3-2-1-169-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-169-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu STARFELD hagi Valga linna vastu kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-22093

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu STARFELD kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3834 eurot 70 senti (60 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing STARFELD (registrikood 10599831), esindaja

vandeadvokaat Marina Valge

Kostja Valga linn, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

7. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-22093 osas,

millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsuse osaühingu

STARFELD hagis Valga linna vastu, jättis hagi täielikult rahuldamata ning jagas

menetluskulud.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-22093 osas, millega

maakohus mõistis Valga linnalt osaühingu STARFELD kasuks välja kahjuhüvitise

60 000 krooni ning jagas menetluskulud.

3. Saata asi tühistatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Jätta ülejäänud osas Tartu Maakohtu 14. mai 2010. a otsus muutmata.

5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada osaühingule STARFELD kassatsioonkaebuselt 1. novembril 2010. a tasutud

kautsjon 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti (1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing STARFELD (hageja) esitas 8. juunil 2007 Tartu Maakohtule hagi Valga linna (kostja)

vastu 191 125 krooni 76 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Valga linnas Vabaduse 38 asuv kinnistu (edaspidi kinnistu),

mis piirneb Jaama puiesteega. 2005. a suvel toimus Valga Linnavalitsuse korraldusel Jaama puiestee

remont ning asfalteerimine. Sama aasta sügisel vihmade ajal ilmnes, et tänavalt valguvad sademed

kinnistul asuva hoone (edaspidi hoone) keldrisse. Selgus, et tööde käigus oli rikutud sademete

äravoolu süsteemi ning vihmavesi sattus vanasse sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse.

Korduvate üleujutuste tagajärjel on hoone keldris rikutud viimistlus ning ruumid on täis pori.

Kalkulatsiooni kohaselt kulub kahjustatud ruumide endise olukorra taastamiseks 191 125 krooni

76 senti. 2007. a veebruaris pöördus hageja juhataja kirjaga Valga Linnavalitsuse poole, et leida

probleemile lahendus ning saada tekitatud kahju eest hüvitist. 2007. a märtsi lõpul tutvusid kostja

esindajad olukorraga ning lubasid korraldada kohtumise koos ehitaja esindajaga. 11. mail 2007

hagejale saabunud vastuses teatas kostja, et ei kavatse kahju hüvitada. Hageja oli sunnitud pöörduma

kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7. Sademevee sattumine

hoone keldrisse tõi kaasa hageja omandi kahjustamise. Hoone keldris asuvad ruumid olid enne

üleujutust kasutatavad äripinnana. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1

kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka vallas või linnas valla teede ja

linnatänavate korrashoid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jaama

puiestee teekatte rekonstrueerimise tellis kostja. Teeseaduse (TeeS) § 25 lg 3 sätestab, et valla- või

linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused

ohutuks liiklemiseks. TeeS § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna teetöö kavandamist, tee

projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist

ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Kostja on välja andnud tee remondiks vajalikud load

ning tellijana ka tehtud tööd vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja teehooldustööde

tulemusena tekitatud kahju eest. Hageja viitas ka VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4. Hageja hinnangul on

kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos, kuna kostja tellimusel tehtud tööde käigus

kahjustati sademevee äravoolu torustikku ning vesi sattus sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse.

Kahju tekkimist soodustas asjaolu, et tee asfalteerimise käigus oli sidekaev jäetud asfaldi alla ning

seega puudus sellele ligipääs. Tööde nõuetekohase tegemise ja piisava järelevalve korral oleks kahju

tekkimine välistatud. Kostja peab tekitatud kahju hüvitama.

Täiendavalt märgib hageja, et tema hinnangul seisneb kostja käitumise õigusvastasus selles, et tööde

käigus rikuti tehnoloogiat, mistõttu sai võimalikuks sidekaevu ja kanalisatsioonitorustiku

kahjustamine. Tööde tellijana ning lubade väljastajana pidi kostja tagama, et tööde käigus ei

kahjustataks kolmandate isikute vara. Sellest tulenevalt ei saa pidada asjakohaseks kostja väidet, et

tema vastutus on välistatud, kuna hageja olevat andnud nõusoleku asfalteerimistöödeks talle kuuluval

kinnistul. Sidekaev ei asu hageja kinnistul ning isegi kui hageja oleks mingil viisil heaks kiitnud

avaliku tänava asfalteerimise, ei mõjutaks see kostja vastutust kahju eest, mis on tekitatud

mittekvaliteetse tööga. Asjakohatu on kostja väide, et kuna 2007. a märtsis sidekaevus vett ei olnud,

siis pole hagejale kahju tekkinud. Kuna kahju põhjustas sademete valgumine sidekaevust keldrisse,

siis ei anna olukorraga tutvumine kuiva ilmaga ning pikka aega pärast kahju tekkimist toimunust

objektiivset pilti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et ta ei ole sidekaevu ja sidekanalisatsiooni omanik ning ei

vastuta selle kaudu hoone keldrisse voolanud vee tekitatud kahju eest. Vaidluse puhul tuleks

kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel analoogiat ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniseaduse § 11 lg-ga 1. Nimetatud paragrahv sätestab expressis verbis, et kinnistu

veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni puhul vastutab kinnistu omanik kinnistu piires tekkivate kahjude eest. Sama

põhimõtet on mõistlik rakendada ka sidekanalisatsiooni puhul. Hageja andis ise nõusoleku

asfalteerimistööde tegemiseks oma kinnistul. Isegi kui väidetav kahju oleks põhjustatud

asfalteerimisest, välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse hageja nõusolek tema õiguste rikkumise

ja väidetava kahju tekitamisega. Sidekanalisatsiooni rekonstrueerimisel ei tehtud kaevetöid hageja

kinnistu suunas. Järelikult ei oleks isegi sademevee äravoolu torustiku kahjustamine saanud rikkuda

sidekaevust hoonesse sisenevaid sidekanalisatsioonitorusid. Hageja väidab, et väidetav kahju tekkis

tal 2005. a sügisel. Kui isikul tekib kahju, siis tuleb see fikseerida. Linnavalitsuse ametnikud käisid

märtsis 2007 kontrollimas sidekaevu, kuid ei leidnud sellest vett. Seega võis kahju tekkida juba enne

asfalteerimistöid. Keldris võis puruneda hoopis mõni vee- või keskküttetoru või jooksis katuselt

voolav vihmavesi hoone vundamendi vahelt keldrisse. On elementaarne, et iga kinnistu omanik

hoolitseb oma kinnistule paigaldatud torustike eest ise, sealhulgas hermetiseerib hoonesse veetavad

sidekanalisatsioonitorud. Seega oleks igasuguse kahju väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane, kuna hageja oleks elementaarseid hoolsusnõudeid järgides saanud väidetavat kahju ära

hoida. Lisaks hoolsusnõuete järgimisele pole hageja tõendanud, et väidetava uputuse avastamisel on

ta õhutanud keldrit selleks, et vältida niiskuse tekkimist ja väidetava kahju suurenemist. Keldri

endisesse seisu viimine ei saa maksta 191 125 krooni. Hageja ei ole kahju tõendanud.

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. mai 2010. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 60 000 krooni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kinnistu kuulub hagejale. 2005. a-l toimus

kostja korraldusel Jaama puiestee remont. Sama aasta sügisel vihmade ajal ilmnes, et tänavalt

valguvad sademed hoone keldrisse. Selgus ka, et tööde käigus oli rikutud sademete äravoolu süsteemi

ning vihmavesi sattus vanasse sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse.

Maakohus viitas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5 ja 7, leides, et praegusel juhul tõi sademevee

sattumine hoone keldrisse kaasa hageja omandi kahjustamise. Hoone keldris asuvad ruumid olid enne

üleujutust kasutatavad äripinnana ning nende endisesse olukorda viimiseks on vaja kulutada kokku

191 125 krooni 76 senti. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka

vallas või linnas valla teede ja linnatänavate korrashoid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega

antud kellegi teise täita. Jaama puiestee teekatte rekonstrueerimise tellis kostja. TeeS § 25 lg-s 3

sätestatakse, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel

teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama seaduse § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna

teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist,

teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Kostja on välja andnud tee

remondiks vajalikud load ning tellijana ka tehtud tööd vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt nõustus

maakohus hageja seisukohaga, et kostja vastutab teehooldustööde tulemusena tekitatud kahju eest.

Tunnistaja Vladimir Popovitši ütluste kohaselt olid ruumid kasutuses kuni uputuseni.

Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO arvamuse kohaselt tungib vesi hoonesse

sidekanalisatsioonikaevu kaudu (tl 42-43). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üleujutusest kahjustatud

ruumide remondi maksumuseks on hageja hinnanud 191 125 krooni 76 senti. VÕS § 127 lg 4

kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostja tegevuse ja saabunud

tagajärje vahel on põhjuslik seos, kuna kostja tellimusel tehtud tööde käigus kahjustati sademevee

äravoolu torustikku ning vesi sattus sidekaevu, kust see tungis hoone keldrisse. Kahju tekkimist

soodustas asjaolu, et tee asfalteerimise käigus oli sidekaev jäetud asfaldi alla ning seega puudus

sellele ligipääs. Tööde nõuetekohase tegemise ja piisava järelevalve korral oleks kahju tekkimine

välistatud. Kõike eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja peab tekitatud kahju hüvitama.

Hinnapakkumises on liiga kõrgeks hinnatud koristustööde hinda, samuti ei ole põhjendatud tellisseina

ehitamise maksumus. Samuti arvestas maakohus asjaolu, et hageja ei ole omalt poolt midagi ette

võtnud kahju ärahoidmiseks. Kostja poole pöördus hageja kaks aastat pärast asfalteerimistöid. Lisaks

on olulise tähtsusega asjaolu, et kõnealusest sidekaevust on 46% hageja kinnistul (tl 55-56). Kõiki

asjaolusid arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju

hüvitisena 60 000 krooni.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas,

millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 krooni, ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, millistel tõenditel põhineb maakohtu

järeldus põhjusliku seose esinemise kohta kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel, samuti

kostjalt 60 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmise kohta. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist

deliktilise üldvastutuse alusel. Sellest tulenevalt on hageja kohustuseks tõendada, et kostja põhjustas

oma teoga kahju, mille hüvitamist ta nõuab (s.o objektiivne teokoosseis). Kui objektiivset

teokoosseisu ei esine, ei ole vaja tõendada õigusvastasust.

Hagiavalduse kohaselt on kahju põhjustavaks teoks 2005. a-l Valgas Jaama puiestee remondi käigus

sademete äravoolu süsteemi ebaõige tegemine. Maakohus leidis, et kuna nimetatud töödega, mille

tellijaks oli kostja, kahjustati sademevee äravoolu torustikku, siis on hagejal tekkinud kahju

põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Ringkonnakohus ei nõustunud selle maakohtu järeldusega.

Hageja esitatud, Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO koostatud hoone keldri ülevaatuse aktist

(tl 41-43), mis on koostatud 2008, nähtub, et on mitmeid võimalikke põhjusi, miks vesi koguneb

sidekaevu ja sealt keldrisse. Piirkonnas on tehtud ehitustöid, lammutatud on teraviljakombinaadi

hoonekompleks, ehitatud ümber ristmik ja paigaldatud torustikke. Ehitustööde käigus on rikutud

ilmselt kunagine vee liikumise tee maapinnas. Ülevaatuse akti kokkuvõttes on märgitud, et veetaseme

kõikumine sidekaevus ja sattumine hoone keldrisse võib olla tingitud üldisest pinnaveetaseme

tõusust. Ülevaatuse aktist ei nähtu aga, et Jaama puiestee remondi (asfalteerimise) käigus 2005. a-l

oleks rikutud sademevee äravoolu torustikku ning selle tõttu oleks vesi sattunud sidekaevu. Seega ei

tõenda hageja esitatud hoone keldri ülevaatuse akt, et kostja oleks põhjustanud hagejale kahju

tekkimise. Samuti ei tõenda tunnistaja V. Popovitši ütlused, et pärast tee-ehitustöid hakkas keldris

uputama ja et uputusest tingitud kahju oleks põhjustatud sademevee äravoolu torustiku rikkumisest

(ebaõigest tegemisest) Jaama puiestee asfalteerimise käigus. Kuivõrd puudub põhjuslik seos kostja

tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kahju suuruseks 191 125 krooni 76 senti ning seda tõendab

kalkulatsioon (tl 10-13). Kalkulatsioonist ei nähtu, millal ja kes on selle koostanud. Ringkonnakohtu

istungil kinnitas hageja esindaja, et kalkulatsioon on koostatud 2007. a-l enne hagi kohtusse esitamist

ja selle on koostanud OÜ Gaidy. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nimetatud tõendi

vaidlustanud. Ringkonnakohus leidis, et isegi kui oleks tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja

hagejal kahju tekkimise vahel, ei ole hageja esitatud kalkulatsioon usaldusväärne tõend kahju suuruse

kohta 2005. a-l. Põhjendatud on kostja seisukoht, et põhjusliku seose olemasolul oleks hageja

pidanud tõendama kahju suuruse 2005. a sügise seisuga. Maakohtu põhjendused hagi osalise

rahuldamise ja kostjalt 60 000 krooni väljamõistmise kohta ei ole kooskõlas esitatud tõenditega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, millist materiaalõiguse normi on

maakohus vääralt kohaldanud ning milles seisneb menetlusõiguse normi rikkumine. Ringkonnakohus

on hinnanud ümber kõik tsiviilasjas kogutud tõendid ning jõudnud selle tulemusena järeldusele, et

maakohtu otsus on põhjendamatu. Samas on ringkonnakohus jätnud täitmata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 5 sätestatud nõude, mille kohaselt peab kohus võtma põhjendatud

seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt,

miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust.

Ringkonnakohus on märkinud, et hageja esitatud tõendid (hoone ülevaatuse akt ja tunnistaja

V. Popovitši ütlused) ei kinnita kostja tegevuse tagajärjel kahju tekkimist. Eeltoodud väidet

põhjendab ringkonnakohus samas oletustega, et kahju võis tekkida ka muul põhjusel. Samas ei ole

ringkonnakohus pidanud vajalikuks põhjendada, milliste tõendite alusel peab ringkonnakohus

tõenäolisemaks, et kahju tekkis kostja tegevusest sõltumatult. Kostja ei ole tõendanud, et kahju

tekkimist võisid mõjutada kolmandate isikute tehtud ehitustööd.

Hageja on kogu menetluse vältel viidanud sellele, et kahju tekkis, kuna sademevesi voolas sidekaevu

ning sealt hoone keldrisse. Sidekaev asub osaliselt linnale kuuluval territooriumil ja osaliselt hageja

kinnistul, samuti kuuluvad linnale lähikonna tänavad. Tänavate korrashoid, sh ka sademevee

ärajuhtimine, on kohaliku omavalitsuse kohustuseks ning nimetatud kohustuse ebakohane täitmine

põhjustas hagejale kahju. Hagejal ei ole võimalik korraldada võõral maa-alal ulatuslikke kaevetöid, et

selgitada, kust täpselt sademevesi sidetorustikku/kanalisatsiooni pääseb. Hageja arvates ei ole sellel

küsimusel ka määravat tähtsust. Seetõttu tõendas hageja tunnistaja ütluste, fotode ning hoone

ülevaatuse aktiga, et probleemid algasid pärast tänava rekonstrueerimistööde lõpetamist. Oluline on

seejuures asjaolu, et sidetorustikud ei ole mõeldud vee kogumiseks ning ärajuhtimiseks, mistõttu

sademevee olemasolu sidekaevus viitab puudustele sademevee ärajuhtimise süsteemis. Viimati

nimetatud süsteemi toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesandeks.

Praegusel juhul pidanuks kostja esitama omapoolsed tõendid, mis kinnitaksid, et kahju tekkis

põhjusel, mis ei ole seotud kostja tegevusega. Valga Linnavalitsuse või selle allasutuste valduses

peaksid olema kõik vajalikud andmed, et tuvastada, kas kanalisatsioonitorustikud vastavad nõuetele

ning millest on tingitud vee sattumine selleks mitteettenähtud kohta (ehitusjoonised, plaanid, andmed

teiste naabruskonnas toimunud ehitustööde kohta jms). Nimetatud tõendite esitamise asemel on

kostja oma vastuväidetes tuginenud eeskätt oletustele.

Ringkonnakohus on asunud kostja oletuste kinnitamiseks käsitlema tõendeid meelevaldselt, tuues

hoone ülevaatuse aktist välja vaid ühe võimaliku versiooni (üldine pinnaveetaseme tõus), jättes samas

põhjendamata, miks nimetatud väide on määrava tähtsusega ning kõik hageja esitatud tõendid

asjakohatud. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et vaidluses on pooled tõendite

esitamise võimaluste osas ebavõrdses olukorras, kuna olulised dokumendid asuvad kostja valduses

ning hagejal puuduvad võimalused teha uuringuid ning koguda tõendeid võõral kinnisasjal.

Eeltoodud puudused on viinud põhjendamatu ning ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni ning

ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada tuvastatud asjaoludele

ebaõige õigusliku hinnangu andmise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse,

jättis hagi täielikult rahuldamata ning jagas menetluskulud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4

ja § 692 lg 5 järgi tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning jagas menetluskulud.

Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb jätta

ülejäänud osas muutmata. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille

peale on kaevatud. Hageja esitas maakohtule hagi 191 125 krooni 76 sendi suuruse kahjuhüvitise

saamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 60 000 krooni.

Kuna hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, siis

TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustus maakohtu otsus 131 125 krooni 76 sendi suuruse

kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas. Kostja esitas maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ning teha uue otsuse,

millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse vaidlustatud

osas ja jättis hagi ka maakohtu rahuldatud osas rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse

ringkonnakohtu otsuse peale, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd maakohtu

otsus oli osaliselt jõustunud, vaidlevad pooled kassatsiooniastmes 60 000 krooni suuruse

kahjuhüvitise üle.

11. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest,

st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Õigusliku hinnangu andmisel

on pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 8) ja Riigikohus (TsMS § 688 lg 2) (vt ka

Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Siiski ei tohi kohtu antav

õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu

õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust

(vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-116-10, p 40). Kohus peab eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitma ja

pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (vt TsMS § 329). Vajadusel teeb

kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2

teine lause). Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha

kujundamiseks (vt TsMS § 330 lg-d 3 ja 4). Kohus võib käsitletava kohustuse täitmiseks pikendada

eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid

(vt TsMS § 331 lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (vt TsMS § 331 lg 2). Juhul kui

maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral

selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada

apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (vt TsMS § 230 lg 2 teine lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2

ja lg 3 p 2 ning lg 9). Sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist.

Riigikohtul on TsMS § 693 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi õigus asja uueks lahendamiseks saatmisel

alama astme kohtule lisaks õigusnormi tõlgendamise seisukohtadele ette kirjutada, et alama astme

kohus teeks asja õigeks lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid, sh selgitaks pooltele õiguslikku

olukorda, asjaolude tõendamise koormust ning annaks pooltele võimaluse väljendada oma seisukohta

asjas tähtsate asjaolude kohta ning esitada vajadusel uusi tõendeid.

Kui hageja nõuab lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist ja ei väljenda selgelt seda, et ta soovib

kohtu hinnangut üksnes süül põhineva deliktilise vastutuse kohta (VÕS § 1043 jj), siis peab kohus

juhul, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad, kaaluma nõude lahendamist ka

riskivastutuse sätete (VÕS § 1056 jj) alusel. Seejuures peab kohus tulenevalt TsMS § 351 lg-test 1

ja 2 selgitama eelmenetluses pooltele, et hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida kahel

võimalikul alusel - süül põhineva deliktilise vastutuse ja riskivastutuse alusel - ning selgitama

eelmenetluses välja hageja seisukoha eri vastutuse liikide kohaldamise kohta. Sealhulgas peab kohus

tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 selgitama välja selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või

jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud

asjaolude alusel rahuldada (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12

ja 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 14). Asja lahendamisel ei pea kohus võtma

seisukohta sellise nõude aluse kohta, millele hageja ei soovi tugineda (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 9). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui on võimalik kaaluda kahju

hüvitamise nõude rahuldamist nii lepingu rikkumisest kui ka lepinguvälisest alusest tulenevalt

(VÕS § 1044 lg 3).

12. Kolleegium leiab, et kohtud on asja lahendanud ebaõigesti üksnes süül põhineva deliktilise

vastutuse sätete alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad riskivastutuse kohaldamise kohta.

Kohtute tuvastatud asjaolude põhjal saab hagis kostja vastutuse ühe alusena nimetatud tegevust - tee

remontimist - käsitada suurema ohu allikana VÕS § 1056 lg 2 järgi, mistõttu kostja võib vastutada

kahju tekitamise eest VÕS § 1056 lg 1 alusel. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju

põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise

eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse

asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või

vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või

võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1056 kohaldub üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja

riskivastutuse juhtudel (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 10).

Kolleegium leiab, et tee remontimisele iseloomulikuks kõrgendatud ohuks võib VÕS § 1056 lg 1

järgi olla see, et sellise tegevuse käigus muudetakse pinnase senist olukorda (nt pinnase osaline

asendamine teistsuguse pinnasega, teekatte materjali muutmine) või muudetakse või kahjustatakse

maapinnas või maapinnal olevaid ehitisi (nt torustike ja kaablikanalite kahjustamine,

kanalisatsioonikaevude, sõidutee, kõnniteede jms asukoha ja/või kõrguse muutmine maapinna

suhtes). Selliste mõjutuste tagajärjel võivad saada kahjustatud mh naabruses olevad hooned ja nendes

asuvad asjad, sh selle tõttu, et sademe- või põhjavesi hakkab tee remondist põhjustatuna tungima kas

pinnase pealt või olemasolevate torustike või pinnase kaudu hoonetesse. Seni kuni tee remontija ei

ole tõendanud, et kõik tee remontimisega kaasnevad kahjulikud mõjutused olid teistele isikutele ette

nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea usu põhimõtte (TsÜS § 138, VÕS § 6) järgi

lugeda tee remontimist kui tegevust suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 järgi.

13. Riskivastutuse kohaldamiseks peab, tulenevalt VÕS § 1056 lg-st 1 olema tõendatud, et hageja

kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski (ohu) tagajärjel (vt Riigikohtu 22. oktoobri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 11, 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07,

p 11 ja 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11). Põhjusliku seose tõendamise

koormus lasub ka riskivastutuse kohaldamise küsimuse otsustamise korral üldjuhul hagejal. Hea usu

põhimõttest tulenevalt lasub suurema ohu allika valitsejal juhtudel, kus kannatanu ei oma ligipääsu

suurema ohu allika valitseja tegevust kajastavatele andmetele ning kahjustust saab lugeda konkreetse

suurema ohu allika toime tüüpiliseks tagajärjeks, kohustus tõendada, et kahju põhjus oli muu kui

suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine.

14. Kostja vastutust hageja ees ei välista asjaolu, et tema ei remontinud teed ise, vaid tellis selle

kolmandalt isikult. Süül põhineva deliktilise vastutuse korral võib tee remonti tellinud isik vastutada

kas enda õigusvastase ja süülise teo eest või VÕS § 1054 järgi selle isiku õigusvastase ja süülise teo

eest, keda ta kasutas kas oma majandus- või kutsetegevuses pidevalt või ühekordse lepingu alusel

(vt VÕS § 1054 kohta nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 11). Hea usu

põhimõttest tulenevalt ei vabane isik, kelle huvides tehtav tegevus on käsitatav suurema ohu allikana,

riskivastutusest üksnes selle tõttu, et vahetult tegutses ja valitses suurema ohu allikat teine isik.

Kolleegiumi arvates tuleb sellisel juhul lugeda mõlemaid isikuid suurema ohu allika valitsejateks, mis

riskivastutuse eelduste esinemise korral toob kaasa nende isikute solidaarvastutuse VÕS § 137 lg 1

järgi.

15. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama, kas hageja soovib

tugineda asjaoludele, mis võimaldaksid võtta kostjat vastutusele VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 alusel, ning

kas ta taotleb primaarsena haginõude kontrollimist sellel alusel või süül põhineva vastutuse alusel või

jätab ta valiku tegemise kohtu otsustada. Juhul kui hageja soovib tugineda kostja võimalikule

riskivastutusele, peab kostja selleks, et teda ei loetaks suurema ohu allika valitsejaks, tõendama, et

kõik tee remontimise kahjulikud tagajärjed olid ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad

(vt käesoleva otsuse p 12). Kui hageja hoone kahjustamine oli kostja tellitud tee remondi tüüpiliseks

tagajärjeks, peab kostja riskivastutusest vabanemiseks tõendama kahjustamise muu põhjuse

(vt käesoleva otsuse p 13). Samas ei välista kostja võimalik riskivastutus tema vastutust muul alusel

(vt VÕS § 1056 lg 3).

16. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud tõendama kahju suuruse 2005. a

sügise seisuga. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.

VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kolleegium jääb oma varem

avaldatud seisukoha juurde, et asja kordategemiseks vajalikke kulutusi saab nõuda seisuga, nagu

hageja seda taotles (vt Riigikohtu 15. novembri 1994. a otsus tsiviilasjas nr III-2/1-45/94). See

tähendab, et asja kahjustamise korral võidakse juhul, kui asi on korda tegemata, võtta VÕS § 132 lg 3

esimese lause järgi mõistetava hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvesse ka asja kordategemise

kulude suurus asja kahjustamisest hilisemal ajal. Kahjuhüvitise vähendamise alusena saab kohus

vastutava isiku taotlusel kohaldada VÕS § 139 ja § 140.

17. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja esitatud, Osaühingu K & M PROJEKTBÜROO

koostatud ülevaatuse akt, millega ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist, on

dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 teise lause järgi. Seda dokumenti ei saa tõendite

hindamisel samastada poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamusega TsMS § 232 lg 3 või

eksperdiarvamusega TsMS § 301 järgi.

18. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus ja maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude

jaotus. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

19. Kolleegium märgib, et hageja tasus kassatsioonikautsjonit 1200 krooni (76 eurot 69 senti)

ettenähtust rohkem. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud TsMS § 140 lg 2 kohaselt tasutakse

kassatsioonkaebuselt kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla

400 ja mitte üle 40 000 krooni. Alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva TsMS § 140 lg 2 järgi tasutakse

kassatsioonkaebuselt kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla

25 ja mitte üle 2600 euro. Kassatsiooniastmes on hageja kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg-st 1

tulenevalt 60 000 krooni (3834 eurot 70 senti). Hageja tasus kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjonit

1800 krooni (115 eurot 4 senti), kuigi pidi maksma 600 krooni (38 eurot 35 senti).

Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale tema makstud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu