3-1-1-42-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-42-11

Määruse kuupäev

31. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Jan Viirnurme süüdistuses KarS § 213 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2011. a määrus

kriminaalasjas nr 1-10-11281

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

Süüdistatava Jan Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Aivar Kello; Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Toomas Liiva

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. mai 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2010. a määrus osas, milles kannatanu A. K.

esindaja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon jäeti KrMS § 326 lg 2 alusel ilmselt

põhjendamatuna läbi vaatamata.

2. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Kannatanu A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldada.

4. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga määruskaebuse esitamisel A. K.-le riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti, sealhulgas

käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 78 senti ning jätta see menetluskulu riigi kanda.

5. Määrata Advokaadibüroole In Jure määruskaebuse peale vastuse esitamisel Jan Viirnurmele

riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70

senti, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 78 senti ning jätta see menetluskulu riigi

kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 24. novembri 2010. a otsusega mõisteti Jan Viirnurm süüdi KarS § 213 lg 1 järgi

ja teda karistati vangistusega 3 aastaks. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku

võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti J. Viirnurmele 2 aastat vangistust.

2. J. Viirnurm tunnistati süüdi selles, et tema, olles ebaseaduslikult ära võtnud ning omandanud A. K.

pangakaardi, võttis sellega PIN-koodi kasutades perioodil 11.-25. märts 2010 kaheteistkümnel korral

pangaautomaadist A. K. arvelt välja sularaha kogusummas 91 250 krooni.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar

Kello ja A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge. J. Viirnurme kaitsja taotles maakohtu otsuse

tühistamist ja kaitsealusele kergema karistuse mõistmist. Kannatanu esindaja taotles maakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavalt välja 91 250 krooni kannatanule

tekitatud kahju hüvitamiseks. Esindaja märkis, et kannatanul ei olnud võimalik kohtueelses

menetluses tsiviilhagi esitada, sest läbipekstuna ja koomaseisundis viibis ta haiglas pikaajalisel ravil.

Kannatanu soovis esitada tsiviilhagi kohtus, mis on KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi lubatav. Kohtuistung

toimus aga kannatanu osavõtuta, mistõttu kannatanul ei olnud võimalik tsiviilhagi esitada ja tema

õigused jäid realiseerimata temast mitteolenevatel põhjustel. Ühtlasi rikuti kriminaalasja

menetlemisel kannatanu õigusi. Esindaja leidis, et kuna J. Viirnurm on ennast kohtus täielikult süüdi

tunnistanud ja tema süü on leidnud ka tõendamist, tuleks kannatanule tekitatud kahju hüvitada.

4. Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2011. a määrusega jäeti mõlemad apellatsioonid KrMS § 326 lg

2 alusel ilmselt põhjendamatutena läbi vaatamata.

4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning kohtu mõttekäik ja

siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka

maakohtupoolset kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ja leidis samuti, et karistuse mõistmisel on

järgitud KarS § 56 sätteid. Ringkonnakohus märkis sedagi, et kuigi kaitsja ei nõustunud

apellatsioonis maakohtu põhistustega karistuse mõistmise osas, ei ole ta oma seisukohta

põhjendanud.

4.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus ka kannatanu õigusi. Kannatanu oli kutsutud

maakohtu istungile ja seega oli tal võimalik realiseerida KrMS § 38 lg 1 p-st 2 tulenev õigus esitada

kohtuistungil tsiviilhagi. KrMS § 236 lg 1 ja 2 kohaselt ei takista lühimenetluses kannatanu

kohtuistungile ilmumata jätmine aga kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.

A. K. oli kohtuistungile kutsutud, istungile ta aga ei ilmunud ega esitanud ka enne kohtuliku

arutamise lõppu tsiviilhagi. Ringkonnakohtu hinnangul loobus A. K. sellega enda subjektiivse õiguse

realiseerimisest. Kannatanu puudumine maakohtu istungilt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul seotud

temast sõltumatute asjaoludega isegi hoolimata sellest, et ta ootas istungi algust ekslikult vales

kohtusaalis. Kohus märkis, et A. K. saanuks vajadusel kohtuistungi toimumiskoha kohta teavet

kohtumajas töötavatelt ametnikelt.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse A. K. esindaja vandeadvokaat

M. Valge. Määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist kannatanu esindaja

apellatsiooni puutuvas osas. Esindaja leiab, et A. K. ei saanud kätte korrektset kohtukutset. Temale

saadetud kutsel märgitud kohtuistungi toimumise aeg ja koht erinesid tegelikest. Kohtuistungi

tegelikku toimumisaega ja -kohta A. K.-le ei teatatud, mistõttu tal ei olnud võimalik istungil osaleda

ega tsiviilhagi esitada. Olukorras, kui ringkonnakohus pidas võimatuks ise tsiviilhagi vastu võtta ja

rahuldada, tuli tunnistada kannatanu korrektselt istungile kutsumata jätmine menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks.

6. J. Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Toomas Liiva esitasid määruskaebusele vastused, milles nõustusid kaebuse

põhjendustega ja toetasid määruskaebust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et KrMS § 236 lg 2 kohaselt ei

takista lühimenetluses kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine kriminaalasja

kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Kannatanu ja tsiviilkostja puudumine ei ole aga

KrMS § 236 lg-st 1 tulenevalt asja arutamist takistav asjaolu üksnes juhul, kui need isikud on

nõuetekohaselt kohtuistungile kutsutud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu

kutsuti kutsega Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtusaali nr 342 maakohtu istungile

24. novembriks 2010 algusega kell 10.00. Tegelikult toimus kohtuistung küll kutsel märgitud päeval,

s.o 24 novembril 2010, kuid algusega mitte kell 10.00 vaid 11.00 ja mitte kohtusaalis nr 342, vaid nr

448. Seega ei vastanud maakohtu poolt kannatanule saadetud kutse KrMS § 163 lg 1 nõuetele.

8. Kriminaalkolleegium märgib, et kui kohus kutsus menetlusosalise kohtuistungile, märkides kutses

kohtuistungi toimumise vale aja ja vale kohtusaali numbri, ei taganud ta sellega menetlusosalisele

reaalset võimalust kohtuasja arutamisest osa võtta. Asudes sellest hoolimata kriminaalasja arutama,

rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

9. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis kirjeldati kõnealust rikkumist ja tugineti sellele,

kusjuures apellatsiooni väiteid selle rikkumise kohta ei saa kuidagi pidada õiguslikult asjakohatuiks.

Eelnevast tulenevalt ei olnud ringkonnakohtul alust käsitada kannatanu esindaja apellatsiooni ilmselt

põhjendamatuna KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses ja kriminaalasja tulnuks apellatsiooni korras

arutada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus kannatanu esindaja apellatsiooni ilmselt

põhjendamatuna läbi vaatamata jätmise kohta tühistada ja saata kriminaalasi selles osas

ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 rahuldab

Riigikohtu kriminaalkolleegium kannatanu esindaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu

3. veebruari 2010. a määruse osas, milles kannatanu esindaja apellatsioon jäeti KrMS § 326 lg 2

alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata ning saadab kriminaalasja kannatanu esindaja

apellatsiooni piires uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

11. Kannatanu esindaja on koos määruskaebusega esitanud taotluse määrata tema poolt Riigikohtule

määruskaebuse esitamisega A. K.-le osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Valge & Uiga

makstavaks tasuks 63,92 eurot nelja pooltunni eest, millele lisandub 20% käibemaksu. Riigi õigusabi

seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-de 28-30 kohaselt on kannatanu või tsiviilkostja

esindaja tasu kriminaalasja kohtulikus menetluses 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Kolleegiumi

hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Marina Valge poolt A.

K.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole Valge & Uiga

makstava tasu suuruseks määrata 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti), sealhulgas

käibemaks 12,78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

12.

J. Viirnurme

kaitsja

esitas

taotluse

määrata

tasu

tema

poolt

J. Viirnurmele

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kaitsja esitas Riigikohtule vastuse kannatanu

esindaja määruskaebusele. Eelnevaga seoses taotleb kaitsja tasu määramist nelja pooltunni eest,

s.o summas 63,92 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja

taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello poolt J. Viirnurmele

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole In Jure makstava tasu

suuruseks määrata 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti), sealhulgas käibemaks

12,78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Lea Kivi