Court allows appeal against partial judgment due to unauthorized representation and lack of service.

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-8-10

Määruse kuupäev

Tartu, 25. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Andrus Nigulise ja Karin

Lehiste vastu 128 667 krooni 27 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-

39529

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Lehiste teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Lindorff Eesti Aktsiaselts (registrikood 10231048),

esindajad vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi ja vandeadvokaat

Merilin Valdmaa

Kostja Karin Lehiste (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Mare Lust

Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Asendada menetluses hageja Aktsiaselts SEB Liising hagejaga Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39529 osas, milles

maakohus rahuldas osaliselt Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Karin Lehiste vastu ja mõistis Karin

Lehistelt Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks välja põhivõla 85 850 krooni 50 senti ja viivise ning

jättis Karin Lehiste ja Aktsiaseltsi SEB Liising menetluskulud nende endi kanda. Saata asi

tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Teistmisavaldus osaliselt rahuldada.

4. Tagastada Karin Lehistele teistmisavalduselt 5. augustil 2010 tasutud kautsjon

54 (viiskümmend neli) eurot 36 senti (850 (kaheksasada viiskümmend) krooni 50 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts SEB Liising (endise ärinimega Aktsiaselts SEB Ühisliising) (hageja) esitas

25. septembril 2007 Harju Maakohtule Karin Lehiste (kostja I) ja Andrus Nigulise (kostja II) vastu

hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõla 128 667 krooni 27 senti ja

viivise. Menetluse käigus vähendas hageja põhivõla nõuet 122 772 krooni 74 sendini.

2. Kostjate nimel vastas hagile Heimar Vaarend.

3. Harju Maakohus rahuldas 22. detsembri 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja

kasuks solidaarselt välja põhivõla 85 850 krooni 85 senti ja viivise 28 115 krooni 96 senti ning alates

14. novembrist 2008 viivise, mille määraks oli 0,03% põhivõlast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

4. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. mai 2009. a otsusega kostja II apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse osas, milles hagi kostja II vastu osaliselt rahuldati, ning tegi tühistatud osas uue

otsuse, millega jättis hagi kostja II vastu rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja

teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel.

Maakohtu 4. oktoobri 2007 tähitud kirjale on kostja I aadressiks märgitud Xxxxx talu, Xxxxx küla,

Xxxxx vald, Harjumaa (I kd, tl 32). Nagu nähtub järgmisel lehel olevast teatest, on kostja I sellel

aadressil kättesaadav. Sama aadress on ka rahvastikuregistris. Maakohus saatis kohtukutse kostjale I

aadressile Xxxxxxx xx-x, Kuusalu, mille tõttu ei olnud kostjal I võimalik teada, et asjas on määratud

istung. Kostja I ühelgi maakohtu istungil ei osalenud. Kostja I ei saanud kätte ka maakohtu otsust,

seetõttu ei olnud tal võimalik esitada apellatsioonkaebust. Kohtukutse saatis valele aadressile ka

ringkonnakohus ja kostja I ringkonnakohtu istungil ei osalenud.

Kostjat I esindas menetluses tema teadmata H. Vaarend võltsitud volikirja alusel. Nii 8. oktoobri 2007

volikiri kui ka 14. aprilli 2008 teatis ei ole kostja I allkirjaga. Kostja I on selle kohta esitanud

avalduse politseisse.

7. Kostja II peab teistmisavaldust õigeks. Kostja I ei saanud õigel ajal menetluse käigust teada, kuna

kostja II teda sellest ei teavitanud.

8. Lindorff Eesti Aktsiaselts vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuse

kohaselt loovutas hageja 5. augustil 2008 hagiavalduse aluseks olevad nõuded Lindorff Eesti

Aktsiaseltsile. Lindorff Eesti Aktsiaselts leiab, et kostja I ei ole tõendanud, et volikiri, mille alusel

H. Vaarend teda kohtumenetluses esindas, oli võltsitud. Kostja I on teistmisavalduses väitnud, et sai

kätte hagi menetlusse võtmise kohta tehtud määruse. Seega oli ta asja menetlusest algusest peale

teadlik. On ebausutav, et kostja I sai teada tema suhtes tehtud kohtuotsusest ja sellest, et teda esindas

H. Vaarend, ca 2,5 aastat pärast seda, kui talle sai teatavaks, et tema vastu on nõue esitatud. Kuna

kostja I osales menetluses esindaja kaudu, ei olnud talle tarvis kohtukutseid kätte toimetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 22. detsembri 2008. a otsus

tuleb kostjat I puudutavas osas TsMS § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 esimese lause alusel

tühistada. Asi tuleb TsMS § 710 lg 1 esimese lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

10. Kostja I tugineb teistmisavalduses sellele, et teda esindas kohtumenetluses esindusõiguseta isik,

mis on TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt teistmise aluseks. Kostja I väidab, et tsiviilasja toimikus olev

volikiri, millega kostja I volitas end kohtumenetluses esindama H. Vaarendit, on võltsitud.

Kolleegium leiab, et see väide on põhjendatud kriminaalmenetluses tehtud käekirja ekspertiisi aktiga,

mille Riigikohus kostja I taotluse alusel Põhja Prefektuurilt välja nõudis. Ekspertiisiakti kohaselt ei

ole kostja I tõenäoliselt volikirjal olevat allkirja kirjutanud. Ekspertiisiakti lisaks oleva arvamuste

skaala kohaselt tähendab see, et esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilist

arvamust anda, kuid on suur tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik. Ainsa põhjendusena, miks

kategoorilise arvamuse andmine ei ole võimalik, on ekspertiisiaktis toodud asjaolu, et allkiri

volikirjal oli esitatud koopiana. Järeldust, et volikirjale ei olnud alla kirjutanud kostja I, toetab ka see,

et ekspertiisiakti kohaselt ei ole 14. aprillil 2008 koostatud teatisel olevat allkirja kirjutanud kostja I

ning tõenäoliselt on allkirjad volikirjal ja teatisel kirjutanud sama isik.

Praeguses asjas ei ole esitatud muid andmeid, millest võiks järeldada, et kostja I oleks volitanud

H. Vaarendit enda nimel kohtumenetluses osalema. Seega esindas H. Vaarend kostjat I

kohtumenetluses ilma selleks esindusõigust omamata ning esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 3 toodud

teistmise alus.

11. Kostja I tugineb teistmise alusena ka sellele, et talle ei ole kätte toimetatud kohtukutseid ega

maakohtu otsust, mis on TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt teistmise aluseks. Kolleegium leiab, et ka see

teistmise alus on olemas. Tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi väljastusteadet või muid andmeid, millest

nähtuks, et maakohtu menetluses on mõni menetlusdokument või kohtukutse kostjale I kätte

toimetatud. Asjaolu, et hagiavaldus on kostjale I kätte toimetatud, ei nähtu ka kohtutoimiku I köite

lehe nr 32 pöördel olevast teatest saadetise kohta. Kostja I väidab küll, et ta on sellel aadressil, kuhu

kiri hagiavaldusega saadeti, kättesaadav, kuid ta ei ole selgesõnaliselt väitnud, et ta sai hagiavalduse

kätte. Seega ei saa lugeda seda asjaolu ka omaksvõetuks.

12. Teistmisavaldusele ei ole hagejana vastanud algne hageja, vaid Lindorff Eesti Aktsiaselts,

märkides, et hageja on talle nõude loovutanud. TsMS § 210 lg 3 järgi saab sellises olukorras nõude

omandaja õiguseelneja asemel menetlusse astuda teise poole ja õiguseelneja nõusolekul. Ilma

nõusolekuta saab ta menetlusse astuda üksnes kolmanda isikuna. Nii hageja kui ka kostja I on andnud

nõusoleku hageja asendamiseks Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga. Seega tuleb hageja praeguse asja

menetluses asendada Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga.

13. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

TsMS § 171 lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud

menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas.

14. TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu kautsjon

tagastada.

Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu