3-2-1-3-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-3-11

Määruse kuupäev

Tartu, 22. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Vaike Rootsi hagi OÜ Agenor (pankrotis) vastu leppetrahvi ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-11868

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vaike Rootsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vaike Roots (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja OÜ Agenor (pankrotis) (registrikood 10700098), seaduslik

esindaja pankrotihaldur Andres Hermet

Asja läbivaatamise kuupäev

7. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11868

ning saata asi samale ringkonnakohtule Vaike Rootsi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le 23. novembril 2010 Vaike Rootsi

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada)

krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vaike Roots (hageja) esitas 10. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi OÜ Agenor (pankrotis, kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 1 000 000 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 9460 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista protsendina

põhinõudest viivise, mis ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.

2. Harju Maakohus jättis 26. augusti 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3. Hageja esitas 27. septembril 2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

otsuse peale. Apellatsioonkaebuses paluti maakohtu otsus tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest juurde riigilõivu 10 000 krooni ning

esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse

ärakirja kättetoimetamisest hagejale.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. novembri 2010. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja oli kohustatud tasuma

apellatsioonkaebuse esitamise eest 10 000 krooni suuruse riigilõivu 10 päeva jooksul 30. septembri

2010. a määruse kättetoimetamisest. Samuti pidi hageja esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendava

dokumendi. Hageja esindaja sai 30. septembri 2010. a määruse Avaliku E-Toimiku kaudu kätte

30. septembril 2010, seega oleks hagejal tulnud tasuda 10 000 krooni suurune riigilõiv ja esitada

riigilõivu tasumist tõendav dokument kohtule hiljemalt 11. oktoobril 2010. Hageja ei ole

30. septembri 2010. a määrusega sätestatud kohustust praeguseni täitnud, mistõttu tuleb

apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel jätta menetlusse võtmata ja tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse järgi rikkus ringkonnakohus TsMS § 137 lg-t 4 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-

t 19. Tsiviilasja hind võis ringkonnakohtus küll olla kõrgem kui maakohtus, kuid riigilõivu tulnuks

tasuda sama palju kui maakohtus. Nii on leidnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tehtud

määruses.

Kuna hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 000 krooni, pidanuks ringkonnakohus

täpsustama, millises osas vaatab kohus apellatsioonkaebuse läbi, ja jätma kaebuse menetlusse

võtmata vaid osas, milles ringkonnakohtu arvates ei olnud riigilõiv tasutud.

7. Kostja teatas, et tal ei ole kaebusele vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

9. Kolleegium märgib esmalt seda, et ringkonnakohtu määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele

ega ole menetlusosalistele ning kõrgemale kohtuastmele kontrollitav ilma ringkonnakohtu

30. septembri 2010. a apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse sisuga tutvumata.

Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, miks on hageja ringkonnakohtu arvates kohustatud juurde

maksma 10 000 krooni riigilõivu, mille tasumata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Need põhjendused on nähtavad vaid 30. septembri 2010. a

määrusest, mis ei ole edasikaevatav ning mille on TsMS § 221 lg 3 järgi lubatavalt allkirjastanud

kohtuametnik. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise põhjus ei olnud praegusel juhul

ainuüksi see, et hageja jättis juurde maksmata 10 000 krooni riigilõivu, vaid ka see, et hageja

riigilõivu maksmise kohustus põhines ringkonnakohtu arvates kindlal õigusnormil. Siiski on

kolleegiumil võimalik ringkonnakohtu määrust kontrollida, lugedes kontrollimise tähenduses selle

osaks ka 30. septembri 2010. a määruse.

10. Õige on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 137 lg-t 4 ja

RLS § 56 lg-t 19. Riigikohus on 19. oktoobri 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 leidnud

järgmist: "Riigilõivu tasutakse apellatsioonkaebuselt RLS § 56 lg 19 järgi sama palju, kui tuleb

tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. See kehtib

sõltumata sellest, et TsMS § 137 lg 4 järgi võib tsiviilasja hind apellatsiooniastmes olla maakohtu

omast kõrvalnõuete võrra kõrgem (vt ka Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-

10, p 71)."

Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Praegusel juhul oli tsiviilasja hind ringkonnakohtus küll

1 009 460 krooni, s.o 9460 krooni suuruse kõrvalnõude (viivis) võrra suurem kui maakohtus, kuid

RLS § 56 lg 19 (ja TsMS § 133 lg 1) järgi tuli riigilõivu tasuda 1 000 000 krooni suuruselt summalt

75 000 krooni. Sellise riigilõivu on hageja toimiku andmete kohaselt ka tasunud.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi hageja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule.

11. Kolleegiumi arvates pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

hindama, kas kaebust oleks võimalik võtta menetlusse osaliselt, tasutud riigilõivu ulatuses. Praegusel

juhul oli hageja nõue ning apellatsioonkaebus osadeks jaotatav - hageja vaidlustas maakohtu otsusega

1 000 000 krooni suuruse põhinõude ja 9460 krooni suuruse kõrvalnõude rahuldamata jätmise.

Ringkonnakohus pidanuks hagejalt küsima, kas hageja soovib, et makstud riigilõivu ulatuses

kontrollitaks maakohtu otsust vaid põhinõude rahuldamata jätmise osas.

12. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab menetluskulude jaotuse ringkonnakohus sõltuvalt

põhiasja lahendamise tulemusest.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

hagejale tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo

GLIMSTEDT OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik