3-3-1-93-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 11. augusti 2009. a käskkirja tühistamiseks, millega teda karistati kartserisse paigutamisega. Kaebust arutati
Legislator headnote
AI generated3-3-1-93-10 · Riigikohus: augusti 2009. a käskkirja tühistamiseks, millega teda karistati kartserisse paigutamisega. Kaebust arutati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-93-10
Otsuse kuupäev
14. märts 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebuses Viru Vangla direktori
11. augusti 2009. a käskkirja nr 6.-3/1890-D tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrus haldusasjas
nr 3-09-2734
Menetluse alus Riigikohtus
Jaak Reinomäe määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Jaak Reinomäe apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus
haldusasjas nr 3-09-2734 ja ennistada nimetatud tähtaeg. Jaak Reinomäel tuleb
apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule esitada uuesti 10 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 11. augusti 2009. a
käskkirja tühistamiseks, millega teda karistati kartserisse paigutamisega. Kaebust arutati
kohtuistungil Jõhvi kohtumajas 29. märtsil 2010 J. Reinomäe osavõtul. Sellel kohtuistungil määrati,
et asjas tehtud otsus tehakse avalikult teatavaks 19. aprillil 2010 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei
kaudu.
Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2010. a otsusega jäeti J. Reinomäe kaebus rahuldamata ja selgitati, et
"Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates." Kohtuotsuse koopia anti kaebajale kätte Tartu
Vanglas 26. aprillil 2010. Viru Vanglale saadeti kohtuotsus elektrooniliselt e-kirja manusena
19. aprillil 2010.
2. J. Reinomägi esitas Viru Vangla kaudu Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 23. mail 2010,
mis registreeriti ringkonnakohtus 25. mail 2010. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2010. a määrusega
jäeti J. Reinomäe apellatsioonkaebus käiguta ja anti talle tähtaeg seisukoha avaldamiseks
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
J. Reinomägi esitas tähtaegselt oma seisukoha apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja
taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitas, et temal ja vastustajal olid erinevad võimalused
kohtuotsusega tutvuda, sest talle anti otsuse koopia kätte alles 26. aprillil 2010. Apellatsioonkaebuse
edastas ta vangla kaudu 23. aprillil. Veel märkis kaebaja, et "Antud juhul toimus minu ekslik arvestus
30 päeva suhtes ajast, mil kohtuotsus jõudis minuni."
Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrusega jäeti J. Reinomäe taotlus apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati kaebajale.
Ringkonnakohus leidis, et kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, siis ei kuulu kohaldamisele
Riigikohtu seisukohad analoogilistes asjades. J. Reinomäe taotlusest on võimalik järeldada, et ta teab,
et apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, kuid ta ei taha
sellega leppida ja viitab võrdse kohtlemise printsiibile. J. Reinomägi on korduvalt osalenud
halduskohtmenetluses, mistõttu pidi ta olema teadlik edasikaebamise korrast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb J. Reinomägi, et Riigikohus tühistaks
ringkonnakohtu määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus
rahuldamata. Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja
ennistamist. Kaebaja rõhutab, et ta eksis tähtaega arvestades, hakates tähtaega arvestama kohtuotsuse
kättetoimetamisest ja esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul sellest tähtpäevast arvates.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või
kohtukantselei kaudu. Selline regulatsioon langeb täielikult kokku Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
regulatsiooniga (TsMS § 452 lg 1). Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni
ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu
teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega
tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).
5. HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi
vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis
hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikult teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse
kättesaamisest.
Arvestades eelkirjeldatud menetlustähtaegade regulatsiooni keerukust, märgib kolleegium veel kord
(varem asjades nr 3-3-1-75-08, määruse p 15; 3-3-1-78-09, määruse p 8; 3-3-1-17-10, määruse p 12),
et selguse huvides ja eksimise vältimiseks võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu
kindla kuupäeva. Ka selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana
märgitud.
6. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate
toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt
ebaökonoomne. Ka J. Reinomäge ei toimetatud 19. aprillil 2010 kohtukantseleisse.
Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse
apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib
viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval
lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka
J. Reinomäge ja vastustajat koheldi faktiliselt põhjendamatult ebavõrdselt. Viru Vanglale saadeti
kohtuotsus elektrooniliselt 19. aprillil 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte 26. aprillil 2010.
Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades otstarbekaks ennistada J. Reinomäe
apellatsioonitähtaeg. Seega tuleb J. Reinomäe tähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kuna
ringkonnakohus on J. Reinomäe apellatsioonkaebuse talle tagastanud, annab kolleegium
J. Reinomäele võimaluse esitada apellatsioonkaebus uuesti.
Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja
ennistamise abil asetab kolleegium J. Reinomäe, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes
olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada
apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium
väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09, määruse p-d 10 ja 11, ning 3-3-1-17-10, määruse p 14.
7. Ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, pole kooskõlas kaebaja
väidetega apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi arvates on kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud
menetlustähtaja rikkumist eksimusega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise
päeva määramisel. Apellatsioonkaebuses sellise põhjenduse esitamist väidab J. Reinomägi ka
Riigikohtule esitatud määruskaebuses.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld