3-2-1-58-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-58-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Tõnu Sõrra hagi Korteriühistu Paldiski mnt 163 vastu

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-33025

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Paldiski mnt 163 kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1597 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tõnu Sõrra (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja Korteriühistu Paldiski mnt 163 (registrikood 80181627),

esindaja vandeadvokaat Jaak Oja

Asja läbivaatamise kuupäev

6. juuni 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-33025.

Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada Korteriühistule Paldiski mnt 163 kassatsioonkaebuselt 24. jaanuaril 2011 tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõnu Sõrra (hageja) esitas 9. juulil 2009 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Paldiski mnt 163

(kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja 28. mai 2009 erakorralise üldkoosoleku

otsused, millega kutsuti tagasi juhatuse liikmed ja valiti uued juhatuse ning revisjonikomisjoni

liikmed.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige ja kostja juhatuse liige. 28. mail 2009 toimus kostja

erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli mh juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.

Üldkoosolekul valiti uus juhatus kaheliikmelisena, mis on vastuolus kostja põhikirja p-ga 6.1, mille

kohaselt peab juhatus olema kolme- kuni viieliikmeline. Õigusvastane on ka üldkoosoleku otsus osas,

milles loeti, et hageja ei kuulu kostja juhatusse. Hageja sai juhatuse liikmete valimisel ühe hääle.

Asjas nr 3-2-1-60-08 tehtud Riigikohtu lahendi kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul

valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli, kusjuures vajalik ei ole poolthäälte enamus. Peale

hageja kolmanda juhatuse liikme kohale kandidaate ei olnud. Kuna mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 22 lg 11 regulatsioon on sarnane äriseadustiku § 299 lg 2 regulatsioonile, on see

Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas. Kuna kostja põhikirja p 7.1 kohaselt valitakse

revisjonikomisjon juhatuse volituste ajaks, muutub juhatuse liikmete valimise otsuse kehtetuks

tunnistamisel kehtetuks ka otsus, millega valiti revisjonikomisjoni liikmed. Hageja esitas

üldkoosolekul suulisi vastuväiteid, kuid mingil põhjusel neid protokollis ei kajastatud. Hagejal on

põhjendatud kahtlus, et üldkoosolekul ei osalenud piisav arv kostja liikmeid. Kui see kahtlus osutub

õigeks, siis on vaidlustatud otsused MTÜS § 241 alusel alternatiivselt tühised.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei lasknud

üldkoosolekul oma vastuväiteid protokollida ning seetõttu ei saa ta MTÜS § 24 lg 3 kohaselt nõuda

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. See, et üldkoosolekul valiti üksnes kaks juhatuse liiget,

ei tähenda, et otsus oleks vastuolus kostja põhikirjaga. 8. oktoobri 2009 üldkoosolekul valiti

täiendavalt kaks juhatuse liiget, seega on kostjal kokku neli juhatuse liiget, mis on kooskõlas

põhikirjaga. Asjas nr 3-2-1-60-08 tehtud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad ei ole praeguses

asjas kohaldatavad, kuivõrd selle asja faktilised asjaolud erinevad praeguse asja faktilistest

asjaoludest. Kostja põhikirjas ei ole piirangut, mis keelaks valida revisjonikomisjoni liikmeid, kui

juhatusse on valitud vähem kui kolm liiget. Kostjal on 30 liiget, kellest üldkoosolekul osales 17.

Kostja 8. oktoobri 2009 üldkoosolek on kinnitanud 28. mai 2009 üldkoosoleku otsused.

3. Harju Maakohus rahuldas 8. juuli 2010. a otsusega hagi ja tuvastas üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Maakohus leidis, et hageja on esitanud alternatiivse nõude üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks. Kuna MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema

kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid,

pidi kostja põhikirja p 6.5 järgi üldkoosolekul osalema üle poole ühistu liikmetest. Pooled ei vaidle

selle üle, et kostjal on 30 liiget. Kohtule on esitatud üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, mille

kohaselt on registreeritud 17 osalejat, ning üldkoosoleku protokolli kaks eksemplari, millest ühele on

alla kirjutanud 16 isikut ja teisele on alla kirjutanud 14 isikut. 31. märtsil 2010 toimunud

kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et 14 allkirjaga protokoll esitati Sampo pangale

27. juunil 2009 ja pärast andis allkirja Vello Valge. Kuna kostja selgituste kohaselt on vaidlusaluse

koosoleku protokoll esitatud pangale 27. juunil 2009, st enam kui kuu aega pärast üldkoosoleku

toimumist, sellelt puudub lisaks hageja allkirjale kahe väidetavalt koosolekul osalenud korteriühistu

liikme allkiri ning kostja ei ole põhjendanud, miks lisaks V. Valgele ei kirjutanud protokollile enne

selle pangale esitamist alla Aivar Same, tuleb erinevuste tõttu lugeda õigeks 27. juunil 2009 Sampo

pangale esitatud protokoll. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja üldkoosolekul osales, on

tõendatud, et üldkoosolekul viibis või oli esindatud vähemalt 15 kostja liiget ehk pool kõigist

liikmetest. Seega ei olnud üldkoosolekul täidetud MTÜS § 22 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 6.5

tulenev nõue, et üldkoosolekul peab osalema või olema esindatud üle poole korteriühistu liikmetest.

Järelikult on üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. detsembri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et pooled ei vaidle selle

üle, et üldkoosolekust osavõtnute registreerimise kohta on kohtule esitatud kaks erinevat dokumenti.

Maakohus on asjas esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et õigeks tuleb lugeda neist kahest

Sampo pangale 27. juunil 2009 esitatud kvoorumit kajastav allkirjastatud nimekiri. Nimekiri on

pangale esitatud peaaegu üks kuu pärast koosoleku toimumist, mis viitab sellele, et protokollile

kirjutasid alla just need isikud, kes sellel üldkoosolekul viibisid. Kostja ei ole tõendanud ka muude

tõenditega, et üldkoosolekust võttis osa 17 kostja liiget. Kuigi maakohus on korduvalt juhtinud kostja

tähelepanu vajadusele oma esitatud väiteid tõendada, ei ole kostja seda teinud. Põhjendatud on

maakohtu seisukoht, et olukorras, kus kohtule on esitatud kolm nimekirja, kus on vastavalt 14, 16 ja

17 kostja liikme allkiri, ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks neist ühte, millele on allkirja andnud

17 liiget.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 232

ja 436 sätestatud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus on vaatamata kostja apellatsioonkaebuse

sellekohastele väidetele jätnud tähelepanuta ning uurimata üldkoosolekust osavõtjate nimekirja,

millest nähtub, et üldkoosolekul osales 17 kostja liiget.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

10. Pooled vaidlevad kostja 28. mai 2009 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Maakohus

leidis, et need otsused on tühised, kuna kostja põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui pool kostja liikmetest, üldkoosolekul osales aga

ainult viisteist kostja liiget kolmekümnest. Ringkonnakohus on seejuures nõustunud maakohtu

põhjendustega.

11. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt peab kohus seda põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta. Maakohtu otsuses on välja toodud üldkoosolekust osavõtjate arvu kohta kolm tõendit:

üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, mille kohaselt osales üldkoosolekul 17 kostja liiget, ning kaks

üldkoosoleku protokolli eksemplari, millest ühele oli alla kirjutanud 16 kostja liiget ning teisele

14 kostja liiget. Maakohus on põhjendanud, miks ta üldkoosolekust osavõtjate arvu tuvastamisel

eelistas 14 allkirjaga protokolli 16 allkirjaga protokollile, kuid maakohtu otsuses ei ole põhjendusi

selle kohta, miks maakohus ei arvestanud üldkoosolekust osavõtjate nimekirjaga. Ringkonnakohus ei

ole seda puudust kõrvaldanud. Ringkonnakohtu otsus on tõendite hindamise osas ka vastuoluline.

Ühelt poolt märgib ringkonnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et üldkoosolekust osavõtjate kohta

on esitatud kaks dokumenti. Seejärel on ringkonnakohus aga märkinud, et kohtule on esitatud kolm

nimekirja. Samuti ei ole ringkonnakohus eristanud üldkoosolekust osavõtjate nimekirja ning

üldkoosoleku protokolli.

12. Kolleegium selgitab, et üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 lg 3 esimese lause

kohaselt pidi üldkoosoleku protokoll sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning

hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Sama lõike teise lause järgi pidid protokollile alla

kirjutama üksnes koosoleku juhataja ja protokollija. Seega ei olnud nõutav, et protokollile oleksid alla

kirjutanud kõik üldkoosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmed. Üldkoosoleku toimumise ajal

kehtinud MTÜS § 10 lg 3 kolmanda lause kohaselt on protokolli lahutamatuks lisaks koosolekust

osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Seega näitab just üldkoosolekust osavõtjate nimekiri

eelduslikult üldkoosolekust osavõtjate arvu. See ei välista küll üldkoosolekust osavõtjate arvu

tuvastamist teiste tõendite alusel, kuid sellisel juhul peab kohus põhjendama, miks ta üldkoosolekust

osavõtjate nimekirjaga ei arvesta, kui see on esitatud.

13. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eeltoodust lähtudes hindama kõiki asjas esitatud

tõendeid ning võtma põhjendatud seisukoha selle kohta, kui palju kostja liikmeid 28. mai 2009. a

üldkoosolekul osales. Juhul kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et üldkoosolekul

osales piisavalt kostja liikmeid selleks, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, tuleb lahendada ka

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, st hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste

tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused.

14. Kolleegium märgib üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise materiaalsete eelduste kohta

järgmist. Hageja väidab mh, et üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada, kuna teda ei loetud

juhatuse liikmeks hoolimata sellest, et ta sai valimistel ühe hääle. MTÜS § 22 lg 11 esimese lause

kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui

põhikirjas ei ole sätestatud kõrgemat häältenõuet. Seega, kui kostja põhikirjas ei ole teistsugust

regulatsiooni, ei pea üldkoosolekul juhatuse liikme valituks osutumiseks kandidaat saama poolthäälte

enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega võib

valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale

kohale ei kandideeri. Isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on

protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p-d 12 ja 13). Seega kui kostja juhatuse liikme kolmele kohale esitati

koos hagejaga kolm kandidaati ja lisaks kahele enam hääli saanud kandidaadile sai hageja

üldkoosolekul juhatuse liikme valimisel ühe poolthääle ning peale tema samale juhatuse liikme

kohale kandidaate ei olnud, osutus hageja kostja juhatuse liikmeks valituks, kui kostja põhikirjas ei

olnud sätestatud kõrgemat häältenõuet. Vastupidist kinnitav lause üldkoosoleku protokollis ei ole

käsitatav üldkoosoleku otsusena ega oma sellisel juhul õiguslikku tähendust. Järelikult ei ole vaja

seda ka kehtetuks tunnistada.

15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

16. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa