3-1-1-43-11 · Riigikohus

RIIGIKOHS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-43-11

Määruse kuupäev

3. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Mihhail Kalašnikovi süüdistuses KarS § 257 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-10-8658

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail

Kalašnikovi

kaitsja

vandeadvokaat

Sven

Sillar,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. mai 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrus ja saata Mihhail Kalašnikovi

kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioon Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsuse

peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsusega tunnistati Mihhail Kalašnikov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi omavolis ja teda karistati kuuekuulise vangistusega, mis jäeti

KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel süüdistatavat kaheksateistkümnekuuliseks katseajaks

käitumiskontrollile allutades tingimisi täitmisele pööramata. M. Kalašnikov mõisteti süüdi selles, et

ta 17. märtsil 2009. a nõudis omal initsiatiivil nii telefoni teel kui vahetult T. V.-ilt, et too tasuks

225 000 kroonise võla L. P.-ile, ähvardades vastasel korral T. V.-i kehavigastuste tekitamise ja tema

maja ärapõletamisega. Kohus ei nõustunud süüdistatava kaitsja väitega, et kuivõrd KarS § 257 järgi

saab isikut karistada muu hulgas ähvardamise eest, ähvardamine on aga kriminaliseeritud üksnes

juhul, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, peaks see alus olema avatud ka

süüdistuses. Kohus märkis, et kuna KarS § 257 ei ole blanketne süüteokoosseis, ei pidanud süüdistus

sisaldama viiteid karistusseadustiku teistele koosseisudele.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märkis, et

M. Kalašnikov ei teostanud ühtegi õigust ebaseaduslikult, vaid üksnes palus T. V.-il L. P.-i solvamine

lõpetada. Ähvardamisest KarS § 257 tähenduses saab kõnelda vaid siis, kui väidetava ähvarduse

adressaadil oli põhjust karta ähvarduse täideviimist. Et aga süüdistusaktis sellel küsimusel ei

peatutud, on rikutud M. Kalašnikovi kaitseõigust ja seetõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Ka ei

saa lugeda tõendatuks, et M. Kalašnikov T. V.-ilt üldse võla tasumist nõudis.

3. Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu

KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu meelest ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks

M. Kalašnikovi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kalašnikovi kaitsja S. Sillar, kelle

põhiseisukohad on järgmised. Ringkonnakohus ei ole apellatsioonile sisuliselt tähelepanu pööranud ja

on piirdunud üksnes maakohtu otsuse refereerimisega. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on

apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes äärmiselt erandlikel

juhtudel ja käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist sellise erandjuhuga. Kriminaalmenetluses on

rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistuses ei ole ära näidatud, kas T. V.-il oli alust karta

ähvarduse täideviimist M. Kalašnikovi poolt. Seetõttu tuleb M. Kalašnikov õigeks mõista.

5. Vastuses määruskaebusele leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa, et

ringkonnakohtul oli küllaldaselt alust jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu vastavalt KrMS §

326 lg 2 teisele lausele läbi vaatamata. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks on väär kaitsja

seisukoht, et süüdistus KarS § 257 järgi peab sisaldama ka viidet sellele, et süüdistataval oli alust

karta ähvarduse täideviimist. Nende põhistustega nõustus täielikult ka ringkonnakohus. Prokurör on

kohtute järeldustega päri ja leiab, et KarS § 257 koosseisus käsitletavaid mõisteid tuleb sisustada

KarS §-de 120-122 kaudu üksnes õigusteoreetilisel ja tõenduslikul tasandil, mitte aga süüdistuse

konstruktsiooni mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause

alusel kujutab endast erandit (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus

asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.3; 12. aprilli 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-120-09, p 8.4; 22. novembri

2010. a määrus asjas nr 3-1-1-98-10, p 6).

7. Käesolevas asjas ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul apellandi väiteid pidada ilmselt

põhjendamatuteks. Apellant on esitanud sisulisi argumente, mille osas kohus saab kujundada

läbikaalutud seisukoha vaid kohtumenetluse poolte vahetu ärakuulamise põhjal. Kriminaalkolleegium

ei jaga ringkonnakohtu ega ka prokuratuuri väljendatud seisukohta, et asja läbivaatamata jätmine

ringkonnakohtus on suuresti õigustatav sellega, et maakohus on kaebaja argumentidele juba vastuse

andnud. Kuna apellatsiooni põhisisuks ongi maakohtu seisukohtade vaidlustamine, ei saa see, et

maakohus on mingi kohtumenetluse poole väite suhtes juba seisukoha võtnud, vabastada

ringkonnakohut kohustusest apellatsiooni alusel kontrollida, kas maakohtu selline seisukohavõtt on

seaduslik ja põhjendatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-

36-11, p 10).

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määruse ja saadab

kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. M. Kalašnikovi kaitsja määruskaebus

tuleb rahuldada.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris