3-3-1-93-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-93-10

Otsuse kuupäev

14. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebuses Viru Vangla direktori

11. augusti 2009. a käskkirja nr 6.-3/1890-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-09-2734

Menetluse alus Riigikohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Jaak Reinomäe apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

haldusasjas nr 3-09-2734 ja ennistada nimetatud tähtaeg. Jaak Reinomäel tuleb

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule esitada uuesti 10 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 11. augusti 2009. a

käskkirja tühistamiseks, millega teda karistati kartserisse paigutamisega. Kaebust arutati

kohtuistungil Jõhvi kohtumajas 29. märtsil 2010 J. Reinomäe osavõtul. Sellel kohtuistungil määrati,

et asjas tehtud otsus tehakse avalikult teatavaks 19. aprillil 2010 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei

kaudu.

Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2010. a otsusega jäeti J. Reinomäe kaebus rahuldamata ja selgitati, et

"Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates." Kohtuotsuse koopia anti kaebajale kätte Tartu

Vanglas 26. aprillil 2010. Viru Vanglale saadeti kohtuotsus elektrooniliselt e-kirja manusena

19. aprillil 2010.

2. J. Reinomägi esitas Viru Vangla kaudu Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 23. mail 2010,

mis registreeriti ringkonnakohtus 25. mail 2010. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2010. a määrusega

jäeti J. Reinomäe apellatsioonkaebus käiguta ja anti talle tähtaeg seisukoha avaldamiseks

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

J. Reinomägi esitas tähtaegselt oma seisukoha apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja

taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitas, et temal ja vastustajal olid erinevad võimalused

kohtuotsusega tutvuda, sest talle anti otsuse koopia kätte alles 26. aprillil 2010. Apellatsioonkaebuse

edastas ta vangla kaudu 23. aprillil. Veel märkis kaebaja, et "Antud juhul toimus minu ekslik arvestus

30 päeva suhtes ajast, mil kohtuotsus jõudis minuni."

Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrusega jäeti J. Reinomäe taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati kaebajale.

Ringkonnakohus leidis, et kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, siis ei kuulu kohaldamisele

Riigikohtu seisukohad analoogilistes asjades. J. Reinomäe taotlusest on võimalik järeldada, et ta teab,

et apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, kuid ta ei taha

sellega leppida ja viitab võrdse kohtlemise printsiibile. J. Reinomägi on korduvalt osalenud

halduskohtmenetluses, mistõttu pidi ta olema teadlik edasikaebamise korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb J. Reinomägi, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata. Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamist. Kaebaja rõhutab, et ta eksis tähtaega arvestades, hakates tähtaega arvestama kohtuotsuse

kättetoimetamisest ja esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul sellest tähtpäevast arvates.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu. Selline regulatsioon langeb täielikult kokku Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

regulatsiooniga (TsMS § 452 lg 1). Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni

ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu

teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega

tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).

5. HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi

vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis

hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikult teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse

kättesaamisest.

Arvestades eelkirjeldatud menetlustähtaegade regulatsiooni keerukust, märgib kolleegium veel kord

(varem asjades nr 3-3-1-75-08, määruse p 15; 3-3-1-78-09, määruse p 8; 3-3-1-17-10, määruse p 12),

et selguse huvides ja eksimise vältimiseks võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu

kindla kuupäeva. Ka selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana

märgitud.

6. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate

toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt

ebaökonoomne. Ka J. Reinomäge ei toimetatud 19. aprillil 2010 kohtukantseleisse.

Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse

apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib

viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval

lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka

J. Reinomäge ja vastustajat koheldi faktiliselt põhjendamatult ebavõrdselt. Viru Vanglale saadeti

kohtuotsus elektrooniliselt 19. aprillil 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte 26. aprillil 2010.

Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades otstarbekaks ennistada J. Reinomäe

apellatsioonitähtaeg. Seega tuleb J. Reinomäe tähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kuna

ringkonnakohus on J. Reinomäe apellatsioonkaebuse talle tagastanud, annab kolleegium

J. Reinomäele võimaluse esitada apellatsioonkaebus uuesti.

Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja

ennistamise abil asetab kolleegium J. Reinomäe, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes

olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada

apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium

väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09, määruse p-d 10 ja 11, ning 3-3-1-17-10, määruse p 14.

7. Ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, pole kooskõlas kaebaja

väidetega apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi arvates on kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud

menetlustähtaja rikkumist eksimusega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise

päeva määramisel. Apellatsioonkaebuses sellise põhjenduse esitamist väidab J. Reinomägi ka

Riigikohtule esitatud määruskaebuses.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld