3-1-1-56-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 1. novembri 2010. a otsusega karistati Kaupamaania OÜ-d tolliseaduse (TS) § 74 lg 2 alusel 7000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et 23. augustil 2010 toimetas ta Eesti
Legislator headnote
AI generated3-1-1-56-11 · Riigikohus: Maksu- ja Tolliameti 1. novembri 2010. a otsusega karistati Kaupamaania OÜ-d tolliseaduse (TS) § 74 lg 2 alusel 7000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et 23. augustil 2010 toimetas ta Eesti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-56-11
Otsuse kuupäev
8. august 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kaupamaania OÜ väärteoasi tolliseaduse § 74 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. a otsus väärteoasjas
nr 4-10-4183
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
3. august 2011, suuline menetlus
Istungil osalenud isikud
Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse
talituse
vaneminspektor Kevin Siivelt
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. a otsus Kaupamaania OÜ väärteoasjas
tolliseaduse § 74 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti 1. novembri 2010. a otsusega karistati Kaupamaania OÜ-d tolliseaduse (TS)
§ 74 lg 2 alusel 7000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et 23. augustil 2010 toimetas ta Eesti
Vabariiki keelatud kaupa, s.o 1492 paari intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid jalatseid, millel olid
Adidas AG, Adidas International Marketing BV, E.I. Dupont de Nemours and Company, Guccio
Gucci S.p.A, Nike International Ltd, Puma AG Rudolf Dassler Sport ja Reebok International Limited
figuratiivsed või neile sarnased tähised. TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 lg-te 4 ning 6 alusel jalanõud
konfiskeeriti ja konfiskeeritud kauba hävitamise kulud otsustati sisse nõuda menetlusaluselt isikult,
välja arvatud juhul, kui kulud ei ületa 50 krooni.
2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise
menetleja otsuse osalist tühistamist, leides, et 266 paari jalanõusid ei riku intellektuaalomandi õigusi,
sest need pole Nike, Gucci, Adidase ja Reeboki registreeritud kaubamärkidega sarnased ega eksita
tarbijat.
3. Harju Maakohus rahuldas 8. veebruari 2011. a otsusega kaebuse, tühistas Maksu- ja Tolliameti
otsuse menetlusalusele isikule määratud karistuse osas, tunnistas Kaupamaania OÜ süüdi TS § 74 lg
2 järgi ning karistas teda 383 euro ja 47 sendi suuruse rahatrahviga. Maakohus tagastas
menetlusalusele isikule 266 paari jalanõusid ja jättis muus osas Maksu- ja Tolliameti otsuse
muutmata.
3.1 Kohus märkis, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab toodete segiajamise tõenäosuse
igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas
nende üldmuljele, arvestades eelkõige eristatavaid ning domineerivaid osasid. Menetlusaluse isiku
kaebus, milles leiti, et 266 paari jalanõusid ei ole intellektuaalomandi õigusi rikkuvad, on
põhjendatud nn „Gucci kingade“ osas. Gucci esindaja arvamusele tuginevalt asus ka kohtuväline
menetleja seisukohale, et nende jalatsite puhul (30 paari) intellektuaalomandi õigusi ei rikutud, sest
need ei eksita ostjat. Kohus järeldas aga sellest, et kõik menetlusaluse isiku kaebuses märgitud 266
paari jalanõusid tuleb talle tagastada.
3.2 Kohtule esitatud jalatsitest sarnanevad registreeritud kaubamärgile enim Gucci kaubamärgiga
kingad. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks leidis kohtuväline menetleja teiste kaebuses loetletud
jalanõude puhul, et toodetel olevad kaubamärgid on keskmist tarbijat eksitavad. Kaebajaga saab
nõustuda selles, et vaidlusalused jalanõud pole originaaltoodetele sarnased. Adidase, Nike, Reeboki,
Puma ja Gucci kaubamärke on kasutatud aastaid ning keskmine tarbija teeb vahet kvaliteetsel ja
ebakvaliteetsel kaubal ega lase end tühisest sarnasusest eksitada. Jalanõude märgistused on sedavõrd
erinevad, et enamus tarbijatest on võimelised neid originaaltoodetest eristama. Lisaks on kaebuses
märgitud kaup kehvema kvaliteedi ja tunduvalt madalama hinnaga.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, taotledes otsuse tühistamist
ning väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
4.1 Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, lahendades väärteoasja üksnes kaebuses
taotletud ulatuses. Kohtulikul arutamisel kontrolliti intellektuaalomandi õiguse rikkumist pelgalt
kaebuses loetletud 266 toote osas, kuid ülejäänud 1226 paari jalanõude kohta jäeti hinnang andmata.
Samas pidas kohus ka neid tooteid intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Vastavalt VTMS § 123 lg-le
2 pidi maakohus sõltumata kaebuse piiridest andma hinnangu kõigi jalanõude kohta.
4.2 Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele tõenditele kohus tugines, sest valdavalt refereeriti
menetlusaluse isiku esindaja ja kohtuvälise menetleja seisukohti. Seega ei ole otsuse põhjenduste
kujunemine jälgitav. Kohus osutas küll Euroopa Kohtu praktikale ja tõdes, et nn „Gucci kingad“ pole
intellektuaalomandi õigusi rikkuvad, kuid ülejäänud toodete osas põhistus puudub. Väärteoasjas
kogutud tõenditele, eeskätt aga kaubamärgiomanike arvamustele, ei ole hinnangut antud.
Väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes on käsitatav seisukoht, et
kaebus tuleb rahuldada, ülejäänud osas aga jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud
seisukohtade ja taotluse juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud
kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja
õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust
lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas
nii tõendite analüüs, kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang.
Vastavalt VTMS § 133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti
kvalifitseeritud. Eelöeldust tuleneb, et kohtuotsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule
etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord,
kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise
rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010.
a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-10, p 7).
7. Käesolevas väärteoasjas karistati menetlusalust isikut TS § 74 lg 2 alusel selle eest, et 23. augustil
2010 toimetas ta Eesti Vabariiki 1492 paari intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid jalatseid.
Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas Kaupamaania OÜ kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o
266 paari jalanõude osas. Lähtuvalt kaebuses esitatud taotlusest andiski kohus Maksu- ja Tolliameti
otsuse õiguspärasusele hinnangu vaid 266 tootega seonduvalt, jättes ülejäänud jalanõude kohta
seisukoha kujundamata. Kassaator märgib õigesti, et tulenevalt VTMS § 123 lg 2 nõuetest pidanuks
maakohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatusele ja Kaupamaania
OÜ teo koosseisupärasusele hinnangu andma tervikuna, s.t vaagima, kas kinnipeetud 1492 paari
jalanõusid rikuvad intellektuaalomandi õigust. Jättes need küsimused otsuses lahendamata, rikkus
maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
8. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et maakohus ei ole osutanud tõenditele, millele ta otsuse
tegemisel tugines. Kohus on kaebaja ja kohtuvälise menetlejaga nõustunud selles, et 30 paari nn
„Gucci kingi“ ei ole intellektuaalomandi õigust rikkuvad, osutades selle järelduse tegemisel
muuhulgas kaubamärgiomaniku õigusi esindava isiku arvamusele. Seejärel on kohus tõdenud, et ka
ülejäänud tooted ei riku intellektuaalomandi õigust, kuid otsusest ei nähtu, millistel kohtulikul
arutamisel uuritud tõenditel see seisukoht põhineb ja kuidas on kummutatud nende tõendite
usaldusväärsus, millele tugines otsuse tegemisel kohtuväline menetleja. Need minetused kujutavad
endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mille tõttu tuleb
maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule. Sellest lähtuvalt ei
pea kolleegium vajalikuks vaagida ülejäänud kassatsiooni väiteid.
9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu
kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 8. veebruari 2010. a otsuse Kaupamaania
OÜ väärteoasjas TS § 74 lg 2 järgi ja saadab väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks.
Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Hannes Kiris