3-3-1-37-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-37-11

Otsuse kuupäev

17. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo Pilving,

Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Ekseko kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti peadirektori 29. märtsi 2010. a käskkirja nr 13-6/558

tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-

10-1632

Menetluse alus Riigikohtus

AS Ekseko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

2. juuni 2011

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Ekseko esindaja vandeadvokaat Karl Kask

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja

Anne Lepik

RESOLUTSIOON

Jätta AS Ekseko kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-10-1632 muutmata,

muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori (PRIA) 29. märtsi 2010. a

käskkirjaga nr 13-6/558 jäeti rahuldamata AS Ekseko taotlus nr 142009650254 Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg 2 ja põllumajandusministri

9. novembri 2007. a määruse nr 129 "Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema kord" (määrus nr 129) § 12 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel.

Käskkirja põhjenduste kohaselt ei saa määruse nr 129 § 8 lg 6 järgi kontserni kuuluvad taotlejad

kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul. AS Ekseko kuulub

kontserni. HK Scan OYJ-le kuuluvad tütarettevõtjatena AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg.

AS Rakvere Lihakombinaat tütarettevõtjaks on AS Ekseko. AS Tallegg on kontserni kuuluva

taotlejana saanud 2008. a taotlusvoorus investeeringutoetusi 6 717 988 kr ja 2009. a taotlusvoorus

1 105 312 kr, kokku 7 823 300 kr, mis on programmperioodi maksimaalne toetussumma kontserni

kohta.

AS Ekseko esitas PRIA 29. märtsi 2010. a käskkirjale vaide, mis jäeti 27. mai 2010. a vaideotsusega

nr 13-4/76 rahuldamata.

2. AS Ekseko esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA 29. märtsi 2010. a käskkiri

nr 13-6/558 ja kohustada PRIA-t rahuldama taotlus või see uuesti läbi vaatama, kuna:

1) määruse nr 129 § 8 lg-t 6 tuleb tõlgendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

eesmärkidest ja konkurentsiõigusest lähtuvalt;

2) sätestatud piirangut ei sisalda ükski Euroopa Liidu õigusakt;

2) AS Ekseko ja AS Tallegg ei ole üks majandusüksus. Nende omanik ei ole sama isik ja äriühingutel

on erinevad emaettevõtted. AS Ekseko tegeleb sigade kasvatamise ja elusloomade müügiga, mistõttu

ei tegutse AS Ekseko ja AS Tallegg samal kaubaturul;

3) määruse nr 129 § 8 lg 6 tõlgendamine ei saa lähtuda äriseadustikust (ÄS);

4) PRIA kohtles AS-i Ekseko ebavõrdselt võrreldes teiste seakasvatajatega;

5) määrus nr 129 § 8 lg 6 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega;

6) kui määruse nr 129 § 8 lg 6 ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega või annab ministrile

laiaulatusliku vabaduse piirangu kehtestamisel, tuleb kohtul kontrollida, kas nimetatud säte on

kooskõlas põhiseadusega;

7) PRIA ei ole käskkirja piisavalt põhjendanud ja ta rikkus ärakuulamisõigust.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 29. novembri 2010. a otsusega asjas nr 3-10-1632 kaebuse, tühistas

PRIA 29. märtsi 2010. a käskkirja nr 13-6/558, kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama

ning mõistis PRIA-lt AS Ekseko kasuks välja menetluskulud 10 250 kr. Kohus leidis, et:

1) määruse nr 129 § 8 lg-ga 6 kehtestatud piirang ei sisaldu Euroopa Liidu õigusaktides.

Nõukogu 20. septembri 2005. a määruse nr 1698/2005 "Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta" (nõukogu määrus

1698/2005) kohaselt aitab maaelu arengutoetus kaasa põllumajanduse konkurentsivõime

parandamisele. Määruse nr 129 § 8 lg-t 6 tuleb tõlgendada, lähtudes Euroopa Liidu õigusest ja

arvestades põllumajanduspoliitika eesmärke;

2) määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirang peab vältima olukorda, kus toetatakse ühte

majandusüksust. AS Ekseko ja AS Talleggi puhul on tegemist kahe eraldi majandusüksusega, kus

omanik on erinev isik ja äriühingutel on erinevad emaettevõtted. AS Tallegg ja AS Ekseko vahel ei

toimu konkurentsi, kuna nad tegutsevad erinevatel kaubaturgudel. AS Ekseko taotluse rahuldamine ei

too kaasa konkurentsimoonutust. Tegemist ei ole kontserni kuuluvate äriühingutega ja määruse

nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirangut ei saa kohaldada;

3) puudub vajadus analüüsida võrdse kohtlemise põhimõtte väidetavat rikkumist, kuna iga

investeeringutoetuse taotlejat tuleb käsitada iseseisva taotlejana ja hinnata tema vastavust toetuse

saajate nõuetele. Kuna kaebaja suhtes ei ole kohaldatav määruse nr 129 § 8 lg 6, ei ole vaja hinnata

nimetatud sätte võimalikku vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega, "Eesti maaelu

arengukava 2007-2013" (arengukava) sätetega, ettevõtlusvabaduse piiramisega ja

põllumajandusministri pädevusel piirangu kehtestamisel;

4) PRIA ei ole kuulanud ära AS Ekseko esindajaid ega nõudnud täiendavaid selgitusi. Sellega on

PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 1;

5) vaidlustatud haldusakt on arusaadav ja kontrollitav ning vastab HMS § 55 ja § 56 nõuetele.

4. PRIA palus apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

jäetakse kaebus rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 8. märtsi 2011. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Ekseko kaebuse rahuldamata ning

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus leidis, et:

1) igale liikmesriigile eraldatakse Euroopa Liidu vahenditest toetusi konkreetses summas, millest ei

piisa kõikide taotluste rahuldamiseks. ELÜPS § 455 lg 2 andis ministrile õiguse otsustada, kuidas

toimub taotluste rahuldamine ja millistele kriteeriumitele peab taotleja vastama. Seetõttu oli

põllumajandusminister õigustatud vastu võtma määrust nr 129;

2) määruse nr 129 § 8 lg 6 kohaselt ei saa kontserni kuuluvad taotlejad kontserni kohta toetust

rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul. Kuna kontserni määratlus ei tulene teistest

õigusaktidest, oli PRIA õigustatud kohaldama äriseadustikku. AS Ekseko ja AS Tallegg puhul on

tegemist ühe majandusüksusega. Kuna AS Ekseko kuulub oma emaettevõtte AS Rakvere

Lihakombinaat kaudu HK Scan OYJ-sse, kuhu kuulub ka AS Tallegg, on tegemist ühte kontserni

kuuluvate ettevõtetega. Määruse nr 129 § 8 lg 6 eesmärk on vältida olukorda, kus toetused

koonduksid väheste ettevõtjate kätte, millega neil oleks võimalik saavutada konkurentsieelis;

3) ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna puuduvad sellised asjaolud, mille kohta oleks kaebajalt

tulnud küsida täiendavat selgitust, tõendit või vastuväidet;

4) haldusakti andmisel ei ole haldusmenetluse seaduse nõudeid rikutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Ekseko palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsuse

ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 29. novembri 2010. a otsuse asjas nr 3-10-1632. Kassaator

väidab, et:

1) määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu õigusega;

2) ELÜPS § 455 lg 2 ei loo õiguslikku alust kontsernipiirangu kehtestamiseks. Isegi kui säte sellise

võimaluse loob, oleks see Euroopa Liidu õigusega vastuolus;

3) kuna kõik meetmemäärused ei sisalda kontsernipiirangut, koheldakse kontserne ebavõrdselt;

4) määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirang ei ole proportsionaalne;

5) äriseadustik ei reguleeri konkurentsivaldkonda. Kassaator ja AS Tallegg ei tegutse samal

kaubaturul. Kontserni kuulumine ei too automaatselt kaasa konkurentsiolukorra halvenemist.

Määruse nr 129 § 8 lg 8 tagab sama eesmärgi, mis § 8 lg 6. Ringkonnakohus tõlgendas määruse

nr 129 § 8 lg-t 6 ja äriseadustikku koostoimes, mis on ebaõige;

6) kontserni kuulumine ei tähenda veel õiguste kuritarvitamist toetuse taotlemisel ja saamisel;

7) kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja

arengukavaga;

8) PRIA rikkus ärakuulamisõigust, kuna kassaatoril puudus võimalus esitada enda seisukoht AS-le

Tallegg antud toetuse, konkurentsiolukorra ja piirangu Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta;

9) ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi. Ringkonnakohtu põhjendus, et vahendid on

piiratud, ei ole asjakohane. Kohtuotsus on vastuoluline ÄS § 6 rakendamise ja kontsernipiirangu osas.

Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta, et kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja

Euroopa Kohtu praktikaga ning arengukavaga.

7. PRIA kirjalikku seisukohta ei esitanud.

8. Kaasatud isik Põllumajandusministeerium on seisukohal, et määruse nr 129 § 8 lg 6 on nõukogu

määrusega 1698/2005 kooskõlas, kuna:

1) arengukava meetme 1.4 (põllumajandusettevõtete ajakohastamine) üldeesmärk on

põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine. Alameetme 1.4.2 (investeeringud

loomakasvatusehitistesse) spetsiifiline eesmärk on konkurentsivõime suurendamine;

2) toetuse maksimaalse suuruse kehtestamine on vajalik selleks, et vältida toetusraha koondumist

üksikute ettevõtjate kätte. Maaelu arengu edendamisse suunatud vahendid on piiratud ressurss;

3) alameetme 1.4.2 eesmärgiks on nõukogu määruse 1698/2005 art 4 lg 1 p a kohaselt aidata kaasa

põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele. Üksikute konkurentsivõimeliste ettevõtjate

põlistamise asemel tuleb tähelepanu pöörata kogu valdkonna ühtlasele ja stabiilsele arendamisele, et

panna laiapõhjaline alus konkurentsivõimelisele ja jätkusuutlikule sektorile. Toetusrahade

koondumine üksikute ettevõtjate kätte annab neile põhjendamatu konkurentsieelise Toetuse

maksimaalse summa kehtestamisel aga puuduks sügavam mõte, kui toetuste andmisel ei vaadeldaks

taotlejate omavahelisi seoseid. Sel juhul oleks toetusrahade koondumine väheste isikute kätte

võimalik sõltumata kehtestatud piirmääradest;

4) nõukogu määruse nr 1698/2005 art 5 lg 2 kohaselt peab EAFRD ja liikmesriikide poolt antav abi

olema kooskõlas ühenduse tegevuste, poliitika ja prioriteetidega. Konkurentsipoliitika on üks

Euroopa Liidu poliitikatest. Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb nii põllumajandustoodete tootmisega

tegelevatele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi partnerettevõtteid ja nendega

seotud ettevõtteid käsitada toetuse määramisel ühe majandusüksusena. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt on ettevõtja majandusüksus ka siis, kui see koosneb õiguslikult mitmetest füüsilistest või

juriidilistest isikutest;

5) Euroopa Liidu kaasrahastatavate toetuste seotust konkurentsiküsimustega on analüüsinud ka

Riigikohus 19. detsembri 2006. a otsuses nr 3-3-1-80-06;

6) Euroopa Komisjon kiitis arengukava heaks. Kuivõrd arengukava peatüki 5.2 kohaselt on

põllumajandusministril õigus kehtestada investeeringumeetmete kohta maksimaalne toetussumma,

võib järeldada, et Euroopa Komisjon on selle lugenud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks;

7) Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisega seonduvates küsimustes annab lõplikke seisukohti siiski

Euroopa Kohus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Esmalt analüüsib kolleegium vaidlustatud käskkirja õiguspärasust siseriikliku õiguse kontekstis (I).

Seejärel analüüsib kolleegium määruse nr 129 § 8 lg 6 vastavust Euroopa Liidu õigusele (II). Viimaks

lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III).

I

10. PRIA jättis AS Ekseko loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotluse rahuldamata, kuna

määruse nr 129 kõik nõuded ei olnud täidetud. Määruse nr 129 § 8 lg 6 sätestab, et kontserni

kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul.

Seega määruse nr 129 § 8 lg 6 rakendamiseks tuleb tuvastada, kas taotleja kuulub kontserni ja kas

kontserni kohta on toetust makstud sätestatud summa ulatuses.

11. Kassaator on seisukohal, et määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud mõiste "kontsern" sisustamisel ei

saa lähtuda äriseadustikust.

Kolleegium leiab, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, määruses

nr 129 ja "Eesti maaelu arengukavas 2007-2013" (arengukava) ei ole "kontserni" mõistet sisustatud.

Riigikohtu halduskolleegium märkis õigusmõiste sisustamise kohta 12. mai 2011. a otsuses nr 3-3-1-

12-11 (p 11) järgmist: "Õiguskorras on tavapärane, et ühes seaduses avamata mõistet sisustatakse

selle seaduse kaudu, milles see mõiste on avatud. Vaid juhul, kui on alus eeldada, et seadust, milles

mõiste on jäetud avamata, peab mõistma teisiti kui seadust, milles see mõiste on avatud, tuleb

tunnistada esimese seaduse autonoomset mõistekasutust ja lähtuda sellest, et see seadus kasutab

määratlemata õigusmõistet."

Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud määruse nr 129 (redaktsiooni kehtivuse lõpp

29. augustil 2010) seletuskirjas ei ole avatud kontserni mõistet ega selgitatud kontsernipiirangu

eesmärki. Põllumajandusminister võttis 23. augusti 2010. a määrusega nr 87 vastu uue

"Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsema korra" (määrus nr 87), mille § 20 lg-ga 3 tunnistati määrus nr 129 kehtetuks.

Määruse nr 129 ja määruse 87 reguleerimisalad kattuvad (määruse nr 129 § 1 ja määruse nr 87 § 1).

Ka määruse nr 87 § 8 lg-s 6, sarnaselt määruse nr 129 § 8 lg-ga 6, on sätestatud samas sõnastuses

kontsernipiirang. Kuigi määruse nr 129 seletuskirjas ei ole avatud kontsernipiirangu mõiste sisu ja

eesmärki, on seda tehtud määruse nr 87 seletuskirjas: ""Äriseadustiku" § 6 lõike 1 lause 2 kohaselt on

emaettevõtja tütarettevõtjaks ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal

üksinda või koos emaettevõtjatega. Eesti õigus tunnustab ka välismaa äriühinguid. Kuigi

"Raamatupidamise seaduse" kohaselt kajastatakse kontserni ettevõtteid raamatupidamislikult ühtse

majandusüksusena, on "Äriseadustikust" tulenevalt kontserni kuuluvad ettevõtjad siiski eelkõige

iseseisvad äriühingud. Vaatamata sellele, et kui emaettevõtja omab asukohamaad näiteks Soomes ja

tütarettevõtjad asuvad Eestis, tuleb neid käsitleda kontsernina.

Kui taotleja on saanud toetust kontserni liikmena olles, siis juhul, kui toetuse saaja hiljem enam ei

kuulu kontserni, ei saa kontsern rohkem toetust, kui tema (kontserni) liikmed on eelarveperioodi

jooksul toetust saanud kontserni liikmena olles."

Kolleegium on seisukohal, et puudub alus eeldada, et määruse nr 129 § 8 lg-s 6 kasutatud kontserni

mõistet peab sisustama teisiti kui äriseadustikus. Seda kinnitab ka argument, et määruse nr 87

seletuskirjas on kontserni mõiste sisustatud otseselt äriseadustiku kontserni mõistega. Kui õigusnormi

andja on õigusnormi uue redaktsiooni vastu võtnud samas sõnastuses ja seletuskirjas mõiste

sisustanud ning selgitanud õigusnormi eesmärki, võib eeldada, et õigusnormiandja hilisem tahe pole

erinev tema varasemast tahetest.

Eeltoodu tõttu tuleb ka määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud kontserni mõistet sisustada äriseadustikus

antud legaaldefinitsiooniga.

12. Äriseadustiku § 6 lg 1 sätestab: "Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning

omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb,

tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal

või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga." Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega

moodustab kontserni (ÄS § 6 lg 3).

Vaidlus puudub selles, et äriseadustiku mõttes on AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg HK Scan

OYJ tütarettevõtjad ning AS Ekseko AS Rakvere Lihakombinaat tütarettevõtja. Ühtlasi ei vaielda

selle üle, et AS Tallegg sai 2008 taotlusvoorus investeeringutoetusi 6 717 988 kr ja 2009

taotlusvoorus 1 105 312 kr, kokku 7 823 300 kr.

Kolleegium on seisukohal, et kuna AS-ga Ekseko ühte kontserni kuuluv AS Tallegg on saanud toetust

7 823 300 kr programmperioodi jooksul, ei vasta AS Ekseko määruse nr 129 § 8 lg 6 nõudele.

Seetõttu on PRIA jätnud taotluse õiguspäraselt rahuldamata määruse nr 129 § 12 lg 4 alusel.

13. AS Ekseko on seisukohal, et PRIA rikkus ärakuulamisõigust, kuna ta ei andnud võimalust esitada

endapoolseid väiteid.

HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja

vastuväited. Kolleegium märgib, et HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi

ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise

korral. Seetõttu oli PRIA-l HMS § 40 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kohustus AS Ekseko ära

kuulata.

HMS § 40 lg 1 üldreeglist sätestab HMS § 40 lg 3 erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta

menetlusosaline ärakuulamata. Üks selline erand on sätestatud HMS § 40 lg 3 p-s 2, mille kohaselt

võib menetlusosalise jätta ärakuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses esitatud

andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimetatud sättele tugines

PRIA ka kohtumenetluses. AS Ekseko taotles maaelu arengu toetust ja esitas PRIA-le vormikohase

kirjaliku avalduse. Vaidlus puudub selles, et PRIA tugines taotlusele ja andmetele, millest nähtus, et

AS-ga Ekseko äriseadustiku mõttes samasse kontserni kuuluv AS Tallegg oli investeeringutoetusi

saanud 7 823 300 kr. Asjaolu, et AS Ekseko kuulub äriseadustiku mõttes kontserni, pidi olema teada

ka AS-le Ekseko. Määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud nõue oli mõistetav ja selge ning PRIA-l

puudus kaalutlusõigus. AS Ekseko ei väida seda, et PRIA oleks kaldunud taotluses esitatud andmetest

kõrvale, mis tingiks täiendava vajaduse lisaandemete saamiseks. Seetõttu on kolleegium seisukohal,

et PRIA jättis käesolevas asjas õiguspäraselt HMS § 40 lg 3 p 2 alusel AS Ekseko ära kuulamata.

14. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on piisavalt

põhjendatud ja vastab HMS §-des 55 ja 56 sätestatud haldusakti nõuetele. Kolleegium nõustub

kohtute sellise järeldusega, kuna vaidlustatud käskkiri vastab vorminõuetele ja on põhjendatud.

15. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et PRIA jättis AS Ekseko taotluse õiguspäraselt

rahuldamata.

II

16. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline küsimus ka see, kas

määruse nr 129 § 8 lg 6 vastab Euroopa Liidu õigusele.

17. Riigikohtu istungil olid nii kassaatori kui ka PRIA esindajad seisukohal, et tegemist on

siseriikliku õiguse tõlgendamisega, mistõttu puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsust küsida.

Kolleegium ei nõustu väitega, et tegemist on pelgalt siseriikliku õiguse tõlgendamisega, kuna

vaidlusaluse piirangu Euroopa Liidu õigusele vastavuse hindamisel tuleb tõlgendada ka Euroopa

Liidu õigust.

18. Kuigi Euroopa Liidu õiguse lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul, tuleb ka Riigikohtul

määruse nr 129 § 8 lg 6 tõlgendamisel Euroopa Liidu õigust kohaldada. Asjakohase Euroopa Kohtu

praktika kohaselt puudub viimase astme siseriiklikul kohtul eelotsuse taotlemise kohustus, kui on

olemas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika või liidu õiguse õige kohaldamine on nii ilmselge, et

ei jää mingit võimalust mõistlikuks kahtluseks, kuidas esitatud küsimust lahendada (vt Euroopa

Kohtu 6. oktoobri 1982. a otsus kohtuasjas 283/81: CILFIT, EKL 1982, lk 3415, p-d 13-16 ja 21).

19. Maaelu arengu toetuste ühine õigusraamistik on sätestatud nõukogu määrusega 1698/2005.

Komisjoni 7. detsembri 2006. a määrusega nr 1975/2006 on kehtestatud nõukogu määruse 1698/2005

rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollmenetluse rakendamise ja maaelu arengu

toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta. Ühtlasi on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist

(EAFRD) antavate toetuste kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatud komisjoni 15. detsembri

2006. a määrusega nr 1974/2006.

Siseriiklikult on nõukogu määruse 1698/2005 art-te 15 ja 16 alusel koostatud arengukava, millega

rakendatakse maaelu arengu strateegiat läbi erinevate meetmete. Arengukava meetme 1.4

(põllumajandusettevõtete ajakohastamine) alameede 1.4.2 käsitleb investeeringuid

loomakasvatusehitistesse. Euroopa Komisjon on arengukava heaks kiitnud. ELÜPS § 454 lg 2, § 455

lg 2 alusel ja arengukava alameetme 1.4.2 rakendamiseks võttis põllumajandusminister vastu määruse

nr 129.

Seega põhineb maaelu arengu toetuse (investeeringud loomakasvatusehitistesse) maksmise õiguslik

alus Euroopa Liidu õigusel, mida on siseriikliku õigusega täiendavalt reguleeritud.

20. Euroopa Liidu Kohtu andmebaasist ega ka Euroopa Liidu Teatajast ei nähtu, et Euroopa Kohus on

oma varasemas praktikas nõukogu määruse 1698/2005 ja selle rakendusaktide ning siseriikliku

õigusega sätestatud nn kontsernipiirangu kooskõla Euroopa Liidu õigusega selgitanud.

21. Määruse nr 129 § 8 lg-s 6 märgitud piirangut ei ole sätestatud nõukogu määruses 1698/2005 ega

ka komisjoni määrustes 1975/2006 ja 1974/2006. Ühtlasi ei ole arengukava alameetme p-s 1.4.2.

(investeeringud loomakasvatusehitistesse) märgitud piiranguid, mis puudutaksid kontserni.

Arengukavas on märgitud, et alameetme 1.4.2 maksimaalseks toetuseks programmperioodi jooksul

on 7 823 300 kr. Seetõttu on Euroopa Liidu õigusest tulenevale õigusele seatud siseriikliku õigusega

täiendavad piirangud.

22.1. Nõukogu määruse 1698/2005 art 5 lg 1 esimese lause kohaselt tagavad ka liikmesriigid, et

EAFRD ja liikmesriikide poolt antav abi on kooskõlas ühenduse tegevuste, poliitika ja

prioriteetidega. Analoogse kohustuse liikmesriigile sätestab ka sama artikli lg 7, mille kohaselt

tagavad liikmesriigid EAFRD poolt finantseeritavate tegevuste vastavuse asutamislepingule ja selle

kohaselt vastu võetud õigusaktidele.

Kolleegium on seisukohal, et eelmainitud art 5 lg 1 ja lg 7 loovad liikmesriigile ka aluse piiravate

tingimuste kehtestamiseks, mida ei ole nõukogu määruse 1698/2005 ega selle rakendusaktides ette

nähtud. Seega on ühenduse õigusega liikmesriikidele jäetud tegutsemisruum.

Samas peab selline piirav tingimus olema kooskõlas määruse 1698/2005 eesmärkidega ja sätetega ja

vastama ühenduse õiguse üldpõhimõtetele (vt analoogia korras Euroopa Kohtu 14. septembri 2006. a

otsus liidetud asjades C-181/04 kuni C-183/04: Elmeka, EKL 2006, lk I-8167, p 31 ja selles viidatud

kohtupraktika), näiteks võrdse kohtlemise põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte.

22.2. Nõukogu määruse 1698/2005 preambula 21. põhjenduse kohaselt on ühenduse

põllumajandusettevõtete investeeringutoetuse eesmärk põllumajandusettevõtete moderniseerimine.

Maaelu arengu toetus aitab kaasa põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele (nõukogu määrus

1698 art 4 lg 1 punkt a). Toetuse suunamine põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks

hõlmab endas ka põllumajandusettevõtte moderniseerimist (nõukogu määrus 1698/2005 art 20 punkt

b alapunkt i). Nimetatud eesmärki peab arvestama ka määruses nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirav

tingimus.

Konkurentsivõime parandamist tuleb vaadelda ka liidu siseturu toimimise seisukohalt. EÜ artikli 87

lg 3 punkt c (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 3 p c) sätestab, et kui abimeede mõjutab

kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, ei saa seda ühisturuga kokkusobivaks

tunnistada sõltumata temaga kaasnevatest võimalikest positiivsetest tagajärgedest. Euroopa Kohus on

sedastanud, et põllumajandussektorile antava abi puhul tuleks samuti lähtuda EÜ artikli 87 lg 3

punktist c (Euroopa Kohtu 2. detsembri 2010. a otsus asjas C-464/09: Holland Malt BV, EKL 2010,

kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 50).

Täiendava piirangu eesmärgiks ei ole sanktsioneerida taotleja kontserni kuulumist, vaid tagada, et

toetused ei kontsentreeruks erinevate tütarettevõtete kaudu kontserni ja et seeläbi ei loodaks

kontsernile riigiabi kaudu konkurentsieeliseid, mis võib kahjustada turgu ja seeläbi ka turul toimivat

konkurentsi. Seetõttu tuleb konkurentsivõime parandamisel arvestada sellega, et abi ei tohi luua

olukorda, et emaettevõte saaks läbi erinevate tütarettevõtete toetusi kumuleerivalt ulatuses, mis võib

luua kontsernile põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kontsernil on võimalik sisesuhetes kokku

leppida, kuidas toetusi taotletakse. Seega on põhjendatud arvestada abi andmisel seda, kas taotleja

kuulub kontserni või mitte.

22.3. Seetõttu on kolleegium veendunud, et määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirang jääb

liikmesriikidele jäetud tegutsemisruumi piiridesse ja vastab nõukogu määruses 1698/2005 seatud

eesmärkidele.

23. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et proportsionaalsuse põhimõte kuulub

ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka ning selle kohaselt on nõutav, et ühenduse õigusnormidega

rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide

saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik (Euroopa

Kohtu 8. juuni 2010. a otsus asjas C-58/08: The Queen, EKL 2010, kohtulahendite kogumikus veel

avaldamata, p 51 ja selles viidatud kohtupraktika).

Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirang ei ole

proportsionaalsuse põhimõttega ilmselges vastuolus, kuna tegemist ei ole sobimatu meetmega

ühenduse õigusega taotletava eesmärgi saavutamiseks (konkurentsivõime parandamiseks). Meede

aitab tagada liidu siseturu konkurentsi. Samuti puudub alus väita, et piirang läheks kaugemale kui

konkurentsivõime parandamiseks oleks tarvilik.

24. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab võrdse kohtlemise põhimõte, et isikuid sarnases

olukorras ei koheldaks erinevalt ja isikuid erinevates olukordades ei koheldaks sarnaselt, välja

arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (Euroopa

Kohtu 14. aprilli 2005. a otsus asjas C-110/03: Belgia Kuningriik, EKL 2005, lk I-2801, p 71 ja selles

viidatud kohtupraktika).

Kassaator ei ole toonud esile võrreldavat gruppi, kellega teda on erinevalt koheldud. Ainuüksi

asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse alusel ja EL-i vahenditest makstakse ka teisi toetusi, mille

maksmisele ei ole liikmesriik sätestanud nn kontsernipiirangut, ei anna alust väita, et tegemist on

ebavõrdse kohtlemisega. Eesmärgid, miks toetust makstakse, ja olukorrad on erinevad. Vaidlust ei ole

selle üle, et kassaatorit on määruse nr 129 alusel makstava toetuse raames koheldud võrdselt ja

samasuguselt teiste kontserni kuuluvate sama toetuse taotlejatega. Kontserni kuuluvat ja

mittekuuluvat äriühingut ei tule kohelda ühtemoodi. Seetõttu puudub käesolevas asjas alus väita, et

vaidlusaluse piirangu olemasolu tingib võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kassaatori suhtes.

25. Seetõttu ei esine kolleegiumil käesoleva asja lahendamisel kahtlusi nõukogu määruse 1698 ega ka

selle rakendusaktide tõlgendamise osas ning määruse nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirangu vastavuses

Euroopa Liidu õigusele.

III

26. Eeltoodust tulenevalt jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab Tartu

Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

27. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 93 lg 1). Kautsjon

arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann