3-2-2-9-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-9-10

Määruse kuupäev

Tartu, 9. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

BestBalt Invest OÜ hagi Claus House OÜ vastu kahjuhüvitise

ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. märtsi 2010. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-

08-81973

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Claus House OÜ teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja BestBalt Invest OÜ (registrikood 11509385), esindaja

vandeadvokaat Johanna Korhonen

Kostja Claus House OÜ (registrikood 11270754), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

14. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 2. märtsi 2010. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-81973 osas,

millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis Claus House OÜ-lt välja BestBalt Invest OÜ kasuks

ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks

päevas on 0,5% põhinõudest, ning osas, millega maakohus jaotas poolte menetluskulud ja

mõistis Claus House OÜ-lt välja BestBalt Invest OÜ kasuks menetluskulude katteks

27 624 krooni 55 senti.

2. Jätta ülejäänud osas tagaseljaotsus muutmata.

3. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus teistmisavalduselt 13. oktoobril 2010. a

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni) ja Luule Tarmile

27. oktoobril 2010. a tasutud täiendav kautsjon 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot

80 senti (12 295 (kaksteist tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni 3 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BestBalt Invest OÜ (edaspidi hageja) esitas 3. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse

Claus House OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 263 923 krooni 3

senti ja viivise, mida hagiavalduse esitamise ajaks on 108 833 krooni 72 senti. Harju Maakohus andis

11. detsembri 2008. a määrusega hagi kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtule.

Pärnu Maakohus saatis 20. jaanuaril 2009 kostjale koos teatega hagi menetlusse võtmisest

hagiavalduse ja selle lisad ning asja menetlusse võtmise määruse hageja teatatud aadressile Metsa 27,

Kärla alevik, Kärla vald, Saaremaa. Teates anti kostjale 20-päevane tähtaeg vastuse esitamiseks ning

hoiatati teda, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

tagaseljaotsusega. Teate võttis 3. veebruaril 2009 vastu Tanel Juuro, kes oli äriregistri kohaselt kuni

19. veebruarini 2009 kostja juhatuse liige. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

Alates 19. veebruarist 2009 on kostja juhatuse liige Ivo Ili (edaspidi kostja juhatuse liige). Tema ning

kostja registrijärgne aadress on Kuressaare linn, Pikk 60-43. Kohtukordnik üritas 26. märtsil 2009

kell 09.15 ja 30. märtsil 2009 kell 16.50 kostjale hagimaterjale tulutult sellel aadressil kätte

toimetada. 6. aprillil 2009 võttis nimetatud aadressil hagimaterjalid vastu kostja juhatuse liikme isa

Osvald Ili, kes teatas, et kostja juhatuse liige ei ela sellel aadressil ning tema viimaseks teadaolevaks

aadressiks on Soome Vabariik, Helsingi, Porthanin katu 9L-69. Maakohus saatis kostjale viimati

nimetatud aadressile 7. aprillil 2009 tähitud kirjaga teate hagi menetlusse võtmise kohta ning

hagiavalduse koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega. Need dokumendid tagastati

maakohtule hoiutähtaja möödumisel.

2. Pärnu Maakohus jättis 3. juuli 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, kohustades teda esitama kohtule andmed, mis võimaldavad hagi kostjale

kätte toimetada.

Hageja esitas 21. juulil 2009 maakohtule hagiavalduse täienduse ja taotluse menetlusdokumentide

avalikuks kättetoimetamiseks. Taotluse kohaselt on hageja üritanud kostja juhatuse liikme tegelikku

elu- või töökohta selgitada kolmandate isikute kaudu. Hagejal ei õnnestunud lisaks kohtule

teadaolevatele aadressidele välja selgitada muid aadresse.

Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2009. a määrusega hageja taotluse ning kohtuteade avaldati

9. oktoobril 2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded (edaspidi AT).

3. Hageja esitas 9. detsembril 2009 maakohtule taotluse, milles palus teha tagaseljaotsuse.

18. veebruaril 2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse täpsustuse, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 263 923 krooni 3 senti ja viivise, mille määraks päevas on 0,5%

tähtaegselt tasumata summast, kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja

määrata hageja menetluskulude suuruseks 27 624 krooni 55 senti.

4. Pärnu Maakohus tegi 2. märtsil 2010 tagaseljaotsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 263 923 krooni 3 senti, viivise hagi esitamise aja seisuga 108 256 krooni 34 senti ning

ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on

0,5% põhinõudest. Lisaks jättis maakohus hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Tagaseljaotsuse

resolutiivosa avaldati 5. märtsil 2010 AT-s.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsuse

tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt on teistmise aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2

p 2 järgi asjaolu, et kostjale ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, sh talle hagiavaldust kätte

toimetatud ega teda kohtusse kutsutud, kuigi tema suhtes tehti kohtulahend. Maakohus ei teinud

vajalikke toiminguid, et välja selgitada kostja juhatuse liikme asukoht. Erinevalt kohtust oli

kohtutäitur võimeline kiiresti kostja asukoha kindlaks tegema. Interneti otsingumootorite kaudu on

leitavad nii viide kostja tegevuse kohta kui ka telefoninumber. Maakohus ei teinud täiendavaid

järelepärimisi kostja asukoha kindlakstegemiseks ega kohustanud hagejat avaldama kostja andmeid.

Hageja teadis kohtumenetluse ajal kostja juhatuse liikme asukohta ja kontaktandmeid.

Menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumine kostja registrijärgsele aadressile, kus ta

enam ei tegutse, ei ole piisav, et toimetada hagimaterjalid ja tagaseljaotsus kätte AT kaudu.

6. Hageja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. Ta väitis, et nii hageja kui ka kohus tegid kõik

endast sõltuva, et hagimaterjale kostjale kätte toimetada ja veenduda selles, et tagaseljaotsuse

tegemine on põhjendatud. Hageja ei olnud kostja asu- ega tegevuskohast teadlik. Väide, et hageja või

kohus oleks pidanud kasutama kostja juhatuse liikme kontaktandmete saamiseks Interneti

otsingumootoreid, ei ole põhjendatud, sest infoportaalide andmed ei ole usaldusväärsed. Kohus peab

lähtuma kostja ametlikest andmetest. Kostja ei ole tõendanud, et tema juhatuse liikme elukoht oli

kohtumenetluse ajal Soome Vabariigis. Maakohus tuvastas tema registreeritud elukoha õigesti.

Hageja arvates oli kostja kohtumenetlusest teadlik, kuid suhtus sellesse ükskõikselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb

TsMS § 710 esimese lause alusel tühistada alates hagi esitamisest väljamõistetud viivise ning

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Selles osas saadab kolleegium asja uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jätab kolleegium teistmisavalduse rahuldamata

ja maakohtu tagaseljaotsuse muutmata.

8. Maakohus on esialgse hagiavalduse koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega 3. veebruaril

2009 kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu Tanel Juurole, kes oli nimetatud ajal kostja juhatuse

liige. Seetõttu ei olnud kohtul vaja üritada hagiavaldust veelkord kostjale kätte toimetada ega teha

seda avaldamisega AT-s. Kolleegium selgitab, et maakohtul oli õigus hoiatada kostjat tagaseljaotsuse

tegemise eest vaatamata sellele, et hageja ei taotlenud tagaseljaotsuse tegemist hagiavalduses ning

palus teha tagaseljaotsuse pärast hagile vastamiseks kohtu määratud tähtaja möödumist.

9. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest, ning jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Maakohtu

9. oktoobril 2009 AT-s avaldatud kohtuteates oli märgitud, et maakohtu menetluses on hageja hagi

kostja vastu põhivõla 263 923 krooni 3 sendi ja viivise 108 256 krooni 34 sendi saamiseks. Seega ei

teatatud kostjale hageja nõudest mõista kostjalt välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni viivis, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest. Eeltoodu tõttu tuleb

maakohtu tagaseljaotsus selles osas tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. TsMS § 176 lg 4 esimesest lausest ja TsMS § 1741 lg-st 3 tulenevalt ei pidanud maakohus

praeguses asjas toimetama menetluskulude kindlaksmääramise avaldust koos menetluskulude

nimekirja ja tõenditega kostjale kätte ega andma talle aega vähemalt seitse päeva avalduse

kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Siiski tuleb maakohtu otsus TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi tühistada ka menetluskulude jaotuse ja menetluskulude väljamõistmise osas,

kuna menetluskulude jaotus ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus sõltub

hageja täiendava viivisenõude kohta tehtavast otsusest.

11. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamise jaoks vajalikuks selgitada järgmist.

Praeguses asjas avaldati kohtuteade hagi kohta 9. oktoobril 2009 AT-s hageja 21. juulil 2009 esitatud

avalduse alusel. Maakohus tegi tagaseljaotsuse 2. märtsil 2010, s.o ligi neli kuud pärast kohtuteate

AT-s avaldamist. Maakohus märkis tagaseljaotsuse resolutsioonis, et tagaseljaotsuse resolutsioon

avaldatakse AT-s.

Seaduses ei ole otsesõnu sätestatud, et kohtus ei pea pärast menetlusdokumendi AT-s nõuetekohast

avaldamist järgnevate menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutama kõiki seaduses ettenähtud

kättetoimetamise viise. Siiski võib kohus kolleegiumi arvates pärast AT-s menetlusdokumendi

avaldamist avaldada tagaseljaotsuse AT-s ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi

kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil

kätte toimetada. Sellisel juhul võib kohus tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse AT-s. Kui

pärast tagaseljaotsuse AT-s avaldamist aga selgub, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale

kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega AT-s, hakkab kaja esitamise tähtaeg (TsMS § 415 lg 2)

kulgema ajast, millal kostja sai tagaseljaotsuse kätte (TsMS § 307 lg 3), mitte pärast seda, kui

tagaseljaotsuse avaldamisest AT-s on möödunud 30 päeva (TsMS § 317 lg 5). Tähtaegselt esitatud

kaja tuleb sellisel juhul rahuldada sõltumata muudest põhjustest igal juhul TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi.

TsMS § 318 lg 2 esimese lause järgi toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul

menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui TsMS-ist ei

tulene teisiti. TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi kui TsMS-i VI osas sätestatud kättetoimetamise muid

viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada,

toimetatakse dokument kätte avalikult TsMS §-s 317 sätestatu kohaselt. Seaduse mõtte kohaselt saab

TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi menetlusdokumenti juriidlisele isikule avalikult kätte toimetada ka

siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindjale

(TsMS § 321) kas isiklikult allkirja vastu või muul TsMS-i VI osas ettenähtud viisil.

Kuigi TsMS § 317 lg 4 p 2 järgi tuleb AT kaudu kättetoimetatavas dokumendis märkida vaid

kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus, on kolleegium 15. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-2-1-

08 tehtud määruse p-s 6 selgitanud, et AT-s hagiavalduse kohta avaldatavas kohtuteates tuleb

menetluse esemena märkida hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb, ning et TsMS § 407

lg 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte

toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on. Kolleegium

jääb selle seisukoha juurde. Praeguses asjas märkis maakohus hagiavalduse kohta AT-s avaldatud

kohtuteates üksnes hageja nõutavad rahasummad (põhivõlg ja viivis). Kolleegiumi eelnimetatud

seisukohta arvestades ei olnud see piisav. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja põhinõudeks kostja

töövõtulepingu rikkumisest ning hageja töövõtulepingu ülesütlemisest tulenev kahju hüvitamise

nõue. Vähemalt need asjaolud oleksid pidanud olema avaldatud AT-s hagiavalduse kohta avaldatud

kohtuteates selleks, et kohus oleks TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi saanud lugeda, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Samuti oleks selles kohtuteates pidanud olema

märgitud, kellelt hageja oli omandanud loovutamise teel nõuded, mida ta esitas kostja vastu.

12. Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

13. Kostja teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus ja Luule Tarmile.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu