Riigikohus dismissed Palover's election complaint due to failure to file within the strict three-day deadline. The court ruled the complaint was inadmissible because it was submitted after the statutory period expired. The decision emphasizes strict adherence to procedural time limits for election challenges. The court found no merit in the substantive arguments regarding election fairness or media influence. The ruling upholds the principle that procedural deadlines are mandatory for election complaints. The case highlights the importance of timely filing in electoral disputes. The court rejected claims about transport issues and media bias as irrelevant to admissibility. The decision confirms that missing the deadline renders the complaint void regardless of its content. The court did not address the merits of the election law criticisms raised by the applicant. The ruling serves as a reminder of the strict procedural requirements in Estonian election law.

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-9-11

Määruse kuupäev

23. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ülo Paloveri kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 15. märtsi

2011. a otsuse nr 62 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada Ülo Paloveri kaebus läbivaatamatult.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Ülo Palover esitas 9. märtsil 2011 Võru Maakonna Valimiskomisjonile kirjaliku avalduse, milles

leidis, et Riigikogu valimise seadus ja süsteem ei ole demokraatlik, sest ei võimalda suurel osal

rahvast valimistest osa võtta, ning et õhutati rahvastevahelist vaenu. Avaldaja leidis, et seda põhjustab

1) informatsiooni puudus, kallutatus ja kuritegelikkus; 2) ühistranspordi karjuv puudus, selle

olematus maapiirkondades; 3) rahva massiline vaesus; 4) puudulik valimisseadus.

2. Võru Maakonna Valimiskomisjon leidis 10. märtsi 2011. a otsuses nr 6, et kuna Ü. Paloveri

pöördumine ei vasta Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-s 68 sätestatud kaebuse mõistele ja sama

seaduse § 69 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 kehtestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, ei kuulu see

läbivaatamisele ja tuleb tagastada. Otsuse kohaselt ei ole pöördumises andmeid ega kirjeldust ühegi

valimiskomisjoni otsuse või toimingu kohta, millega oleks 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu

valimistel rikutud Riigikogu valimise seadust ning mille tühistamist või seadusvastaseks tunnistamist

oleks taotletud.

3. Ü. Palover esitas 14. märtsil 2011 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja täpsustas, et

maakonna valimiskomisjonile esitatud vaidlustatava toimingu kirjeldus sisaldub maakonna

valimiskomisjonile esitatud kaebuse punktis 2. Lisaks käsitles Ü. Palover Vabariigi

Valimiskomisjonile esitatud kaebuses e-hääletamise korraldust, Vabariigi Presidendi avaldusi,

Bonnieri meediakontserni tegevust ja nende võimalikku mõju valimistele.

Võru Maakonna Valimiskomisjon leidis 15. märtsi 2011. a selgituses, et komisjoni 10. märtsi

2011. a otsuse nr 6 tühistamiseks puudub alus.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 15. märtsi 2011. a otsusega nr 62 Ü. Paloveri kaebuse

rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks, et Ü. Palover on Riigikogu 2011. a valimistel hääletanud

väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda Võru linnas, mistõttu kaebuses kirjeldatud

transpordiprobleemid tema hääletamist ei takistanud. Seega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi

rikutud. RKVS §-de 70 ja 71 kohaselt võib kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Võru Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et maakonna

valimiskomisjonile esitatud kaebus ei vastanud RKVS § 69 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 kehtestatud

kaebusele esitatavatele nõuetele, kuna puudus vaidlustatava valimiskomisjoni otsuse või toimingu

kirjeldus ning asjakohane kaebuse põhistus. Maakonna valimiskomisjon on õigesti leidnud, et

Ülo Paloveri pöördumist ei tule läbi vaadata kaebusena.

5. Ü. Palover saatis 19. märtsil 2011 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles

palub peatada riigi arengu katastroofi suunas ning kuulutada seekordsed Riigikogu valimised

õigustühiseks ja nõuda valimiste korraldamist uue, tõeliselt demokraatiat kindlustava valimisseaduse

alusel.

Esiteks ei nõustu Ü. Palover Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et valimiskaebust on õigustatud

esitama isik, kelle õigusi on rikutud, leides, et isiku subjektiivseid õiguseid on ka siis rikutud, kui

valimisseadus on erihariduseta kodanikule raskesti või üldsegi mitte mõistetav. Ü. Palover peab oma

kohuseks aidata isikuid, kes ei saa transpordi ja raha puudumisel ise valima minna.

Ü. Palover väidab, et tema õigust valida rikuti sellega, et Vabariigi President, samuti valitsus,

arvamusliidrid, avalik-õiguslik meedia ja Bonnieri meediakontsern survestasid valimiste eel teda ja

teisi kodanikke hääletama nn õige kandidaadi poolt.

Samuti leiab Ü. Palover, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tema kaebuse läbivaatamise käigus

võtmata seisukoha Ü. Paloveri väidete kohta, et tema õigusi rikkusid Vabariigi Presidendi avaldused,

rikkumised e-hääletamisel, Bonnieri meediakontserni tegevus ja ETV 8. märtsi saade "Vabariigi

kodanikud". Ü. Palover toob välja, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tähelepanuta ka kaebaja

toodud näite Nürnbergi kohtuprotsessi tulemustest ning sellele eelnenud riiklikust rahvastevahelise

vaenu õhutamisest, mis sarnanevat praegu Eesti riigis toimuvale.

Viimaks leiab Ü. Palover, et Vabariigi Valimiskomisjon likvideeris "oma ühepoolse tegevusega" tema

võimaluse võtta osa kaebuse avalikust läbivaatamisest kolme tööpäeva jooksul ega teavitanud riigi

avalikkust piisavalt aegsasti kaebuse avalikust läbivaatamisest (RKVS § 71 lõiked 3 ja 4).

Ü. Palover palus lugeda Riigikohtule esitatud kaebuse lisadeks Võru Maakonna Valimiskomisjonile

ning Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebused.

6. Vabariigi Valimiskomisjon vaidles 22. märtsi 2011. a kirjas kaebusele vastu, märkides, et

Ü. Paloveri kaebus on postitatud 19. märtsil 2011. Võru Maakonna Valimiskomisjoni esindaja andis

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kaebajale allkirja vastu kätte 15. märtsil 2011. Seetõttu algas

kaebuse esitamise tähtaeg põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike

1 järgi 16. märtsil 2011 ning lõppes 18. märtsil 2011.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et on kaebuse läbi vaadanud RKVS § 71 lõikes 3 sätestatud

tähtaegu järgides. Ü. Palover esitas kaebuse 14. märtsil 2011. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas

kaebuse läbi 15. märtsil 2011. Kaebajat informeeriti telefoni teel Vabariigi Valimiskomisjoni

koosoleku ajast ning kohast 14. märtsil 2011, st päev enne koosolekut. Kuna kaebaja leidis, et tal ei

ole võimalik nii kiiresti pääseda oma elukohast Võru linna, et sõita edasi Tallinna, pakkus Võru

Maakonna Valimiskomisjon kaebajale transporti Võru linna. Kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni

koosolekust siiski osa ei võtnud.

7. Ü. Paloveri kaebus saabus Riigikohtusse 22. märtsil 2011.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitada

Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva

jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni

kaudu.

Võru Maakonna Valimiskomisjoni esindaja andis Vabariigi Valimiskomisjoni 22. märtsi 2011. a

kaaskirjast nähtuvalt Vabariigi Valimiskomisjoni 15. märtsi 2011. a otsuse nr 62, millega jäeti

Ü. Paloveri kaebus rahuldamata, kaebajale allkirja vastu kätte 15. märtsil 2011. Seetõttu algas

kaebuse esitamise tähtaeg PSJKS § 38 lõike 1 teise lause kohaselt 16. märtsil 2011 ning lõppes

18. märtsil 2011. Ü. Paloveri kaebus Riigikohtule on postitatud Võrus 19. märtsil 2011.

Kaebaja ei ole seega kolmepäevast kaebuse esitamise tähtaega järginud. Samuti ei ole kaebaja tähtaja

järgimata jätmist põhjendanud. Seetõttu tagastab kolleegium Ü. Paloveri kaebuse PSJKS § 40 lõike 2

alusel läbivaatamatult.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann