3-3-1-39-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-39-11 · Riigikohus: septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-39-11
Määruse kuupäev
4. august 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld
Kohtuasi
Aspen Grupp OÜ kaebus Riigihangete Ameti juures asuva
vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-
07/101475 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus haldusasjas
nr 3-09-1342
Menetluse alus Riigikohtus
Riigi Kinnisvara AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus osaliselt.
Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus
nr 120-07/101475.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-09-1342 osas, millega
mõisteti Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665 (neli tuhat
kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 36 senti.
Teha menetluskulude osas uus määrus, millega mõistetakse Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen
Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026 (neli tuhat kakskümmend kuus) eurot ja 24 senti.
Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate
nr 101475, millega kuulutas välja avatud hankemenetluse "Lasnamäe tn 2 ehitiste lammutamine ja
süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks.
RKAS 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 13/07 kõrvaldati hankemenetlusest Aspen Grupp OÜ (p 2),
tunnistati kvalifitseerunud pakkujaks AS Koger & Partnerid (p 3) ning tunnistati pakkuja AS Koger
& Partnerid pakkumine vastavaks (p 4) ja edukaks (p 5).
Aspen Grupp OÜ esitas 25. oktoobril 2007 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile
(vaidlustuskomisjon) vaidlustuse RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5
tühistamiseks.
Vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsusega nr 120-07/101475 jäeti vaidlustus
rahuldamata.
2. Aspen Grupp OÜ esitas 23. novembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,
milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja RKAS otsuse p-d 2 ja 5.
RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 lõpetati riigihankemenetlus riigihangete seaduse (RHS)
§ 29 lg 3 p 6 alusel seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel
põhjendatud vajaduse esinemise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt esitas kaebaja 4. veebruaril 2008 kaebuse
muudatuse, taotledes RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamist.
Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2008. a protokollilise määrusega võeti kaebuse esitaja
tühistamistaotlusest loobumine vastu ning menetlusse jäeti õigusvastaseks tunnistamise nõue (I kd
tl 127).
Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsusega nr 3-07-2391 rahuldati Aspen Grupp OÜ
apellatsioonkaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning tunnistati õigusvastaseks RKAS
17. oktoobri 2007. a otsuse p-d 2 ja 5.
Riigikohtu halduskolleegiumi 11. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-3-1-64-08 tühistati Tallinna
Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsus nr 3-07-2391 ja saadeti Aspen Grupp OÜ kaebus
lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
3. Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a
otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 23 lg 3 punkti 1 alusel läbi
vaatamata (punkt 1). Määrus on jõustunud.
4. Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2010 määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse
osas HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna:
1) riigilõivu väljamõistmine sõltub vaidlustusmenetluses tehtavast sisuliselt lahendist, ei ole riigilõivu
küsimust võimalik otsustada eraldiseisvalt enne vaidlustuse lahendamist;
2) kaebajal on küll vaidlustuskomisjoni otsuse peale tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise
õigus, kuid kaebusega taotletavat eesmärki vaidlustuskomisjoni otsuse isoleeritud vaidlustamisega
võimalik saavutada ei ole;
3) vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamisnõuet tuleb käsitleda
koos RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamisnõudega;
4) asjas on hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuded jäänud läbi vaatamata ja menetlusse on
jäänud üksnes vaidlustuskomisjoni otsus, on ilmselge, et kaebusega taotletavat eesmärki (vaidlustuse
eest tasutud riigilõivu hüvitamine) kaebajal enam võimalik saavutada ei ole;
5) kaebus tagastatakse selle esitajale läbivaatamatult, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv
tagastamisele.
5. Aspen Grupp OÜ määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi
halduskohtule menetlemiseks.
6. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrusega asjas nr 3-09-1342 tühistati halduskohtu
16. detsembri 2010. a määrus, tehti asjas uus määrus, lõpetati menetlus Aspen Grupp OÜ kaebuses
Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475
tühistamiseks ning mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot.
Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt:
1) halduskohus oleks pidanud asja menetluse lõpetama HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest RKAS
10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 tunnistati hankemenetlus kehtetuks RHS § 29 lg 3 p 6 alusel
(Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-91-10). Kuna vaidlustuse
esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamine tuleb otsustada käesoleva asja raames,
pole takistusi menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu määrus tuleb
tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel;
2) menetluskuludena tuleb välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12
eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamisel tasutud
riigilõiv 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Õigusabikuludena on kaebaja taotlenud kokku 5953,21
euro hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid mis puudutab lõpliku taotluse p-s 3.1 näidatud
õigusabikulusid, on kaebaja jätnud halduskohtus toimunud menetluses menetluskulude nimekirja ja
õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid esitamata, mis HKMS § 93 lg-t 1 arvestades tähendab,
et neid kulusid välja ei mõisteta. Seega tuleb p 3.1 all taotletud kuludest arvestada üksnes
halduskohtu 16. detsembri 2010. a määruse vaidlustamisega kantud õigusabikulusid. Õigusabitasu
3997,49 eurot tuleb hankijalt välja mõista.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. RKAS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a
määruse asjas nr 3-09-1342, jätta Aspen Grupp OÜ kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata
ning menetluskulud HKMS § 92 lg 4 alusel Aspen Grupp OÜ kanda. Kui ringkonnakohtu määrus
jääb HKMS § 24 lg 1 p 4 osas muutmata, jätta menetluskulud HKMS § 92 lg 10 alusel poolte endi
kanda. RKAS väidab, et:
1) ringkonnakohus kohaldas valesti HKMS § 24 lg 1 p 4. RKAS otsuste osas on kohtumenetlus
lõppenud;
2) ringkonnakohtu määrus ei ole õiguslikult ega ka faktiliselt põhjendatud ning see rikub
õiguskindluse põhimõtet;
3) menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane.
8. Aspen Grupp OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna:
1) riigihangete alased õigusaktid, mis peaksid reguleerima kohtumenetlust, on äärmiselt puudulikud.
Menetlusosalistele ei ole tagatud õigust selgele menetlusele. Kohtupraktika puudub. Seetõttu jagas
halduskohus kaebuse kaheks (RKAS otsuste ja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine), kuid
sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Seetõttu oleks haldusasja menetlus tulnud kohe
lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus lõpetas menetluse õigesti HKMS § 24 lg 1 p 4
alusel;
2) vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine teenib õigusselguse huve. Puudub mõistlik põhjus, miks
peaks see jääma jõusse pärast seda, kui hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks;
3) ringkonnakohtu määrus menetluskulude osas on õiguspärane. Menetluskulusid ei ole ebaõiglaselt
välja mõistetud;
4) RKAS ei saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles see analüüsis enamtasutud
riigilõivu, kuna see ei puuduta RKAS õigusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas Aspen Grupp OÜ vaidlustuskomisjoni otsuse ja RKAS
17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-d 2 ja 5. Aspen Grupp OÜ vaidlustas vaidlustuskomisjoni
otsuse seetõttu, et saada vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv tagasi ja et talle hüvitataks
vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud.
10. Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse
nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata, määrus on jõustunud. Halduskohtu
16. detsembri 2010. a määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas HKMS § 23 lg 3 p 1
alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu viimati mainitud määruse ja tegi asjas
uue määruse, millega lõpetas menetluse Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva
vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks HKMS § 24 lg 1
p 4 alusel.
11. Kolleegium rõhutas asjas nr 3-3-1-91-10, et riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4
kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub
hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). Kolleegium on seisukohal, et ka käesolev asi on
sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi lahendatud asjadega nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11. Viidatud
asjades rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluste ajal tunnistas
hankija hankemenetluse kehtetuks. Kuigi käesolevas asjas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse
rahuldamata, tunnistas järgnenud kohtumenetluse ajal hankija hankemenetluse kehtetuks.
Hankeasjades ei ole kohtumenetluses HKMS § 24 lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et
vaidlustuskomisjon oleks vaidlustuse rahuldanud või jätnud selle rahuldamata, vaid see, et hankija on
kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja et kaebajal puudub asja
läbivaatamiseks põhjendatud huvi.
12. RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS
§ 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks
ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette
seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu
tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud
küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses
tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete
seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses
tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kehtiv õigus ei näe
kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu
tagastamist ega ka HKMS § 92 alusel hankija kanda jätmist.
Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2).
Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse
läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse).
Kolleegium on seisukohal, et eeltoodu laieneb analoogselt ka vaidlustusmenetluses kantud
õigusabikuludele.
Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt ei saa käesolevas asjas vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõiv ega
seal kantud menetluskulud olla põhjendatud huviks vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisvaks
vaidlustamiseks.
13. Kuna HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS
§ 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus
kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2011. a
määrus asjas nr 3-3-1-38-11, p 10).
14. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud
riigilõivu 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 kr (15,97 eurot) ja
määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot.
Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus tühistatakse ja
kehtiv õigus ei näe HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamisel ette vaidlustuskomisjonis
tasutud riigilõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist, jääb vaidlustuse esitamisel tasutud
riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot) Aspen Grupp OÜ kanda (vt ka käesoleva otsuse p 12).
15. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks õigusabikuludena välja 3997,49
eurot.
RKAS on seisukohal, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane, kuna ta ei ole käitunud
õigusvastaselt. RKAS ei vaidle selle üle, et menetluskulud on kantud ega väida, et kohtu
väljamõistetud menetluskulud ei oleks vajalikud ega põhjendatud.
Kolleegium ei nõustu RKAS-ga, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane. HKMS § 92
lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4
alusel. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või
ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). HKMS § 92 lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada
väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (Riigikohtu
halduskolleegiumi 14. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-3-11, p 15).
Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse
vähendada väljamõistetava summa ulatust. Kaebusega pöördus kohtusse Aspen Grupp OÜ, misjärel
RKAS tühistas hankemenetluse. RKAS pidi ette nägema, et HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse
lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada
RKAS-lt Aspen Grupp OÜ menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks.
16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium RKAS määruskaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab
ringkonnakohtu määruse osas, millega mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja
menetluskulud 4665,36 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue määruse ja mõistab RKAS-lt Aspen
Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026,24 eurot.
17. RKAS kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu ei võta kolleegium
kassatsiooniastme menetluskulude osas seisukohta ja need jäävad poolte endi kanda (HKMS § 93
lg 1). Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2).
Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld