3-2-4-2-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-2-11

Määruse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Ivo Pilving

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Tiina Titma hagis Eesti Vabariigi

vastu Terviseameti peadirektori käskkirja tühistamiseks,

puhkuse mittesaamise tuvastamiseks, avalikku teenistusse

asumise ja peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega

töötamise tuvastamiseks, töötasu vähendamise

õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu

teatamiseks, saamata jäänud tasude väljamõistmiseks,

puhkusetasu arvutamiseks samaväärselt teiste spetsialistina

töötavate isikutega ning kahju hüvitamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Harju Maakohtu 18. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-

12399

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-2030 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010. a määrus samas haldusasjas osas, milles T. Titma

kaebus Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkirja nr 2.1-2/230 tühistamiseks, töötasu

vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, töötasu,

puhkusetasu, lisatasu, päevaraha, viivist ja muid tasusid, mida said sama tööd tegevad isikud,

maksma kohustamiseks tagastati halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

2. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiina Titma asus 9. septembril 2008 tööle Sotsiaalministeeriumi haldusalas olnud Kemikaalide

Teabekeskuses mürgistusravi- ja ennetusküsimuste nõustajana. Käsundusleping lõppes tähtaja

möödumisel 31. detsembril 2009. Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide

Teabekeskus ühendati alates 1. jaanuarist 2010 Terviseametiks.

2. T. Titma esitas 12. jaanuaril 2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada tähtajatu

töölepingulise suhte ja kohustada Terviseametit töölepingut edasi täitma. Töövaidluskomisjon

rahuldas 18. märtsi 2010. a otsusega avalduse ning tuvastas T. Titma töötamise Terviseametis

tähtajatu töölepingu alusel 9. septembril 2008 sõlmitud lepingu tingimustel ja kohustas Terviseametit

töölepingut edasi täitma. Samuti mõistis töövaidluskomisjon Terviseametilt T. Titma kasuks välja

saamata jäänud töötasu aja eest, mil teda tööga ei kindlustatud. Töövaidluskomisjon märkis otsuses

mh, et T. Titma töötamine Kemikaalide Teabekeskuses oli vaadeldav avaliku teenistusena avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 1 lg 1 tähenduses.

Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkirjaga nr 2.1-2/230 saadeti tervishoiuosakonna

mürgistusteabekeskuse andmetöötleja T. Titma 6. juulist kuni 23. juulini 2010 puhkusele.

3. T. Titma esitas 7. augustil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti peadirektori 1. juuli

2010. a käskkirja nr 2.1-2/230 tühistamiseks ja T. Titmad ametisse nimetama kohustamiseks.

Kaebuses palus T. Titma ühtlasi tuvastada tema tööle asumine 9. septembril 2008 avaliku teenistuse

seaduse alusel ja töötamine peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega, tunnistada õigusvastaseks

töötasu vähendamine alates 2009. a jaanuarist, kohustada Terviseametit teatama T. Titmale

puhkusepäevade arv ning kohustada Terviseametit maksma T. Titmale saamata jäänud töötasu,

puhkusetasu, lisatasu, päevaraha, viivised ja muud tasud.

Kaebuse kohaselt on T. Titma avalikus teenistuses olev ametnik, sest tal on töösuhe riigiasutusega

ning ta asus tööle kõrgharidust ja meditsiinialast väljaõpet omava ning keeli valdava spetsialisti

ülesannetes. T. Titma ei ole abiteenistuja, sest ta ei ole teinud tehnilist tööd. T. Titma esindab

telefoninõustajana riiki ja tema töö on alalise iseloomuga. Seega ei ole ta ka koosseisuväline

teenistuja. 2008. a-l töötas Kemikaalide Teabekeskuses üle kümne sarnast tööd tegevat peaspetsialisti

ja 2010. a-l teevad T. Titma tööülesannetega sarnast tööd mürgistusteabekeskuse peaspetsialistid.

Vaatamata töövaidluskomisjoni otsusele ei ole tehtud T. Titma teenistusse ennistamise käskkirja.

Aprillis ja mais 2010 oli T. Titma ametikohaks Terviseameti veebilehel märgitud peaspetsialist, juunis

2010 aga andmetöötleja. Andmetöötleja ametikohta ei ole Terviseameti mürgistusteabekeskuse

struktuuris ega koosseisuvälise ametikohana ette nähtud. T. Titma keeldus uut töölepingut

allkirjastamast, sest töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt töötab ta 9. septembril 2008 sõlmitud

töölepingu tingimustel. T. Titmale kehtib 9. septembril 2008 allkirjastatud õe ametijuhend, sest ta ei

ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks teisele ametikohale. T. Titma tööülesanded tulenevad

peaspetsialisti ametijuhendist, kuid ta keeldub seda allkirjastamast, sest talle ei ole selged

ametikohaga kaasnevad tingimused, sh töötasu ja -koormus.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22. oktoobri 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2030 kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, leides, et tegemist on eraõigusliku

vaidlusega, mis tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses.

Halduskohtu otsuse kohaselt tuvastas töövaidluskomisjon, et T. Titma töötab tähtajatu töölepingu

alusel, ja kohustas tööandjat töölepingut edasi täitma. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et pooled

sõlmisid töölepingu ja T. Titma ei olnud avalik-õiguslikus teenistussuhtes. Töövaidluskomisjoni

otsust oli võimalik vaidlustada maakohtus. Vaidlus puhkusekäskkirja kehtivuse üle tuleb samuti

lahendada tsiviilkohtumenetluses, sest pooled sõlmisid töölepingu.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2010. a määrusega T. Titma määruskaebuse

rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi.

Määruse kohaselt on töövaidluskomisjon tuvastanud vaidluse poolte vahel töölepingulise suhte ja

kohustanud tööandjat töölepingut edasi täitma. Kumbki pool ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni

otsust maakohtus, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjoni otsus on

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 alusel siduv ka kohtule. Kuna

töövaidluskomisjon ei saa tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumist, ei ole

asjakohane töövaidluskomisjoni viide, et T. Titma töötamine oli vaadeldav avaliku teenistusena

ATS § 1 lg 1 mõttes. Kui töövaidluskomisjon asus seisukohale, et pooled olid teenistussuhtes, oleks

ta pidanud ITVS § 15 lg 1 p 4 kohaselt avalduse vastuvõtmisest keelduma ja asja menetluse

lõpetama. Tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus

tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, sest soovitud eesmärgi saavutamine ei ole esitatud

kaebuse abil võimalik. Ülejäänud nõuete osas oli põhjendatud kaebus tagastada HKMS § 11 lg 4

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. Riigikohus jättis 8. märtsi 2011. a määrusega T. Titma määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

29. detsembri 2010. a määruse peale menetlusse võtmata.

7. T. Titma esitas 18. märtsil 2011 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi vastu hagi, milles palus

tühistada Terviseameti peadirektori 1. juuli 2010. a käskkiri nr 2.1-2/230 ja tuvastada, et hageja ei ole

käskkirjas märgitud puhkust saanud, tuvastada tema tööle asumine 9. septembril 2008 avaliku

teenistuse seaduse alusel ja töötamine peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega, tunnistada

õigusvastaseks töötasu vähendamine alates 2009. a jaanuarist, kohustada Terviseametit teatama

T. Titmale puhkusepäevade arv ning kohustada Terviseametit maksma T. Titmale saamata jäänud

töötasu, lisatasu, päevaraha, viivised ja muud tasud ning kohustada Terviseametit arvutama T. Titma

puhkusetasu samaväärselt teiste spetsialistina töötavate isikutega. Lisaks palus T. Titma 18. aprillil

2011 esitatud hagiavalduse täienduses mõista Eesti Vabariigilt välja mittevaralise kahju tekitamise

eest hüvitis võrdse kohtlemise seaduse § 24 lg 2 alusel.

Hagiavalduse kohaselt on T. Titma avalikus teenistuses olev riigiteenistuja, sest tal on töösuhe

riigiasutusega ning ta asus tööle kõrgharidust ja meditsiinialast väljaõpet omava ning keeli valdava

spetsialisti ülesannetes. T. Titma ei ole abiteenistuja, sest ta ei ole teinud tehnilist tööd. T. Titma ei ole

ka koosseisuväline teenistuja, sest tema töö on alalise iseloomuga. T. Titma esindab

telefoninõustajana riiki. Seega on ainuvõimalik, et T. Titma asus tööle ametnikuna. T. Titmad on

koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste sarnaseid tööülesandeid täitvate isikutega.

8. Harju Maakohus saatis asja 18. aprilli 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-12399

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

Maakohtu määruse kohaselt palub hageja tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu ning sellest

tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, lisatasu,

päevaraha ning muud tasud ja viivised. Seega on vaja lahendada küsimus, kas hageja tuleb nimetada

ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel ja kas tal on selle seaduse alusel õigus nõuda

teenistussuhtega kaasnevaid tagatisi. Isik ei saa pöörduda hagiga maakohtusse nõudega tuvastada

töösuhte olemasolu riigiteenistuses avaliku teenistuse seaduse sätete alusel, kuna see on avalik-

õiguslik vaidlus.

Kuivõrd hageja nõue ei tulene eraõigussuhtest, mida saaks menetleda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku alusel ning halduskohus on varem keeldunud T. Titma kaebuse menetlusse võtmisest,

taotleb maakohus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheliselt erikogult asja lahendamiseks

pädeva kohtu määramist.

ERIKOGU SEISUKOHT

9. Erikogu leiab, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri

2011. a määrus tuleb seetõttu TsMS § 711 lg 3 alusel osaliselt tühistada. Samal alusel tuleb osaliselt

tühistada ka Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010. a määrus. Asi tuleb TsMS § 711 lg 3 järgi

saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

10. Asja materjalidest nähtuvalt palus T. Titma halduskohtule esitatud kaebuses ja maakohtule

esitatud hagis muu hulgas tuvastada, et ta on avalik-õiguslikus teenistussuhtes, ning sellest tulenevalt

mõista Terviseametilt välja samata jäänud töö- ja muud tasud. Kaebuse väidete kohaselt on

ainuvõimalik, et T. Titma töötab Terviseametis riigiteenistujana. Temaga ei olnud võimalik sõlmida

töölepingut, sest ta ei teinud tehnilist tööd. Kuna tema töö on alalise iseloomuga, ei ole ta

koosseisuväline teenistuja.

Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-10-2030 kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et

halduskohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi osaliselt,

leides, et tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tuleb

tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu.

Pädeva kohtu määramisel saab erikogu võtta seisukoha selle kohta, millise kohtu pädevuses on

T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, puhkuse mittesaamise tuvastamiseks, avalikku teenistusse

asumise ja peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega töötamise tuvastamiseks, töötasu vähendamise

õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, saamata jäänud tasude

maksmiseks, puhkusetasu arvutamiseks ning kahju hüvitamiseks. Selles menetluses ei kontrolli

erikogu, kas ringkonnakohtu seisukoht on põhjendatud osas, millega T. Titma tuvastamistaotluse ja

teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tagastati ilmselge perspektiivituse

tõttu.

Erikogu märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastatud seetõttu,

et kaebus on ilmselt perspektiivitu, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda.

Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse (vt ka Riigikohtu 2. aprilli 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-101-08 (p 35)).

11. Ringkonnakohus nõustus ekslikult halduskohtu määruse põhjendustega osas, millega halduskohus

tagastas käskkirja tühistamise, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamise, puhkusepäevade

arvu teatamise ja saamata jäänud tasude nõude kohta esitatud T. Titma kaebuse HKMS § 11 lg 4

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Tsiviilasi vaadatakse TsMS § 1 järgi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. Eraõigussuheteks, millest tulenevad vaidlused

lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, on muu hulgas võlasuhe, sh töölepingust tulenev suhe.

TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. Halduskohtu pädevuses on HKMS § 3 lg 1 p 1

ja lg 2 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Seega on üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste ja

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine, kui seadus ei

sätesta teisiti.

Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda kaebuse nõudest ja alusest.

Praegusel juhul nõuab T. Titma Terviseameti teenistusest puudutud aja eest tasu, kasutamata jäänud

puhkuse eest kompensatsiooni ning muid tasusid, tuginedes sellele, et pooled on avalik-õigusliku

iseloomuga avaliku teenistuse suhtes. Seega väidab T. Titma, et Terviseamet rikub tema õigusi avalik-

õiguslikus suhtes. Sellega on T. Titma oma kaebuse eseme määratlenud avalik-õiguslikuna. Kui

kaebuses väidetud avalik-õiguslikku suhet tegelikult ei eksisteeri, ei muutu vaidlus tsiviilõiguslikuks.

Kaebuse aluseks oleva suhte puudumisel tuleb kaebus jätta rahuldamata, mitte tagastada. Seega ei ole

töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatul tähtsust pädeva kohtu määramisel.

Halduskohtu määruse osalise tühistamise aluseks on asjaolu, et halduskohus leidis põhjendamatult, et

T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks,

puhkusepäevade arvu teatamiseks ja saamata jäänud tasude saamiseks ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistamise aluseks on see, et ringkonnakohus nõustus

ekslikult halduskohtuga, et nende nõuete lahendamiseks ei ole halduskohtul pädevust.

12. Maakohus on avalik-õigusliku teenistussuhte ja puhkuse saamata jäämise tuvastamise ning

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise nõuete osas algatanud pädeva kohtu määramise

menetluse ennatlikult. TsMS § 372 lg 8 kohaselt, kui kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on varem samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema

pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi.

Kuna ringkonnakohus muutis haldusasjas nr 3-10-2030 halduskohtu määruse põhjendusi, ei ole

praegusel juhul halduskohus avalik-õigusliku teenistussuhte tuvastamise nõude läbivaatamisest

keeldunud pädevuse puudumise tõttu. Puhkuse saamata jäämise tuvastamise ja kahju hüvitamise

nõuet ei ole halduskohtule esitatud.

Erikogu leiab, et TsMS § 711 lg 3 ei välista asja saatmist tervikuna pädevale kohtule, kui nõuded,

milles pädeva kohtu määramise menetlus on käivitatud ennatlikult, on seotud nõuetega, milles pädev

kohus on pädevuse puudumise tõttu asja lahendamisest ekslikult keeldunud. Selline tõlgendus on

vajalik menetlusökonoomia tagamiseks (TsMS § 2).

Kuivõrd HKMS § 11 lg 7 võimaldab kaebuse esitajal pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega, mis

on asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis talle tagastatud, käsitab erikogu T. Titma

tuvastamisnõude ja kohustamisnõude kohta esitatud kaebust uue kaebusena.

Märt Rask, Henn Jõks, Ants Kull, Ivo Pilving, Harri Salmann