Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-38-11 AI generated

3-3-1-38-11 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-38-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ Loo Vesi 16. aprilli 2010. a otsusega nr 6/2010 kvalifitseeriti pakkujad Loo ja Iru asula vee- ja vastavaks ning hanke 2. osa suhtes tunnistati edukaks Arco Ehitus OÜ ja Wesico Project OÜ

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-38-11 · Riigikohus: OÜ Loo Vesi 16. aprilli 2010. a otsusega nr 6/2010 kvalifitseeriti pakkujad Loo ja Iru asula vee- ja vastavaks ning hanke 2. osa suhtes tunnistati edukaks Arco Ehitus OÜ ja Wesico Project OÜ

Keywords

AI generated
reinstatement of disability benefits disqualification proceedings academic failure revocation of bankruptcy limited work availability validity of arbitration clause
AI generated
3-21-1115/10
Kuulutada menetlus riigihangete vaidlustuskomisjoni toimiku vaidlustusasjas nr 86- Piirata Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ning tema esindajate juurdepääsu määruse
3-22-1737/18
Enefit Power AS (edaspidi hankija) avaldas 03.06.2022 riigihangete registris Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 11.07.2022 ENERGY
3-25-4295/12
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK, hankija) avaldas 02.07.2025 riigihangete registris dünaamilise hankesüsteemi „Transpordivahendite, relvastuse ja tehnika elutsükliks vajalike katete ostmine, valmistamine, remontimine ja hooldamine“ (viitenumber 260548) kategooria 2 alt läbiviidava seotud hanke „Pimenduskatete ostmine“ (viitenumber 296765). Nimetatud seotud hankes esitati 2 pakkumust, millest üks esitas Osaühing Lindante ja teise PehmeSisustus OÜ.
3-26-167/11
X. X (kaebaja) esitas 06.10.2025 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ETK tuvastas 05.11.2025 otsusega nr TVH/25/037818, et kaebaja töövõime ei ole
3-20-2197/20
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi vastustaja) alustas 03.06.2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega läbiviidavat riigihanget „Maatoimingute platvormi IKT teenuste arendusja hooldustööd“ (edaspidi hange, viitenumber 223444). Hange on suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe pakkujaga. Pakkumusi hinnati hinna ja kvaliteedi suhte alusel: ühe töötunni hind maksimaalselt 30 punkti, proovitöö maksimaalselt 70 punkti. Proovitöö põhiosaks oli katastri kõlvikute kaardi prototüübi (MVP ehk inglise keeles Minimum viable product, edaspidi MVP) loomine, arendusetappide planeerimine ja kirjeldamine.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-38-11

Määruse kuupäev

9. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Lemminkäinen Eesti AS vaidlustus OÜ Loo Vesi 16. aprilli

2010. a otsuse nr 6/2010 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-10-1317

Menetluse alus Riigikohtus

Lemminkäinen Eesti AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Lemminkäinen Eesti AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

8. märtsi 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-1317 muutmata.

Riigikohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Loo Vesi 16. aprilli 2010. a otsusega nr 6/2010 kvalifitseeriti pakkujad Loo ja Iru asula vee- ja

kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis-ehitustööde riigihankes (nr 117001), pakkumused tunnistati

vastavaks ning hanke 2. osa suhtes tunnistati edukaks Arco Ehitus OÜ ja Wesico Project OÜ

ühispakkumus.

2. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 18. mai 2010. a otsusega nr 76-10/117001

rahuldati Lemminkäinen Eesti AS vaidlustus ning tunnistati OÜ Loo Vesi 16. aprilli 2010. a otsuse p-

d 6.1, 6.2 ja 15.2 kehtetuks osas, millega kvalifitseeriti ühispakkujad Arco Ehitus OÜ ja Wesico

Project OÜ ning tunnistati nende pakkumus hanke 2. osas vastavaks ja edukaks.

3. Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsusega rahuldati OÜ Loo Vesi, Arco Ehitus OÜ ja

Wesico Project OÜ kaebused, tühistati vaidlustuskomisjoni 18. mai 2010. a otsuse resolutsiooni p-d 1

ja 2 ning põhjenduste p-d 10-13 ning mõisteti Lemminkäinen Eesti AS-lt OÜ Loo Vesi kasuks välja

menetluskulud 22 576 kr ja Arco Ehitus OÜ kasuks menetluskulud 35 600 kr.

4. Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, jätta kaebused

rahuldamata ning mõista apellandi menetluskulud välja hankijalt ja ühispakkujatelt. Kohtuotsuse

sisulise muutmata jätmise korral paluti halduskohtu otsus tühistada menetluskulude väljamõistmise

osas ning jätta halduskohtus kantud menetluskulud hankija ja ühispakkujate endi kanda.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a määrusega tühistati halduskohtu ja

vaidlustuskomisjoni otsused ning lõpetati menetlus Lemminkäinen Eesti AS vaidlustuses, samuti

tagastati kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud, kumbki 639,12 eurot ning

mõisteti OÜ-lt Loo Vesi Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas 985,92 eurot.

Määruse põhjendused:

a) ringkonnakohtu istungil ilmnes, et OÜ Loo Vesi on juba 31. mai 2010. a otsusega nr 09/2010

tunnistanud oma 16. aprilli 2010. a otsuse nr 6/2010 Lemminkäinen Eesti AS poolt vaidlustatud osas

kehtetuks. Hankija on viinud läbi täiendava kvalifitseerimise, tunnistanud Arco Ehitus OÜ ja Wesico

Project OÜ ühispakkumuse vastavaks ja edukaks. Nimetatud hankija otsuseid ega ühispakkujatega

sõlmitud hankelepingut ei ole vaidlustatud ning riigihankemenetlus on lõppenud;

b) ringkonnakohtul on HKMS § 46 lg 1 p 5 kohaselt õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada

menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kui kaebuse esitajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud

huvi. Lemminkäinen Eesti AS märkis ringkonnakohtu istungil, et hankija otsuse õiguspärasuse

küsimus on põhimõttelist laadi ja apellandi huvi on seotud menetluskuludega. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub vaidlustuse esitanud Lemminkäinen Eesti AS-l, samuti kaebuse esitanud Arco

Ehitus OÜ-l ja Wesico Project OÜ-l põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks;

c) HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav

haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Samuti tuleb tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

sama seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Kuna Lemminkäinen Eesti AS ei pea vastaspooltele

menetluskulusid hüvitama, jäävad Arco Ehitus OÜ ja Wesico Project OÜ menetluskulud nende endi

kanda. Lemminkäinen Eesti AS põhjendatud menetluskuluks halduskohtus oli 345,92 eurot ja

ringkonnakohtus 640 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Lemminkäinen Eesti AS määruskaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus osas,

millega tühistati vaidlustuskomisjoni otsus, ning mõista välja menetluskulud OÜ-lt Loo Vesi.

Määruskaebuse põhjendused:

a) ringkonnakohtu määruse põhjendustest ei nähtu aluseid ega põhjendusi vaidlustuskomisjoni otsuse

tühistamiseks. HKMS § 24 lg 1 p 4 ja § 46 lg 1 p 5 andsid ringkonnakohtule küll aluse

kohtumenetluse lõpetamiseks ja halduskohtu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid neist sätetest ei

tulene kohtule õigust vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks või vaidlustuskomisjonis toimunud

vaidlustusmenetluse lõpetamiseks;

b) kohus ei lahendanud asja sisuliselt. Hankija tunnistas oma otsused kehtetuks pärast

vaidlustuskomisjoni otsust. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise tagajärjeks on muu hulgas

asjaolu, et Lemminkäinen Eesti AS kaotab õigusliku aluse saada tagasi vaidlustuse esitamisel tasutud

ja vaidlustuskomisjoni otsusega hankijalt välja mõistetud riigilõiv summas 10 000 kr;

c) ringkonnakohus on tühistanud sisuliselt õige vaidlustuskomisjoni otsuse ja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. Kuna puudub norm olukorra lahendamiseks, tuleks analoogia kohaselt kohaldada

RHS § 129 lg-t 4. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks puudus ringkonnakohtul igasugune

õiguslik alus. Analoogse vaidluse lahendas Riigikohtu halduskolleegium 9. märtsi 2011. a otsusega

haldusasjas nr 3-3-1-91-10. Ka selles asjas lõpetas kolleegium menetluse, sest hankija tunnistas

riigihanke kehtetuks. Kolleegium tühistas alama astme kohtute lahendid, kuid jättis tühistamata

vaidlustuskomisjoni otsused. Ka TsMS § 431 lg-st 2 ei tulene, et kohus võiks menetlust lõpetades

tühistada kohtuvälises menetluses tehtud lahendeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu määrust üksnes osas, millega ringkonnakohus

otsustas tühistada vaidlustuskomisjoni otsuse. Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud ülejäänud

osas, sh osas, mis puudutab haldusasjas menetluse lõpetamist.

8. Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et käesolev asi on sarnane Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsusega lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-91-10. Viidatud asjas

rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluse ajal tunnistas hankija

hankemenetluse kehtetuks. Käesolevas asjas rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud

kohtumenetluse ajal tunnistas hankija vaidlustatud otsuse kehtetuks.

Tuleb tõdeda, et vaatamata sarnastele asjaoludele ei tühistanud kolleegium asjas nr 3-3-1-91-10 koos

menetluse lõpetamisega vaidlustuskomisjoni otsust. Samas ei asunud kolleegium ka seisukohale, et

vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks puuduks sarnastes asjades alus. Seega ei ole

ringkonnakohtu määrus käesolevas asjas kolleegiumi seisukohtadega vastuolus.

9. HKMS § 24 lg 1 p 4 ja § 46 lg 1 p 5 eesmärk on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise

korral vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, muu hulgas selleks, et nendes

väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama.

Asjas nr 3-3-1-91-10 rõhutas kolleegium, et riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4

kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub aga

hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21).

10. Kui hankija on hankemenetluse ajal tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse

kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud, jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja

tagastab selle oma otsusega vaidlustajale (RHS § 122 lg 3 p 5). Samas ei reguleeri riigihangete seadus

HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamise tagajärgi vaidlustuskomisjoni otsuse suhtes.

Tulenevalt RHS § 127 lg-st 41 ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus kohtumenetluse ajal, kui pool või

kolmas isik esitab kaebuse halduskohtule. RHS § 122 lg 3 p 5 ja § 127 lg 41 ning HKMS § 24 lg 1

p 4 mõttega oleks vastuolus, kui vaidlustuskomisjoni otsus jõustuks olukorras, kus riigihanke

vaidluses lõpetatakse menetlus vaidlustatud hankija otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu.

Kolleegium on seisukohal, et õigusselguse tagamiseks ei ole HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel piisav

lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks. Säärases olukorras tuleb

kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt

tühistada.

11. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et käesolevas asjas kuulub analoogia korras

kohaldamisele RHS § 129 lg 4. RHS § 129 lg 4 esimene lause sätestab, et kui hankija on sõlminud

kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija sama seaduse § 117 lg-s 2 nimetatud otsuseid.

RHS § 129 lg 4 esimese lause eesmärk on kaitsta sõlmitud hankelepingu kehtimajäämist.

Vaidlustuskomisjoni otsus ei ole hankelepingu õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus kaitsta

vaidlustuskomisjoni otsuse kehtivust põhjusel, et sõlmitud on kehtiv hankeleping.

12. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise tagajärjel ei ole

vaidlustajal alust nõuda hankijalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. See asjaolu ei

tähenda aga, et vaidlustuskomisjoni otsus tuleks jätta tühistamata. Menetluse lõpetamise tõttu puudub

selgus, kas vaidlustuskomisjon rahuldas vaide põhjendatult. Erinevalt halduskohtule esitatud

kaebuselt tasutud riigilõivust (HKMS § 84 lg 4 p-st 4) ei näe riigihangete seadus taolistes

olukordades ette ka vaidlustuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

14. Lemminkäinen Eesti AS palub mõista OÜ-lt Loo Vesi välja kassatsiooniastmes kantud

õigusabikulu 388,26 eurot. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb taotlus menetluskulu

väljamõistmiseks rahuldamata (HKMS § 92 lg 1). Teised menetlusosalised ei ole kuludokumente

esitanud. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 90 lg 2

teine lause).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann