Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-39-11 AI generated

3-3-1-39-11 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-39-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-39-11 · Riigikohus: septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.

Keywords

AI generated
lack of standing of association casco insurance notice of defects planning permission variance collective asylum health insurance association
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-39-11

Määruse kuupäev

4. august 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Aspen Grupp OÜ kaebus Riigihangete Ameti juures asuva

vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-

07/101475 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-09-1342

Menetluse alus Riigikohtus

Riigi Kinnisvara AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus osaliselt.

Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus

nr 120-07/101475.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-09-1342 osas, millega

mõisteti Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665 (neli tuhat

kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 36 senti.

Teha menetluskulude osas uus määrus, millega mõistetakse Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen

Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026 (neli tuhat kakskümmend kuus) eurot ja 24 senti.

Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate

nr 101475, millega kuulutas välja avatud hankemenetluse "Lasnamäe tn 2 ehitiste lammutamine ja

süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.

RKAS 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 13/07 kõrvaldati hankemenetlusest Aspen Grupp OÜ (p 2),

tunnistati kvalifitseerunud pakkujaks AS Koger & Partnerid (p 3) ning tunnistati pakkuja AS Koger

& Partnerid pakkumine vastavaks (p 4) ja edukaks (p 5).

Aspen Grupp OÜ esitas 25. oktoobril 2007 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile

(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5

tühistamiseks.

Vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsusega nr 120-07/101475 jäeti vaidlustus

rahuldamata.

2. Aspen Grupp OÜ esitas 23. novembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja RKAS otsuse p-d 2 ja 5.

RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 lõpetati riigihankemenetlus riigihangete seaduse (RHS)

§ 29 lg 3 p 6 alusel seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel

põhjendatud vajaduse esinemise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt esitas kaebaja 4. veebruaril 2008 kaebuse

muudatuse, taotledes RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamist.

Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2008. a protokollilise määrusega võeti kaebuse esitaja

tühistamistaotlusest loobumine vastu ning menetlusse jäeti õigusvastaseks tunnistamise nõue (I kd

tl 127).

Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsusega nr 3-07-2391 rahuldati Aspen Grupp OÜ

apellatsioonkaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning tunnistati õigusvastaseks RKAS

17. oktoobri 2007. a otsuse p-d 2 ja 5.

Riigikohtu halduskolleegiumi 11. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-3-1-64-08 tühistati Tallinna

Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsus nr 3-07-2391 ja saadeti Aspen Grupp OÜ kaebus

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a

otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 23 lg 3 punkti 1 alusel läbi

vaatamata (punkt 1). Määrus on jõustunud.

4. Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2010 määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse

osas HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna:

1) riigilõivu väljamõistmine sõltub vaidlustusmenetluses tehtavast sisuliselt lahendist, ei ole riigilõivu

küsimust võimalik otsustada eraldiseisvalt enne vaidlustuse lahendamist;

2) kaebajal on küll vaidlustuskomisjoni otsuse peale tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise

õigus, kuid kaebusega taotletavat eesmärki vaidlustuskomisjoni otsuse isoleeritud vaidlustamisega

võimalik saavutada ei ole;

3) vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamisnõuet tuleb käsitleda

koos RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamisnõudega;

4) asjas on hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuded jäänud läbi vaatamata ja menetlusse on

jäänud üksnes vaidlustuskomisjoni otsus, on ilmselge, et kaebusega taotletavat eesmärki (vaidlustuse

eest tasutud riigilõivu hüvitamine) kaebajal enam võimalik saavutada ei ole;

5) kaebus tagastatakse selle esitajale läbivaatamatult, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastamisele.

5. Aspen Grupp OÜ määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi

halduskohtule menetlemiseks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrusega asjas nr 3-09-1342 tühistati halduskohtu

16. detsembri 2010. a määrus, tehti asjas uus määrus, lõpetati menetlus Aspen Grupp OÜ kaebuses

Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475

tühistamiseks ning mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot.

Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt:

1) halduskohus oleks pidanud asja menetluse lõpetama HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest RKAS

10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 tunnistati hankemenetlus kehtetuks RHS § 29 lg 3 p 6 alusel

(Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-91-10). Kuna vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamine tuleb otsustada käesoleva asja raames,

pole takistusi menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu määrus tuleb

tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel;

2) menetluskuludena tuleb välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12

eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Õigusabikuludena on kaebaja taotlenud kokku 5953,21

euro hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid mis puudutab lõpliku taotluse p-s 3.1 näidatud

õigusabikulusid, on kaebaja jätnud halduskohtus toimunud menetluses menetluskulude nimekirja ja

õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid esitamata, mis HKMS § 93 lg-t 1 arvestades tähendab,

et neid kulusid välja ei mõisteta. Seega tuleb p 3.1 all taotletud kuludest arvestada üksnes

halduskohtu 16. detsembri 2010. a määruse vaidlustamisega kantud õigusabikulusid. Õigusabitasu

3997,49 eurot tuleb hankijalt välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. RKAS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a

määruse asjas nr 3-09-1342, jätta Aspen Grupp OÜ kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata

ning menetluskulud HKMS § 92 lg 4 alusel Aspen Grupp OÜ kanda. Kui ringkonnakohtu määrus

jääb HKMS § 24 lg 1 p 4 osas muutmata, jätta menetluskulud HKMS § 92 lg 10 alusel poolte endi

kanda. RKAS väidab, et:

1) ringkonnakohus kohaldas valesti HKMS § 24 lg 1 p 4. RKAS otsuste osas on kohtumenetlus

lõppenud;

2) ringkonnakohtu määrus ei ole õiguslikult ega ka faktiliselt põhjendatud ning see rikub

õiguskindluse põhimõtet;

3) menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane.

8. Aspen Grupp OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna:

1) riigihangete alased õigusaktid, mis peaksid reguleerima kohtumenetlust, on äärmiselt puudulikud.

Menetlusosalistele ei ole tagatud õigust selgele menetlusele. Kohtupraktika puudub. Seetõttu jagas

halduskohus kaebuse kaheks (RKAS otsuste ja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine), kuid

sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Seetõttu oleks haldusasja menetlus tulnud kohe

lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus lõpetas menetluse õigesti HKMS § 24 lg 1 p 4

alusel;

2) vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine teenib õigusselguse huve. Puudub mõistlik põhjus, miks

peaks see jääma jõusse pärast seda, kui hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks;

3) ringkonnakohtu määrus menetluskulude osas on õiguspärane. Menetluskulusid ei ole ebaõiglaselt

välja mõistetud;

4) RKAS ei saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles see analüüsis enamtasutud

riigilõivu, kuna see ei puuduta RKAS õigusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas Aspen Grupp OÜ vaidlustuskomisjoni otsuse ja RKAS

17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-d 2 ja 5. Aspen Grupp OÜ vaidlustas vaidlustuskomisjoni

otsuse seetõttu, et saada vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv tagasi ja et talle hüvitataks

vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud.

10. Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse

nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata, määrus on jõustunud. Halduskohtu

16. detsembri 2010. a määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas HKMS § 23 lg 3 p 1

alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu viimati mainitud määruse ja tegi asjas

uue määruse, millega lõpetas menetluse Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva

vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks HKMS § 24 lg 1

p 4 alusel.

11. Kolleegium rõhutas asjas nr 3-3-1-91-10, et riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4

kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub

hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). Kolleegium on seisukohal, et ka käesolev asi on

sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi lahendatud asjadega nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11. Viidatud

asjades rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluste ajal tunnistas

hankija hankemenetluse kehtetuks. Kuigi käesolevas asjas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse

rahuldamata, tunnistas järgnenud kohtumenetluse ajal hankija hankemenetluse kehtetuks.

Hankeasjades ei ole kohtumenetluses HKMS § 24 lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et

vaidlustuskomisjon oleks vaidlustuse rahuldanud või jätnud selle rahuldamata, vaid see, et hankija on

kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja et kaebajal puudub asja

läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

12. RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS

§ 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks

ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette

seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu

tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud

küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses

tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete

seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses

tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kehtiv õigus ei näe

kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu

tagastamist ega ka HKMS § 92 alusel hankija kanda jätmist.

Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2).

Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse

läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse).

Kolleegium on seisukohal, et eeltoodu laieneb analoogselt ka vaidlustusmenetluses kantud

õigusabikuludele.

Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt ei saa käesolevas asjas vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõiv ega

seal kantud menetluskulud olla põhjendatud huviks vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisvaks

vaidlustamiseks.

13. Kuna HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS

§ 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus

kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2011. a

määrus asjas nr 3-3-1-38-11, p 10).

14. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõivu 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 kr (15,97 eurot) ja

määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot.

Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus tühistatakse ja

kehtiv õigus ei näe HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamisel ette vaidlustuskomisjonis

tasutud riigilõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist, jääb vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot) Aspen Grupp OÜ kanda (vt ka käesoleva otsuse p 12).

15. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks õigusabikuludena välja 3997,49

eurot.

RKAS on seisukohal, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane, kuna ta ei ole käitunud

õigusvastaselt. RKAS ei vaidle selle üle, et menetluskulud on kantud ega väida, et kohtu

väljamõistetud menetluskulud ei oleks vajalikud ega põhjendatud.

Kolleegium ei nõustu RKAS-ga, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane. HKMS § 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4

alusel. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). HKMS § 92 lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada

väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (Riigikohtu

halduskolleegiumi 14. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-3-11, p 15).

Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse

vähendada väljamõistetava summa ulatust. Kaebusega pöördus kohtusse Aspen Grupp OÜ, misjärel

RKAS tühistas hankemenetluse. RKAS pidi ette nägema, et HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse

lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada

RKAS-lt Aspen Grupp OÜ menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium RKAS määruskaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab

ringkonnakohtu määruse osas, millega mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja

menetluskulud 4665,36 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue määruse ja mõistab RKAS-lt Aspen

Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026,24 eurot.

17. RKAS kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu ei võta kolleegium

kassatsiooniastme menetluskulude osas seisukohta ja need jäävad poolte endi kanda (HKMS § 93

lg 1). Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld