3-1-1-50-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-50-11

Määruse kuupäev

20. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Marcel

Vichmanile

(Vichmann)

väärteomenetluses

kantud

õigusabi kulude hüvitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus asjas nr 4-10-

4190

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marcel

Vichmani

kaitsja

vandeadvokaat

Indrek

Sirk,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. mai 2011

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus osas, millega hüvitati Marcel

Vichmanile määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu summas 63,92 eurot.

2. Tunnistada Marcel Vichmani poolt ringkonnakohtu menetluses kaitsjale makstud tasu

192 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot) mõistlikuks ja hüvitada see talle riigi

eelarvest.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus muus osas muutmata.

4. Mõista menetlusaluse isiku kasuks välja 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot) Riigikohtus

määruskaebuse menetlemisel kantud kulude eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Prefektuuri 26. oktoobri 2010. a otsusega karistati Marcel Vichmani liiklusseaduse

(LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut.

2. M. Vichmani kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes

väärteoasja menetluse lõpetamist. Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsusega kaebus rahuldati ja VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetati.

3. M. Vichmani kaitsja esitas kohtule taotluse menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale õigusabi eest

makstud tasu 644,22 euro hüvitamiseks. Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a määrusega rahuldati

taotlus osaliselt ja mõisteti M. Vichmani kasuks riigieelarve vahenditest välja õigusabi eest makstud

tasu hüvitamiseks 383,47 eurot. Maakohus leidis, et menetlusalusele isikule määratud trahvisummast

oluliselt suuremate õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti märkis kohus, et

võrreldes menetlusaluse isiku poolt õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurust riigi poolt

advokaatidele õigusabi eest makstava tasuga samamahulise töö eest tuleb pidada ebamõistlikult ja

põhjendamatult suureks.

4. Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse M. Vichmani kaitsja, taotledes

vaidlustatud määruse tühistamist ja menetlusalusele isikule kogu valitud kaitsjale makstud tasu,

s.o 644,22 euro hüvitamist. Samuti palus määruskaebuse esitaja hüvitada M. Vichmanile täiendavalt

määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 192 eurot. Kaitsja märkis, et kuigi taotletav

summa oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvist suurem, ei olnud tasu

ebamõistlikult suur. Isikule määratava karistuse suurus ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille põhjal

otsustada kaitsjatasu mõistliku suuruse üle ja varasemas kohtupraktikas on aktsepteeritud ka

õigusabikulude hüvitamist tunduvalt suuremas summas kui menetlusalusele isikule süüksarvatud

rikkumise eest määrata võidav maksimaalne karistus. Menetlusalune isik on püüdnud tekkivaid

õigusabikulusid igati vähendada ja ka kaitsja pole nende mahtu kunstlikult paisutanud. Kuna

M. Vichmanil puudus võimalus taotleda riigi õigusabi ja tema enda õigusteadmised ei olnud

väärteoasjas enda esindamiseks piisavad, pidi ta kasutama kvalifitseeritud õigusabiteenust. Kaitsja

pakutav teenus on seejuures odavam kui suurema osa turul tegutsevate teiste advokaadibüroode

pakutav õigusteenus. Menetlusalust isikut ei tohi õigusabikulude üksnes osalise hüvitamisega

karistada selle eest, et ta end kohtuvälise menetleja ebaseadusliku tegevuse eest kaitstes kohtusse

pöördus.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja rahuldati

määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus mõistis M. Vichmani kasuks riigieelarve vahenditest välja

valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 644,22 eurot ja täiendavalt määruskaebuse

esitamisega tekkinud õigusabikulu katteks 63,92 eurot.

6. Oma seisukohta põhjendades märkis ringkonnakohus, et ka mõistetud rahatrahvist suuremas

ulatuses õigusabikulude hüvitamist ei saa pidada iseenesest ebamõistlikuks. Arutatavas asjas

taotletava õigusabikulu hüvitise summat ei saa lugeda põhjendamatuks ja ebamõistlikuks.

Mõistlikuks saab lugeda advokaaditasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule

mõistetava maksimaalse rahatrahviga ja tasu määramisel tuleb arvestada ka väärteoasjade olemust

ning keerukust. Ehkki menetlusaluse isiku poolt õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa

suurus ületab riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu samamahulise töö eest, ei anna

üksnes see asjaolu alust lugeda õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurust ebamõistlikult

ja põhjendamatult suureks. Kuigi õigusteeninduse turul kehtiv hind ei ole ainukeseks asjaoluks,

millest kohus vastavalt seadusele peab juhinduma väärteoasjas valitud kaitsjale makstud tasu suuruse

mõistlikkuse ja selle hüvitamise ulatuse põhjendatuse hindamisel, ei saa seda ka arvesse võtmata

jätta. Ringkonnakohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et kulutuste, mille isikule põhjustas riik oma

ebaseadusliku tegevusega, isiku kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab õigussüsteemi

usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus isikul puudub võimalus taotleda riigi õigusabi.

7. Ringkonnakohus ei pidanud samas võimalikuks rahuldada täies ulatuses määruskaebuse esitaja

taotlust määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu hüvitamiseks 192 euro ulatuses järgmistel

põhjendustel. Õigusabikulude riigi- või kohaliku eelarve vahenditest hüvitamise ulatuse mõistlikkuse

ja vajalikkuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest

makstava tasu määradest. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega

kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktile 23

on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Kuna

kaitsja on määruskaebuse esitamisega seonduvale tööle kulutanud 2 tundi, kuuluks selle töö eest riigi

õigusabi osutavale advokaadile õigusabi eest tasumisele 63,92 eurot. Määruskaebuse esitaja poolt

täiendavalt määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu hüvitamiseks taotletava summa suurust

tuleb seetõttu pidada ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks. Arvestades eeltoodut leiab

ringkonnakohus, et määruskaebuse esitamisega seonduva mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb

M. Vichmanile hüvitada 63,92 eurot.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse M. Vichmani kaitsja

vandeadvokaat Indrek Sirk, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega hüvitati

määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 63,92 euro ulatuses ja M. Vichmanile

määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Määruskaebuses leitakse, et

ringkonnakohus on põhjendamatult kohaldanud samas asjas erinevates menetlusstaadiumides kantud

õigusabikulude hüvitamisele erinevaid põhimõtteid. Õigusabikulude kujunemine oli nii kohtuvälise

menetleja otsuse vaidlustamisel kui ka määruskaebuse esitamisel samasugune. Ka määruskaebuse

esitamisel ei saanud menetlusalune isik kasutada riigi õigusabi, kuna ei vasta riigi õigusabi taotlejale

esitatud nõuetele. Kaitsja leiab jätkuvalt, et jättes menetlusalusele isikule osa õigusabikulusid

hüvitamata, on teda karistatud enda õiguste kaitsmise eest riigi ebaseadusliku tegevuse vastu. Samuti

ei ole kaitsja arvates tehtud töö maht ülemäära suur.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus tuleb tühistada.

Ringkonnakohus märkis M. Vichmani kaitsja määruskaebust käsitledes esmalt, et varasemas

kohtupraktikas on aktsepteeritud väärteomenetluse tulemusel isikule mõistetud rahatrahvist suuremas

ulatuses õigusabikulude hüvitamist ja on loetud mõistlikuks advokaaditasu, mis jääb samasse

suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Õigusabikulude

väljamõistmisel peab igal juhul eraldi otsustama, millises ulatuses on nende hüvitamise määramine

riigi- või kohaliku eelarve vahenditest mõistlik ja vajalik, lähtudes seejuures üldise juhisena riigi

poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Edasiselt märkis ringkonnakohus, et kuigi

väärteoasjas valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel ei ole õigusteeninduse

turul kehtiv hind ainuke arvestamist vajav asjaolu, ei saa seda ka tähelepanuta jätta. Lõpuks tõdes

ringkonnakohus veel, et kulutuste, mille isikule põhjustas riik oma ebaseadusliku tegevusega, isiku

kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab õigussüsteemi usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus

isikul puudub võimalus taotleda riigi õigusabi. Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt tühistas

ringkonnakohus maakohtu otsuse, millega hüvitati M. Vichmanile väärteomenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu üksnes osaliselt.

10. Hinnates aga samas lahendis M. Vichmani kaitsja taotlust hüvitada ka määruskaebuse esitamisega

seotud kaitsjatasu, märkis ringkonnakohus üksnes, et õigusabikulude riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest hüvitamise ulatuse mõistlikkuse ja vajalikkuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena

lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuna riigi õigusabi

osutavale advokaadile kuulunuks kaitsja taotluses toodud kahe tunni töömahu korral määruskaebuse

koostamisel osutatud õigusabi eest tasumisele 63,92 eurot, siis pidas ringkonnakohus kaitsja taotlust

samamahulise töö eest ebamõistlikult suureks. Kolleegiumi hinnangul on sellega põhjendamatult

kohaldatud valitud kaitsja tasu arvestamiseks erinevates väärteomenetluse etappides erinevaid

standardeid. Kaitsja tasu arvestamisel tuleb kõikides menetluse staadiumides lähtuda samadest

põhimõtetest. Seega pidanuks ringkonnakohus ka kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu

mõistliku suuruse hindamisel arvestama lisaks riigi õigusabi tasumääradele, õigusabiteenuse

turuhinnaga, menetlusalust isikut menetluse tulemusel ähvardada võinud maksimaalse trahvi

suurusega, aga samuti asjaoluga, et M. Vichmanil puudus võimalus saada väärteomenetluses riigi

õigusabi. Ringkonnakohtu vasturääkivaid põhjendusi maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude osas

tuleb hinnata väärteomenetlusõiguse muu olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.

11. Kolleegium leiab, et M. Vichmani poolt määruskaebemenetluses ringkonnakohtus kaitsjale

makstud tasu 192 eurot oli põhjendatud ning kaitsja taotlus nimetatud kaitsjatasu hüvitamiseks

M. Vichmanile tuleb rahuldada.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määruse osas, millega hüvitati M. Vichmanile

määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 63,92 euro ulatuses ja teeb ise uue määruse,

hinnates M. Vichmani poolt määruskaebemenetluses ringkonnakohtus kaitsjale makstud tasu

tervikuna mõistlikuks ja hüvitades selle talle.

13. Kaitsja on koos määruskaebusega esitanud Riigikohtule taotluse mõista menetlusaluse isiku

kasuks välja 72 eurot kaitsjatasu Riigikohtule määruskaebuse esitamise eest. Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 0,75 tundi. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et kaitsjale

makstud tasu oli mõistliku suurusega ja taotlus tuleb rahuldada.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg