik vaidlustatud akti või toimingu õigusvastaseks

tunnistada (KrMS § 229 lg 2 p-d 2 ja 3; § 231 lg 3 p-d 2 ja 3).

33. Juhul kui kriminaalmenetluse toimingu või akti õigusvastasus on kindlaks tehtud

kriminaalmenetluse käigus, siis sellega tekitatud kahju hüvitamiseks kohaldub kahju hüvitamise

üldkord (RVastS §-d 17-18). Kohase menetluskorra puudumise küsimus tekib juhul, kui

kriminaalmenetluse toimingute või aktide õigusvastasuse kindlakstegemine kriminaalmenetluse enda

reegleid järgides pole mingil põhjusel võimalik (näiteks kui kohtumenetlus kriminaalasjas on

lõppenud ja otsus jõustunud). Seni on sellises olukorras esitatud kaebus halduskohtule.

34. Peaprokurör nõustus halduskolleegiumi seisukohaga, et praegu sisuliselt puudub

halduskohtumenetluse käigus võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud

toimingute õiguspärasust. Isegi kui laiendava tõlgendusega anda halduskohtule selline pädevus, võib

see viia õigusselguse põhimõtte rikkumiseni, kuna siis oleks kriminaalmenetluse toimingute või akti

õigusvastasuse tuvastamine korraga nii üld- kui ka halduskohtu pädevuses. Peaprokurör leidis, et

kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonid või nende

puudumine ei vasta PS §-dele 13, 15 ja 25 osas, mis puudutab kriminaalmenetluse aktide ja

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist väljaspool kriminaalmenetluslikku menetluskorda.

Õiguskantsler

35. Õiguskantsler leidis, et halduskohus on seaduse ja põhiseaduse järgi pädev kohtueelses

kriminaalmenetluses tekitatud kahju välja mõistma. Samuti on riigivastutuse seadus kohaldatav ja

sisaldab piisavaid nõudealuseid kahju väljamõistmiseks. Seetõttu oli õiguskantsler seisukohal, et

vaadeldaval juhul pole asjassepuutuvat normi, mille põhiseaduspärasust tuleks hinnata. Kuna

piisavad normid on olemas ja kohaldatavad, siis ei ole põhjust hinnata ka sätete puudumise

põhiseaduspärasust.

36. Õiguskantsler oli seisukohal, et kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju väljamõistmine

kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 alusel halduskohtu pädevusse ja riigivastutuse

seadus kohaldub kohtueelsetele kriminaalmenetlustoimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud

määrustele. Kuigi riigivastutuse seadus peab eelkõige silmas haldusmenetluse seaduse mõttes

haldusmenetluses tekitatud kahju, on tegemist üldseadusega, mille eesmärgiks on hõlmata kõik

avaliku võimu tekitatud kahju juhtumid.

37. Õiguskantsleri hinnangul tuleb kaebajale kahju hüvitada RVastS § 7 alusel, mis on kohaldatav ka

kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju puhul. Õiguskantsler nõustus halduskolleegiumi

seisukohaga, et halduskohus ei saa anda hinnangut kohtueelses kriminaalmenetluses tehtud määruse

või toimingu kui sellise õiguspärasuse kohta. Hinnang tuleb anda sellele, kas riigivastutusõiguse

mõttes oli teenistussuhte peatamine õiguspärane. Seejuures tuleb vahet teha riigivastutuse kaasa

toonud õigusakti või toimingu õiguspärasusel ex ante või ex post perspektiivist. Ex ante perspektiivist

vaadatuna tohtis menetleja kaebaja teenistussuhte peatada, mistõttu tema otsus oli õiguspärane. Kuna

kaebaja vastu algatatud kriminaalasi lõpetati hiljem kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ex post

perspektiivist hinnatuna oli see akt õigusvastane, sest tagantjärele hinnates ei oleks tohtinud kaebaja

teenistussuhet üldse peatada.

Justiitsminister

38. Justiitsminister märkis, et osal juhtudel võib avaliku võimu kandja õiguspärane tegevus osutuda

isikule sedavõrd koormavaks, et ei saa eeldada isiku talumiskohustust. Sellest tulenevalt on õiglane ja

põhjendatud tekitatud kahju isikule hüvitada ning sellest kaalutlusest lähtubki RVastS § 16. Sellisel

juhul ei ole kahju hüvitamise aluseks PS § 25, mis nõuab üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist. Õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise lähtekohaks on

põhiseaduse üldised põhimõtted, eelkõige proportsionaalsuse põhimõte.

39. Ministri hinnangul ei ole kriminaalmenetlus täpselt tõlgendatuna halduse toiming, vaid

õigusemõistmine või selle ettevalmistamine. Samas on ka kriminaalmenetluslikud aktid ja toimingud

andnud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes ning võivad isikule kaasa tuua varalise kahju.

Riigivastutuse põhimõtetest ja eesmärgist tulenevalt peaks avaliku võimu vastutus laienema ka

kriminaalmenetluslikele aktidele ja toimingutele. Justiitsministri arvates tuleb õiguse üldpõhimõtetest

ja riigivastutuse seaduse eesmärkidest lähtudes sisustada RVastS § 16 lg-s 1 kasutatud termineid

"haldusakt" ja "halduse toiming" tavapärasest laiemalt ning kohaldada seda sätet ka eeluurimise

käigus riigi õiguspäraselt tekitatud kahju puhul.

40. Justiitsminister oli seisukohal, et RVastS § 16 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigivastutuse

seadus ei välista riigi õiguspärase tegevusega kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning

kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kohustusest hüvitada selline varaline kahju õiglases ulatuses. Kahju

suurus ei ole automaatselt võrdsustatav isiku saamata jäänud ametipalgaga. Minister nentis, et

olukord, kus töölt või teenistusest kriminaalmenetluse ajaks kõrvaldatud isik on sattunud puudusesse,

on PS § 28 lg 2 kaitsealas. Selles sättes tagatud sotsiaalse põhiõiguse riive korral on isikul õigus

pöörduda kohtusse ning kohtul on kohustus kontrollida sotsiaalseid õigusi andva seaduse vastavust

põhiseadusele.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

41. Üldkogu sedastab kõigepealt, et K. M.-le tekitati varaline kahju kohtueelses kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega ja Riigiprokuratuur on asjas kohane vastustaja (I). Üldkogu leiab, et PS

§-st 32 tuleneb riigi kohustus hüvitada riigi õiguspärase tegevusega põhjustatud varaline kahju

õiglases ulatuses, kui omandipõhiõigust on riivatud erakordselt intensiivselt (II). Üldkogu selgitab

välja, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis realiseeriks PS §-st 32 tuleneva kohustuse ja

sätestaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud

varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise regulatsiooni (III). Seejärel tuvastab üldkogu K. M.

omandipõhiõiguse õiguspärase, kuid erakordselt intensiivse riive (IV) ja tunnistab kahju hüvitamise

regulatsiooni puudumise põhiseadusvastaseks (V). Üldkogu nõustub halduskohtute otsustega õiglase

hüvitise suuruse osas (VI) ja jätab halduskohtute otsuste resolutsioonid muutmata, kuid asendab

halduskohtute otsuste õiguslikud põhjendused üldkogu otsuses toodud põhjendustega (VII).

Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebuse jätab üldkogu rahuldamata (samuti VII).

I

42. K. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtueelse kriminaalmenetlusega

tekitatud kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmist. Üldkogu leiab, et K. M.-le tekitas varalise kahju

tema ametikohalt kõrvaldamine kohtueelses kriminaalmenetluses. Ametikohalt kõrvaldamise tõttu ei

saanud K. M. töötada ajavahemikul 6. novembrist 2007 kuni 4. novembrini 2008 MTA Lääne maksu-

ja tollikeskuse teabeosakonna spetsialisti ametikohal ega saada töö eest tasu.

43. Ametikohalt kõrvaldamine on kriminaalmenetluse tagamise vahend, mida kohaldatakse

kahtlustatava või süüdistatava suhtes eeluurimiskohtuniku või kohtuniku määruse alusel (KrMS

§ 141 lg 1). Isiku kõrvaldamine ametikohalt kriminaalmenetluse tagamiseks riivab PS § 29 lg 1

esimeses lauses tagatud põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Üldjuhul on töö

peamine sissetuleku hankimise vahend, seetõttu võib ametikohalt kõrvaldamisega ja PS § 29 riivega

kaasneda ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive.

44. PS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning PS § 32

lg 2 esimene lause ütleb, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine,

omanikule varalise kaotuse põhjustamine (Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-69-09, p 57). Ajal, mil isik on kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud, ei saa ta oma

senisel ametikohal töötada ega saada töötasu ja kasutada muid töökohaga kaasnevaid varalisi hüvesid.

Ametikohalt kõrvaldamine võib seega põhjustada kahtlustatavale või süüdistatavale varalise kaotuse.

45. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu jäi K.

M.-l tulu saamata, samuti pole vaidlust saamata jäänud tulu suuruse üle. Kaebuse kohaselt oleks K.

M. oma ametikohustuste täitmise korral ajavahemikul 6. novembrist 2007 kuni 4. novembrini 2008

saanud töö eest tasu 79 422 krooni (ilma maksudeta).

46. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja.

Halduskohtumenetluses on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (HKMS

§ 14 lg 2 p 2). Kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel on vastustajaks kahju tekitanud haldusorgan.

47. Erinevalt Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebuses esitatud seisukohast leiab üldkogu, et

Riigiprokuratuur on haldusasjas õige vastustaja. K. M.-le tekitati kahju kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega. Ametist kõrvaldati K. M. eeluurimiskohtuniku

määruse alusel. Samas puudus eeluurimiskohtunikul kohtueelses kriminaalmenetluses võimalus omal

algatusel kontrollida ametikohalt kõrvaldamise jätkuva kohaldamise põhjendatust.

Eeluurimiskohtunik otsustab ametikohalt kõrvaldamise aluseks olevate asjaolude esinemise või

puudumise üle hetkel, mil prokuratuur selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamist

taotleb. Ametikohalt kõrvaldamise lõpetamine ja seega kohaldamise kestus on üldjuhul jäetud

prokuratuuri otsustada. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades

selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuur võib igal ajal omal algatusel kontrollida

ametikohalt kõrvaldamise korral jätkuvat põhjendatust ja põhjendatuse äralangemisel ametikohalt

kõrvaldamise lõpetada.

II

48. PS § 32 lg 1 teise lause kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses

sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. PS § 32 lg 1 kolmanda

lause kohaselt on igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, õigus pöörduda kohtusse ning

vaidlustada vara võõrandamine, hüvitis või selle suurus.

49. Üldkogu leiab, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus kujundada õigusinstituut, mille normidega

reguleeritakse omandiõigust erakordselt piirava õiguspärase akti või toiminguga tekitatud varalise

kahju hüvitamine õiglases ulatuses. Paljudel omandipõhiõiguse piiramise juhtudel on võimalik leida

mõistlik tasakaal üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste kaitse vahel. Samas võib ette tulla olukordi,

kus riigil on üldistes huvides vajalik piirata üksikisiku omandipõhiõigust sedavõrd, et oleks

põhjendamatu jätta kogu tekitatud kahju üksikisiku kanda. Omandipõhiõiguse erakordse piirangu

puhul pole ilma hüvitist maksmata võimalik leida tasakaalu üldiste ja üksikisiku huvide vahel.

50. Eeltoodust lähtudes tuleneb PS §-st 32 riigi kohustus maksta ka kriminaalmenetluses ametikohalt

kõrvaldamisega omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglast hüvitist. Riigi

kohustust hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspäraselt tekitatud varaline kahju on

Riigikohtu üldkogu rõhutanud 31. märtsi 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-69-09 (otsuse p 64).

Sarnaselt on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et "ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine

toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus

tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik

kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab

ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks

kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks" (Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. aprilli 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-10-01, p 4).

51. Omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglase hüvitise maksmise aluseid ja

korda reguleeriva seaduse kehtestamata jätmine või õiglase hüvitise maksmist välistav regulatsioon

riivab PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust

tõhusale kohtumenetlusele. Sellisel juhul puudub menetlus, mis võimaldaks isikul, kelle

omandipõhiõigust on kohtueelses kriminaalmenetluses erakordselt piiratud, pöörduda kohtu poole

nõudega tekitatud kahju hüvitada (sarnaselt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsuses kohtuasjas

nr 3-3-1-85-09, p 119).

III

52. Üldkogu hindab, kas kehtiva õiguse alusel saab hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses

õiguspärase ametikohalt kõrvaldamisega põhjustatud varalise kahju õiglases ulatuses, kui

omandipõhiõigust on erakordselt piiratud.

53. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste

kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus

(vt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p 110). Kohtueelses

kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule kohaldada RVastS § 15 lg-t 1, mis reguleerib

kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, p 74).

54. Üldkogu leiab, et kohaldada ei tule ka RVastS § 16 "Õiguspärase haldusakti või toiminguga

tekitatud kahju". RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -

vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist

õiglases ulatuses. Üldkogu hinnangul on seadusandja RVastS § 16 lg-s 1 realiseerinud PS §-st 32

tuleneva kohustuse hüvitada õiguspäraselt tekitatud varaline kahju, mis piirab põhiõigusi erakordselt,

kuid üksnes haldustegevuse jaoks.

55. Kohtueelses kriminaalmenetluses antud aktid ja toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud

RVastS § 16 lg 1 tähenduses. Haldusaktiks ei ole ka kohtueelses kriminaalmenetluses tehtud

kohtumäärus, millega otsustatakse ametikohalt kõrvaldamine, kuna kohus ei täida siin

haldusülesannet. RVastS § 16 lg 1 alusel ei saa hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt

kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud kahju, kuna tegemist ei ole haldusakti või haldustoiminguga

(Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, p 77).

56. Üldkogu on seisukohal, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamise

õiglases ulatuses. Kahju hüvitamise aluseid pole sätestatud riigivastutuse seaduses, mis on avaliku

võimu tekitatud kahju hüvitamist reguleeriv üldseadus, ega üheski teises seaduses.

57. Üldkogu on seisukohal, et RVastS § 16 ei saa kohaldada kohtueelses kriminaalmenetluses

tekitatud kahju hüvitamisel ka analoogiat kasutades. Riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise

eelduseks on haldustoimingu või haldusakti õigusvastasuse või õiguspärasuse tuvastamine.

Riigivastutuse seadus ei sätesta, kas, kuidas ja millises ulatuses peab halduskohus hindama

kohtueelse kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust või õigusvastasust.

58. Kriminaalmenetlus on riigivõimu spetsiifiline teostamine, mis on reguleeritud muust avaliku

võimu teostamisest - haldustegevusest - eraldi. Kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste

õiguspärasust kontrollivad üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse

raames üldkohtud. Eelduslikult peaks kriminaalmenetluses kohtueelsele menetlusele järgnema

kohtumenetlus, mille raames antakse muu hulgas hinnang kohtueelse menetluse toimingutele ja

otsustustele. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine riigivastutuse seaduse

senikehtivate põhimõtete alusel võib kaasa tuua ka üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu

kontrollile. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades oleks see ebamõistlik lahendus ning

ei aitaks tõenäoliselt kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi

2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 127-128).

IV

59. K. M. leidis kaebuses, et tema ametikohalt kõrvaldamine oli õiguspärane ja hüvitada tuleks

õiguspäraselt tekitatud varaline kahju. Olukorras, kus halduskohtule pole kehtivas õiguses antud

selget pädevust kahju hüvitamisel hinnata kohtueelse kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste

õiguspärasust, peab üldkogu võimalikuks eeldada, et K. M. ametikohalt kõrvaldamine oli õiguspärane

ja kahju tekitati õiguspäraselt.

60. Halduskohus ja ringkonnakohus kohaldasid RVastS § 16 lg-t 1 ning leidsid, et õiguspärane

ametikohalt kõrvaldamine riivas K. M. õigusi erakordselt. Vastustaja, Riigiprokuratuur leidis nii

halduskohtus kui ka ringkonnakohtus, samuti Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, et

ametikohalt kõrvaldamisega ei piiratud K. M. põhiõigusi erakordselt. K. M.-l oli võimalik töötada

teistel töökohtadel ja tema väited töö otsimise kohta olid prokuratuuri hinnangul paljasõnalised ning

tõendamata.

61. Üldkogu leiab, et ametikohalt kõrvaldamine piiras K. M. omandipõhiõigust erakordselt. Peaaegu

aasta aega ei saanud K. M. töötada oma ametikohal MTA-s ja kaotas võimaluse saada töö eest tasu.

Piirangu intensiivsust vähendab asjaolu, et K. M.-l oleks ametikohalt kõrvaldamise ajal olnud

võimalik leida ajutine töö või tegeleda ettevõtlusega. Samuti oleks ta võinud loobuda töötamisest

MTA-s ja püüda leida endale uus püsiv töökoht. Siinjuures tuleb arvestada, et K. M. oleks saanud

töötada üksnes eraettevõttes, sest ATS § 16 p 2 kohaselt ei või avalikku teenistusse võtta isikut, kes

on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse.

Samuti tuleb arvestada seda, et ametikohalt kõrvaldamine oli ajutine ja K. M.-l polnud võimalik ette

näha, kui kaua see kestab. Sellises olukorras on keeruline leida ajutist töökohta määramata ajaks või

alustada ettevõtlusega. K. M.-le ei saa ka ette heita, et ta ei loobunud ametikohast MTA-s.

Kriminaalmenetluse kulg näitas, et K. M.-le esitatud kahtlustus oli osaliselt alusetu.

V

62. Üldkogu leidis eespool, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus hüvitada õiguspärase ametikohalt

kõrvaldamisega põhjustatud varaline kahju, kui omandipõhiõigust on riivatud erakordselt

intensiivselt. Üldkogu leidis samuti, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks

hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud

varalise kahju õiglases ulatuses.

63. Regulatsiooni puudumine riivab intensiivselt PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust ning PS §-

dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamine on välistatud. Puudub

regulatsioon, mis võimaldaks isikul, kelle omandipõhiõigust on kohtueelses kriminaalmenetluses

erakordselt piiratud, pöörduda kohtu poole nõudega tekitatud kahju õiglases ulatuses hüvitada.

Üldkogul pole andmeid, millisel eesmärgil on seadusandja jätnud vastava regulatsiooni kehtestamata,

kuid leiab, et riigi rahanduslike huvide kaitsmise vajadus ei ole sellise põhiõiguste riive

põhjendamiseks piisavalt kaalukas.

64. Eeltoodust lähtudes leiab üldkogu, et regulatsiooni puudumine, mis näeks ette võimaluse hüvitada

kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju

õiglases ulatuses, riivab ebaproportsionaalselt PS §-des 32 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi. PSJKS

§ 15 lg 1 p 21 kohaselt võib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistada

õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks. Tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-

le 21, tunnistab üldkogu kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt

tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15

ja 32 vastuolus olevaks.

65. Üldkogu leiab, et K. M.-le kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega

õiguspäraselt põhjustatud saamata jäänud tulu tuleb hüvitada põhiseaduse alusel. Üldkogu ei pea

võimalikuks kohaldada seaduse analoogia korras RVastS § 16 olukorras, kus kohase õigusliku

regulatsiooni (kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise

õigusinstituudi) puudumine on PSJKS § 15 lg 1 p 21 alusel tunnistatud põhiseaduse vastaseks.

Analoogia kohaldamisel puuduks vajadus tunnistada õigusliku regulatsiooni puudumine PSJKS § 15

lg 1 p 21 alusel põhiseaduse vastaseks. PSJKS § 15 lg 1 p 21 alusel kohase regulatsiooni puudumise

põhiseaduse vastaseks tunnistamise korral on kohtul kaks võimalust. Kohus võib lükata kohtuotsuse

jõustumise edasi ja anda seadusandjale aega kohase regulatsiooni kehtestamiseks või seadusandja

asemel ise kujundada puuduva normi, lähtudes õiguse üldpõhimõtetest. Üldkogu möönab, et kuivõrd

RVastS § 16 lg-s 1 on (haldustegevuse jaoks) leidnud väljenduse riigi PS §-st 32 tulenev kohustus

hüvitada omandipõhiõiguse erakordse riivega õiguspäraselt tekitatud kahju õiglases ulatuses, on

võimalik RVastS § 16 lg-t 1 võtta kahju hüvitamisel eeskujuks.

VI

66. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga, et õiglane hüvitis K. M.-le

õiguspäraselt tekitatud varalise kahju eest on 40 000 krooni. Halduskohus juhindus õiglase hüvitise

väljamõistmisel RVastS § 16 lg-st 3, mille kohaselt arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -

vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju

tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid.

67. Üldkogu märgib, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi

(avalikke) huvisid. KrMS § 141 lg 1 järgi kohaldatakse ametikohalt kõrvaldamist juhul, kui

ametikohal edasi töötades võib isik jätkuvalt kuritegusid toime panna (p 1), või juhul, kui ametikohal

edasi töötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust (p 2).

68. Pärnu Maakohtu 5. novembri 2007. a määrusest järeldub, et K. M. ametikohalt kõrvaldamise

ajendiks oli oht, et ametikohal edasi töötades kahjustab K. M. kriminaalmenetlust.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks oli välja selgitada, kas K. M. tegi katse nõuda pistist vastutasuna

selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega lubatud teo (KarS § 293 lg 2 p 2

ja § 25 lg 2). Üldkogu möönab, et kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja

K. M.-l oli kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning tema

põhiõiguste piiranguid.

69. Üldiste huvide kaalukust vähendab aga asjaolu, et kohtueelne kriminaalmenetlus K. M. suhtes

pistise võtmise katse osas lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 kohaselt, kuna puudus

kriminaalmenetluse alus. Lääne Ringkonnaprokuratuur leidis 4. novembri 2008. a

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses, et K. M. käitumises puudus KarS §-s 293 sätestatud

kuriteokoosseis. K. M. ametialasteks ülesanneteks oli eelkõige andmete töötlemine ja tal puudus

pädevus arestitud kontode vabastamise üle otsustamiseks. Pöördumisega kolleegi poole sooviga

vabastada kontod aresti alt ei pannud K. M. toime tegu oma ametiseisundit kasutades.

70. KarS § 293 lg 1 kohaselt karistatakse ametiisikut talle või kolmandale isikule vara või muu

soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle

eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi

paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata,

et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Üldkogu hinnangul lõpetati kriminaalmenetlus pistise

võtmise katse osas K. M. suhtes ühe koosseisulise tunnuse puudumise tõttu. K. M. ei saanud talle

süüks pandud tegu toime panna "oma ametiseisundit kasutades".

71. Üldkogu märgib, et sellise koosseisulise tunnuse olemasolu on üks esimesi asju, mida menetleja

KarS §-s 293 sätestatud kuritegu uurima asudes peaks välja selgitama. K. M. kriminaalasja

menetlemisel kulus menetlejatel peaaegu aasta, et välja selgitada see, et K. M. ametikohustuste hulka

ei kuulunud arestitud kontode arestist vabastamine. Riigiprokuratuur ei ole välja toonud, et selle

kriminaalasja menetlemisel oli raske anda hinnangut, millised kohustused kuulusid faktiliselt K. M.

ametikohustuste hulka. Samuti puudub põhjendus, et oli keeruline anda K. M. teole õiguslikku

hinnangut. Üldkogu leiab, et sellises faktiliselt ja õiguslikult selges olukorras puudub õigustus

kulutada aasta aega, selgitamaks välja, kas isiku käitumises esines KarS §-s 293 sätestatud kuriteo

koosseisuline tunnus või mitte. Üldkogu möönab, et K. M.t kahtlustati samas kriminaalasjas veel

kahe (KarS § 263 p-des 1 ja 4 ning §-s 209 sätestatud) kuriteo toimepanemises ja kriminaalasjas oli

uurimise all veel kaks kahtlustatavat. Samas polnud asjaolu väljaselgitamine, kas K. M. oleks saanud

toime panna teo, milles teda kahtlustati, seotud mahukate uurimistoimingutega või teiste

kahtlustatavatega tehtud menetlustoimingutega. Suuremate probleemideta tuvastatavate

kuriteokoosseisu tunnuste olemasolule peaks tähelepanu pöörama ka põhiõigusi piiravaks

menetlustoiminguks või kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamiseks luba andev kohus.

VII

72. Eeltoodust lähtuvalt muudab üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-09-202 tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a

otsuse õiguslikke põhjendusi ja asendab need üldkogu otsuses toodud põhjendustega, jättes

halduskohtute otsuste resolutsioonid muutmata.

73. Üldkogu jätab Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamisel

tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak

Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu