3-1-1-56-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-11

Otsuse kuupäev

8. august 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kaupamaania OÜ väärteoasi tolliseaduse § 74 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-4183

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. august 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse

talituse

vaneminspektor Kevin Siivelt

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2011. a otsus Kaupamaania OÜ väärteoasjas

tolliseaduse § 74 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 1. novembri 2010. a otsusega karistati Kaupamaania OÜ-d tolliseaduse (TS)

§ 74 lg 2 alusel 7000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et 23. augustil 2010 toimetas ta Eesti

Vabariiki keelatud kaupa, s.o 1492 paari intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid jalatseid, millel olid

Adidas AG, Adidas International Marketing BV, E.I. Dupont de Nemours and Company, Guccio

Gucci S.p.A, Nike International Ltd, Puma AG Rudolf Dassler Sport ja Reebok International Limited

figuratiivsed või neile sarnased tähised. TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 lg-te 4 ning 6 alusel jalanõud

konfiskeeriti ja konfiskeeritud kauba hävitamise kulud otsustati sisse nõuda menetlusaluselt isikult,

välja arvatud juhul, kui kulud ei ületa 50 krooni.

2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise

menetleja otsuse osalist tühistamist, leides, et 266 paari jalanõusid ei riku intellektuaalomandi õigusi,

sest need pole Nike, Gucci, Adidase ja Reeboki registreeritud kaubamärkidega sarnased ega eksita

tarbijat.

3. Harju Maakohus rahuldas 8. veebruari 2011. a otsusega kaebuse, tühistas Maksu- ja Tolliameti

otsuse menetlusalusele isikule määratud karistuse osas, tunnistas Kaupamaania OÜ süüdi TS § 74 lg

2 järgi ning karistas teda 383 euro ja 47 sendi suuruse rahatrahviga. Maakohus tagastas

menetlusalusele isikule 266 paari jalanõusid ja jättis muus osas Maksu- ja Tolliameti otsuse

muutmata.

3.1 Kohus märkis, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab toodete segiajamise tõenäosuse

igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas

nende üldmuljele, arvestades eelkõige eristatavaid ning domineerivaid osasid. Menetlusaluse isiku

kaebus, milles leiti, et 266 paari jalanõusid ei ole intellektuaalomandi õigusi rikkuvad, on

põhjendatud nn „Gucci kingade“ osas. Gucci esindaja arvamusele tuginevalt asus ka kohtuväline

menetleja seisukohale, et nende jalatsite puhul (30 paari) intellektuaalomandi õigusi ei rikutud, sest

need ei eksita ostjat. Kohus järeldas aga sellest, et kõik menetlusaluse isiku kaebuses märgitud 266

paari jalanõusid tuleb talle tagastada.

3.2 Kohtule esitatud jalatsitest sarnanevad registreeritud kaubamärgile enim Gucci kaubamärgiga

kingad. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks leidis kohtuväline menetleja teiste kaebuses loetletud

jalanõude puhul, et toodetel olevad kaubamärgid on keskmist tarbijat eksitavad. Kaebajaga saab

nõustuda selles, et vaidlusalused jalanõud pole originaaltoodetele sarnased. Adidase, Nike, Reeboki,

Puma ja Gucci kaubamärke on kasutatud aastaid ning keskmine tarbija teeb vahet kvaliteetsel ja

ebakvaliteetsel kaubal ega lase end tühisest sarnasusest eksitada. Jalanõude märgistused on sedavõrd

erinevad, et enamus tarbijatest on võimelised neid originaaltoodetest eristama. Lisaks on kaebuses

märgitud kaup kehvema kvaliteedi ja tunduvalt madalama hinnaga.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, taotledes otsuse tühistamist

ning väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, lahendades väärteoasja üksnes kaebuses

taotletud ulatuses. Kohtulikul arutamisel kontrolliti intellektuaalomandi õiguse rikkumist pelgalt

kaebuses loetletud 266 toote osas, kuid ülejäänud 1226 paari jalanõude kohta jäeti hinnang andmata.

Samas pidas kohus ka neid tooteid intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Vastavalt VTMS § 123 lg-le

2 pidi maakohus sõltumata kaebuse piiridest andma hinnangu kõigi jalanõude kohta.

4.2 Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele tõenditele kohus tugines, sest valdavalt refereeriti

menetlusaluse isiku esindaja ja kohtuvälise menetleja seisukohti. Seega ei ole otsuse põhjenduste

kujunemine jälgitav. Kohus osutas küll Euroopa Kohtu praktikale ja tõdes, et nn „Gucci kingad“ pole

intellektuaalomandi õigusi rikkuvad, kuid ülejäänud toodete osas põhistus puudub. Väärteoasjas

kogutud tõenditele, eeskätt aga kaubamärgiomanike arvamustele, ei ole hinnangut antud.

Väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes on käsitatav seisukoht, et

kaebus tuleb rahuldada, ülejäänud osas aga jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud

seisukohtade ja taotluse juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust

lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas

nii tõendite analüüs, kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang.

Vastavalt VTMS § 133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud. Eelöeldust tuleneb, et kohtuotsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule

etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord,

kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010.

a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-10, p 7).

7. Käesolevas väärteoasjas karistati menetlusalust isikut TS § 74 lg 2 alusel selle eest, et 23. augustil

2010 toimetas ta Eesti Vabariiki 1492 paari intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid jalatseid.

Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas Kaupamaania OÜ kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o

266 paari jalanõude osas. Lähtuvalt kaebuses esitatud taotlusest andiski kohus Maksu- ja Tolliameti

otsuse õiguspärasusele hinnangu vaid 266 tootega seonduvalt, jättes ülejäänud jalanõude kohta

seisukoha kujundamata. Kassaator märgib õigesti, et tulenevalt VTMS § 123 lg 2 nõuetest pidanuks

maakohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatusele ja Kaupamaania

OÜ teo koosseisupärasusele hinnangu andma tervikuna, s.t vaagima, kas kinnipeetud 1492 paari

jalanõusid rikuvad intellektuaalomandi õigust. Jättes need küsimused otsuses lahendamata, rikkus

maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

8. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et maakohus ei ole osutanud tõenditele, millele ta otsuse

tegemisel tugines. Kohus on kaebaja ja kohtuvälise menetlejaga nõustunud selles, et 30 paari nn

„Gucci kingi“ ei ole intellektuaalomandi õigust rikkuvad, osutades selle järelduse tegemisel

muuhulgas kaubamärgiomaniku õigusi esindava isiku arvamusele. Seejärel on kohus tõdenud, et ka

ülejäänud tooted ei riku intellektuaalomandi õigust, kuid otsusest ei nähtu, millistel kohtulikul

arutamisel uuritud tõenditel see seisukoht põhineb ja kuidas on kummutatud nende tõendite

usaldusväärsus, millele tugines otsuse tegemisel kohtuväline menetleja. Need minetused kujutavad

endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mille tõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule. Sellest lähtuvalt ei

pea kolleegium vajalikuks vaagida ülejäänud kassatsiooni väiteid.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 8. veebruari 2010. a otsuse Kaupamaania

OÜ väärteoasjas TS § 74 lg 2 järgi ja saadab väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Hannes Kiris