3-3-1-92-10 · Riigikohus

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-

92-10

1. Eesmärgist lähtuv tõlgendamine viib minu arvates tulemuseni, et lühiajalise ning isiku tahtest

mitteoleneva palgalise teenistussuhte korral pole alust töötuna arveloleku lõpetamiseks ja selline

teenistus ei tohiks mõjutada töötu staatust. Seega nõustun ringkonnakohtu seisukohaga.

Ringkonnakohus on vaidlusaluseid sätteid tõlgendades pidanud oluliseks lähtuda tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse (TTTS) § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärkidest, milleks on tööealise elanikkonna

võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine

tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärgiks ei saa olla tööotsija koormamine haldusmenetlusega

ning talle majanduslikult ebasoodsa olukorra loomine. Selle seaduse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud

vajadust tagada töötule viivitamatult vajalik töövahendus ja tugi, sest see suurendab tema

töölesaamise võimalusi.

Alates 1. maist 2011 jõustuvad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, millega ei muudeta

küll käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohaseid TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3, kuid eelnõu

seletuskirjast nähtuvalt on seadusemuudatuste eesmärgiks soodustada lühiajalist töötamist ning

rõhutatakse töötute enda rolli töökohtade leidmisel.

2. Ringkonnakohus on pidanud TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 kohaldamist praeguse kaasuse

asjaoludel hea halduse põhimõttele tuginedes vääraks seetõttu, et töötuna arveloleku lõpetamisel peab

isik kaitseväeteenistuse lõppedes töötu staatuse taastamiseks esitama uue avalduse töötuna arvele

võtmiseks (TTTS § 6 lg 1) ning töötutoetuse saamiseks (§ 28 lg 1 ja § 27 lg 3 p 1). Samuti tuleb

koostada uus tööotsimiskava (§ 10 lg 4). Ringkonnakohus on osutanud ka uue arvelevõtmisega

seonduvale võimalikule segadusele TTTS § 33 p-de 1–3 kohaldamisel, mis seovad töötutoetuse

ennetähtaegse lõpetamise töötu korduva keeldumisega tööotsimiskava täitmisest või pakutud tööst

või korduva mitteilmumisega Eesti Töötukassa vastuvõtule. Veel viitan TTTS § 29 lg-le 2, mille

kohaselt määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast

arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.

Seega tooks lühiajalise teenistussuhte tõttu töötuna arveloleku lõpetamine ja uus arvelevõtmine kaasa

olukorra, kus isik jääb ilma töötutoetuseta pikemaks ajaks kui ainult ajutine teenistusesolek. Nagu

märgib ka kolleegium otsuse punktis 17, lahendatakse see probleem 1. maist 2011 kehtima hakkava

seadusemuudatusega (TTTS § 29 lg 6).

3. Ei saa välistada, et töötuna arveloleku lõpetamise ja uue arvelevõtmisega kujuneb teatud asjaoludel

olukord, kus isik ei vasta TTTS § 26 lg-s 1 sätestatud nõuetele ja minetab õiguse saada töötutoetust.

Selline tagajärg lühiajalise töötamise puhul on liigselt koormav ja pole kooskõlas tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse eesmärgiga ning võib endast kujutada ka põhiseaduse § 29 lg 3 ebaproportsionaalset

riivet.

4. Mõistlikuks lahenduseks praeguse vaidluse asjaolude puhul pean töötuna arveloleku peatumist või

peatamist. Sellist võimalust kehtiv õigus küll ette ei näe.

5. TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 keeleline tõlgendamine viib ka väga ebasoodsale ja

kaalumisruumita tulemusele – töötutoetuse maksmise ennetähtaegsele lõpetamisele. Praeguse juhtumi

asjaoludel oleks kohaseks vahendiks töötutoetuse maksmise peatamine.