3-1-1-64-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-64-11

Määruse kuupäev

4. august 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Rain Vaha süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185

lg 2 p-de 1 ning 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2011. a määrus kriminaalasjas

nr 1-10-16535

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rain Vaha kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade

prokurör Marju Persidskaja

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. august 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2011. a määrus, millega jäeti Rain Vaha kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga apellatsioon läbi vaatamata, ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo määruskaebuse esitamisel Rain Vahale riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 115 (ükssada viisteist) eurot ja 6 senti,

sealhulgas käibemaks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsusega tunnistati Rain Vaha süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks. Samuti tunnistati R. Vaha süüdi KarS § 185 lg 2 p-

de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti

R. Vahale liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 aasta 1 kuu ja 29

päeva pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistusaeg 3 päeva.

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi tunnistati R. Vaha süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta grupis koos A. A.-ga

omandas 2009. a ebaseaduslikult vähemalt 130 grammi amfetamiini ja hoidis seda Tartumaal Reola

metsas peidikus ning A. A. kasutuses olnud sõiduautos. Samuti andsid R. Vaha ja A. A. seda

narkootilist ainet nii suurtes kui ka väikestes kogustes edasi erinevatele isikutele.

KarS § 185 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati R. Vaha süüdi selles, et tema täisealise isikuna, kes oli

varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, andis 2009. a juulikuus grupis koos A. A.-ga

kahele alaealisele isikule kokku kolmel korral ühe doosi lahustatud amfetamiini.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Vaha kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Heiki Kuningas, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja R. Vaha suhtes õigeksmõistva otsuse

tegemist.

Eeskätt vaidlustas apellant maakohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut ja selle

alusel tehtud kohtu järeldusi. Muu hulgas leidis kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tõsikindlaid tõendeid,

mis võimaldaksid R. Vaha käsitada A. A. poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise

kaastäideviijana. R. Vaha teopanus on sisustamata ja maakohtu otsusest ei nähtu tõendeid selle kohta,

et A. A. ja R. Vaha tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Kaitsja leidis, et

maakohtu otsuses puudub nõuetekohane tõendite analüüs. Sellise analüüsi puudumine on aga

käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

3. Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2011. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on R. Vaha süüditunnistamist piisavalt põhjalikult motiveerinud.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt uuris maakohus tõendeid nende kogumis, s.t kuulas ära

süüdistatava, tunnistajad ja uuris kirjalikke tõendeid. Maakohtu põhjendused on kohtupraktikaga

kooskõlas. Samuti on maakohus R. Vahale karistuse mõistmisel järginud KarS § 56 nõudeid.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Vaha kaitsja H. Kuningas, kes

taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja seda, et ringkonnakohut kohustataks menetlema

maakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni.

Kaitsja märgib, et apellatsioonis olid välja toodud konkreetsed motiivid selle kohta, miks maakohtu

otsus ei ole seaduslik. Asjas ilmnevad mitmed kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis on

viinud ebaõigete järelduste tegemiseni. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka ringkonnakohtu

seisukohaga, et maakohtu otsus on piisavalt põhistatud.

5. Vastuses määruskaebusele leiab prokurör Marju Persidskaja, et maakohus ega ringkonnakohus pole

kriminaalmenetlusõigust rikkunud ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle

ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt

põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust.

Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik

eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid

juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2010. a määrus asjas

nr 3-1-1-120-09; 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8 ja 3. juuni 2011. a määrus asjas

nr 3-1-1-43-11, p 6.)

7. Kolleegiumi hinnangul on R. Vaha kaitsja apellatsioonis esitatud väited õiguslikult asjakohased, s.t

need ei ole suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele. Samuti ei ole kõnealuse apellatsiooni läbi

vaatamata jätmist võimalik põhjendada sellega, et maakohtu otsus on kõigis vaidlustatud aspektides

kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Vaidlustatud kohtumääruses ei viidata apellandi

argumente kummutavale kohtupraktikale. Ühtlasi pole muud alust väita, et tegemist on ilmselgelt

perspektiivitu apellatsiooniga. Apellant on esitanud sisulisi argumente, mille osas kohus saab

kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kohtumenetluse poolte vahetu ärakuulamise põhjal. Seetõttu

ei ole R. Vaha kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011 a otsuse peale

KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatu ja apellatsiooni ei saa selle sätte alusel läbi

vaatamata jätta.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2011. a määruse ja saadab

kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. R. Vaha kaitsja määruskaebus tuleb

rahuldada.

9. R. Vaha kaitsja esitas Riigikohtule taotluse määrata tema poolt R. Vahale määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo makstavaks tasuks 115 eurot 6 senti

(sh käibemaks 19 eurot 18 senti). Taotlus hõlmab ringkonnakohtu määruse läbitöötamist ja

määruskaebuse koostamist kogumahus 3 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb

juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri

juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

ulatus ja kord" punktidest 2 ja 16 rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg-st 1 jääb kolleegium käesoleva

määruskaebemenetluse kulu riigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg