3-2-1-179-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-179-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Erkotrükk hagi Aktsiaseltsi Ceres vastu

556 223 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-86822

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Ceres kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

8887 eurot 26 senti (139 055 krooni 75 senti)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Erkotrükk (registrikood 10139897), esindaja

vandeadvokaat Raul Otsa

Kostja Aktsiaselts Ceres (registrikood 10218303), esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Kolmas isik Aktsiaselts NCC Ehitus (registrikood 10036766),

esindaja vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli

Asja läbivaatamise kuupäev

31. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-86822 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le 10. novembril 2010. a

Aktsiaseltsi Ceres kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot

87 senti (1390 krooni 55 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Erkotrükk (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Ceres

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud

kahju 664 726 krooni 20 senti. Menetluse käigus nõustus hageja osaliselt kostja vastuväidetega ning

vähendas oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista 556 223 krooni. Tallinna Ringkonnakohus kaasas

11. novembri 2009. a määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel

Aktsiaseltsi NCC Ehitus (kolmas isik).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. juunil 2003 Tallinnas Mustamäe tee 64 asuvate

mitteeluruumide rendilepingu (edaspidi leping). Lepingu kohaselt andis kostja hagejale rendile

büroo-, lao- ja tootmisruumid üldpinnaga 300 m2 ning hageja kohustus tasuma ruumide eest renditasu

13 500 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingust tulenevalt võttis hageja ruumid rendile

alates 1. juulist 2003 kuni 31. detsembrini 2013 ning kui pooled ei otsusta teisiti, pidi leping

pikenema aasta kaupa. 5. oktoobril 2006 teatas kostja hagejale, et sõlmis 29. septembril 2006

müügilepingu, millega võõrandas mõttelise osa eespool nimetatud kinnistust kolmandale isikule.

20. detsembril 2006 tegi kolmas isik hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, põhjendades, et vajab

ruume tungivalt ise 2007. a jaanuaris käivituva Rabaküla arendusprojekti elluviimise jaoks. Viidatud

teate kohaselt on lepingu lõpetamise päevaks 20. märts 2007. Hageja teatas 18. jaanuaril 2007

kostjale, et talle on tekkinud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu kahju, ja palus tasuda teates

märgitud kahjusumma 1. veebruariks 2007 hageja pangakontole, vastasel juhul ei ole tal võimalik

ruume 20. märtsil 2007 vabastada. Hageja saatis kõnealuse teate ärakirja ka kolmandale isikule.

Kolmas isik nõudis ruumide vabastamist hiljemalt 20. märtsiks 2007. Hageja luges lepingu

ülesöelduks ja vabastas ruumid eeltoodud kuupäeval.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 323 lg 2 kohaselt, kui uus üürileandja ütleb tähtajalise üürilepingu

VÕS § 323 lg 1 alusel üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu

lõppemisega üürnikule tekitatud kahju eest. Hageja leiab, et kostjal tuleb talle hüvitada tekkinud

kahjuna ümberkolimisega seotud kulud, lepingu lõppemise tähtajani jäänud üüri hinna vahe,

ümberkolimisest tingituna saamata jäänud ettevõtlustulu, kolmandatele isikutele/lepingupartneritele

tasutud leppetrahvid ning asukoha vahetamisest tingitud klientide- ja turukaotusest põhjustatud

saamata jäänud ettevõtlustulu.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et kolmandal isikul ei olnud alust lepingut VÕS § 323 lg 1

alusel üles öelda. Kolmas isik ei vajanud vaidlusaluseid ruume tungivalt ise. Tal oli võimalik

kasutada arendusprojekti elluviimiseks vajalike kontori- ja laoruumidena hoone teisi ruume ning

lepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud ega vajalik. 31. detsembriks 2006 vabanesid hoones kahe

teise äriühingu kasutuses olnud ruumid, kuid kolmas isik pikendas nende ruumide kohta sõlmitud

üürilepinguid ega kasutanud ruume enda vajaduseks. Kolmanda isiku ülesütlemisavaldus on tühine

ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid, ei ole tal õigust nõuda VÕS § 323 lg 2 alusel üürilepingu lõpetamisega tekitatud kahju

hüvitamist.

Kostja taotles tarbetu kahjuhüvitise suuruse tõendamise menetluse vältimiseks asjas vaheotsuse

tegemist, millega lahendataks küsimus, kas kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

3. Kolmas isik kinnitas, et vajas lepingu esemeks olnud ruume tungivalt ise 2007. a jaanuaris

käivitunud Rabaküla arendusprojekti elluviimiseks vajalike ehitusobjekti kontori- ja laoruumidena.

Arendusprojekti läheduses ei kuulunud kolmandale isikule ühtegi teist hoonet peale kostjalt ostetud

hoone. Selles paiknevad ruumid olid ainsatena sobivad kasutamiseks ehitusobjekti kontorina ja laona.

Neil ruumidel oli eraldi sissepääs. Kostja viidatud ruumid teisel korrusel ei ole kolmanda isiku

vajadusteks sobivad, sest neile puudub eraldi sissepääs ning kontori ja lao rajamine oleks sinna

ebaotstarbekas. Alternatiiviks olnuks ajutise ehitusobjekti tarbeks kontori ja lao rajamine, mis

nõudnuks ehituslubade hankimist, ajakulu ja oluliste kulutuste tegemist. Kolmas isik ei ole hagejale

kahju tekitanud.

Kolmas isik toetas kostja esitatud taotlust asjas vaheotsuse tegemiseks. Samuti palus kolmas isik, et

kohus kuulaks tunnistajana üle tema projektijuhi Margus Tamme.

4. Harju Maakohus jättis 19. märtsi 2010. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus luges põhjendatuks

kostja taotluse teha vaheotsus, kuid nõude põhjendamatust tunnustades, tegi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 449 lg 2 järgi lõppotsuse ja asja edasi ei menetlenud.

Maakohus leidis, et lepingust tulenevad kostja õigused ja kohustused läksid VÕS § 291 lg 1 järgi üle

kolmandale isikule. VÕS § 323 lg 1 kohaselt üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja

üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui

lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda

üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. VÕS § 312 lg 1 järgi võib äriruumi üürimise

puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kolmas isik võis üürilepingu üles öelda põhjusel, et vajas

vaidlusaluseid ruume tungivalt ise. Tuvastatud on, et hageja sai kolmanda isiku ülesütlemise avalduse

kätte ja nõustus üüripinna vabastama, kuid taotles 18. jaanuaril 2007 kostjalt 1 565 529 krooni

suuruse kahju hüvitamist.

Kolmas isik selgitas, et Rabaküla ehitus- ning arendusprojektide jaoks oli vaja ehitusobjekti kontorit

ning vaidlusalused ruumid olid ainsana selleks sobivad. Eeltoodud põhjendust ei saa pidada

VÕS § 323 lg 1 mõttes tungivaks vajaduseks üüritud ruume ise kasutada. Hageja ega kolmas isik ei

ole esile toonud ega tõendanud neid vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme

kasutamiseks, mis võiksid õigustada üürilepingu ülesütlemist. Selgitus, et ehitusobjekti kontori

ruumiks sobisid just hageja kasutuses olnud ruumid, ei ole veenev. Arvestades, et hageja

põhitegevusalaks oli polügraafia, ei saa pidada hageja kasutuses olevaid ruume ainsana sobivaks

kontoripinnaks. Pigem sai sobivaks pidada Tiigrihüppe Sihtasutuse ja OÜ Crapax Baltic kasutuses

olevaid ruume. Viidatud äriühingutega sõlmitud üürilepingud nägid ette võimaluse, et lepingu saaks

lõpetada alates 31. detsembrist 2006. Seega oleks vabanenud 753 m2 pinda, mida kolmas isik saanuks

kasutada teistele isikutele lisakohustusi tekitamata. Hageja esindaja kinnitusel on hageja juhatuse

liige ja kostja aktsionär ning nõukogu liige vennad, seega olnuks hageja esindajal võimalik mõistlike

jõupingutustega välja selgitada, et kolmanda isiku jaoks on vabanemas ka muid pindu ja puudub

tungiv vajadus just hageja kasutatavate ruumide järele. Hagejal oleks pidanud tekkima ka kahtlus

ülesütlemise õiguspärasuse suhtes, sest kostja juhtis sellele tähelepanu oma vastuses hageja

18. jaanuari 2007. a kirjale. Määravaks ei saa pidada hageja väidet, et kostjalt seisukoha saamise

ajaks oli ta juba teinud väljakolimiseks ettevalmistusi ja kandnud kulutusi. Kui hageja kandis

ülesütlemisavalduse tõttu põhjendamatuid kulutusi, pidanuks need hüvitama isik, kelle tegevuse

tulemusel need tekkisid. Veenev ei ole ka hageja väide, et kolmas isik vajas tungivalt just

vaidlusaluseid ruume ehitusmaterjalide ja -tarvikute laoruumiks. 31. detsembril 2006 vabanes

kolmanda isiku vajaduseks 753 m2 pinda, mida oleks saanud kasutada tööriistade ja muude tarvikute

ladustamiseks. Veenev ei ole ka kolmanda isiku väide, et ehitusmaterjale on tülikam ladustada teisele

korrusele kui esimesele. Ehitustegevuse puhul saavad büroohoonesse ladustamisel kõne alla tulla

üksnes väikesemõõdulised tarvikud, mida on võimalik ladustada ka teisele korrusele. Tõendatud pole,

et teisele korrusele ladustamine oleks tekitanud oluliselt suuremaid kulutusi. Lepingu ülesütlemist ei

õigusta asjaolu, et kolmandal isikul oleks mugavam omada ruume esimesel korrusel. Hageja, kostja

ja kolmanda isiku kirjavahetusest nähtub, et hageja nõustus üürilepingu lõpetamisega mingeid

vastuväiteid esitamata. Seega lõpetati vaidlusalune leping sisuliselt poolte kokkuleppel. Hea usu

põhimõttega vastuolus oleks panna kostja vastutama hageja kulutuste eest, mida heas usus käitudes

oleks olnud võimalik vältida.

Maakohtu hinnangul on kolmanda isiku taotlus kuulata üle tunnistaja põhjendamatu, kuna asja õigeks

lahendamiseks on menetlusosalised esitanud piisavalt dokumentaalseid tõendeid.

5. Hageja ja kolmas isik esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palus maakohtu

otsuse tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada,

või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolmas isik palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus leidis, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, ja teha uus otsus,

millega tuvastada ülesütlemise põhjendatus. Kolmas isik leidis, et maakohus rikkus asja

läbivaatamisel menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. oktoobri 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud, samuti TsMS § 7, mis sätestab menetlusosaliste võrdse kohtlemise

põhimõtte. Nimelt ei ole kolmandat isikut menetluses teistega võrselt koheldud, talle ei ole üldse

antud võimalust võtta osa asja sisulisest arutamisest ega esitada tõendeid. Sellist olulist

menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Asja ei ole

ammendavalt arutatud.

Toimiku materjalide kohaselt esitas hageja 23. septembril 2009 taotluse kolmanda isiku kaasamiseks

menetlusse. Maakohtu 30. septembri 2009. a kohtuistungi protokolli kohaselt jäeti see taotlus

rahuldamata ning kohus teatas, et teeb 20. oktoobril 2009 vaheotsuse. 1. oktoobril 2009 vormistas

maakohus määruse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Hageja vaidlustas maakohtu määruse ning

Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2009. a määrusega maakohtu eeltoodud määrus tühistati ja

kolmas isik kaasati menetlusse. Kolmas isik esitas 14. detsembril 2009 maakohtule seisukoha

hagiavalduse kohta ja 16. märtsil 2010 tunnistaja ülekuulamise taotluse. Maakohus jättis hagi

rahuldamata põhjendusel, et hageja ega kolmas isik ei ole menetluses esile toonud ja tõendanud neid

asjaolusid, millest ilmneks üürilepingu ülesütlemise tungiv vajadus. Kolmanda isiku taotluse

rahuldamata jätmist põhjendas maakohus alles otsuses asjaoluga, et menetlusosalised on esitanud

piisavalt dokumentaalseid tõendeid. Maakohus lõpetas asja sisulise arutamise ja määras vaheotsuse

tegemise kuupäevaks 20. oktoobri 2009, kuid toimikust ei nähtu, et maakohus oleks määrusega

menetlust pärast kolmanda isiku kaasamist uuendanud või lükanud edasi vaheotsuse tegemise

kuupäeva. Kolmandale isikule anti küll võimalus oma seisukohta väljendada, kuid teda kohtuistungil

ära ei kuulatud ning tsiviilasja menetlusse kaasatud uue menetlusosalisega üldse sisuliselt ei arutatud.

Seega jäid välja selgitamata ka kolmanda isiku tõendid, mis tal oli esitada oma väidete tõendamiseks.

24. novembri 2009. a kohtuteatest ilmneb, et maakohus andis kolmandale isikule tähtaja vastuse

esitamiseks, kuid sellest ei nähtu, et maakohus oleks määranud tõendite esitamise tähtaja. Eeltoodust

nähtuva menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu jäid hagi aluseks olevad asjaolud välja

selgitamata.

TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule otsuse põhjendamise kohustuse, mis tähendab ka poolte väidetele

vastamise kohustust. Maakohus ei ole otsuses menetlusosalise vastuväiteid piisavalt analüüsinud.

Menetlusosalised esitasid vastuväited, et kolmas isik vajas just hageja valduses olevat üüripinda,

kuivõrd ehitusmaterjalide ladustamiseks oli see sobilikum ruum. Asjaolude ebaselguse korral oli

maakohtul võimalik korraldada ka TsMS § 291 lg 1 järgi vaatlus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

Kui maakohtu otsuse jõussejätmine ei ole võimalik, palub kostja teha asjas uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8, sest poolte

väiteid ei ole piisavalt analüüsitud. Maakohus on ammendavalt analüüsinud kõigi menetlusosaliste

seisukohti ja esitatud tõendeid. Hagejal tuli tõendada, et kolmandal isikul oli tõsine vajadus kasutada

vaidlusalust üüripinda, kuid ta ei ole seda teinud. Seega jättis maakohus põhjendatult hagi

rahuldamata.

Ringkonnakohus asus ekslikule seisukohale, et kolmandat isikut ei ole menetluses võrdselt koheldud

ning maakohus rikkus TsMS § 7 ja § 436 lg-t 1. Kolmandal isikul on alates tema kaasamisest olnud

võimalus osaleda menetluses võrdselt teiste menetlusosalistega ning esitada oma seisukohti, tõendeid

ja taotlusi. Maakohus on neid seisukohti ka otsuse tegemisel arvesse võtnud. Maakohus ei pidanud

määrama uut istungit, sest kolmas isik ei ole taotlenud enda suulist ärakuulamist kohtuistungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohustust uuendada menetlust pärast kolmanda isiku

menetlusse kaasamist.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et selles toodud asjaolud ei ole

aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele.

9. Kolmas isik pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palus jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Maakohus tunnustas vaheotsusega hageja nõude põhjendamatust, tehes TsMS § 449 lg 2

kolmanda lause järgi lõppotsuse ja asja edasi ei menetlenud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu

otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normide rikkumise tõttu.

Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus heitis ebaõigesti maakohtule ette TsMS § 7,

§ 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus heitis maakohtule

põhjendamatult ette kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumist.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi

järgnevates lõigetes sätestatakse nõuded, millele peab seaduslik ja põhjendatud kohtuotsus vastama.

TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega,

samuti peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui mõnda tõendit ei arvestata, tuleb seda

otsuses põhjendada. Kolleegiumi arvates vastab maakohtu otsus eeltoodud nõuetele ning nõustuda ei

saa ringkonnakohtu väitega, et kõikidele menetlusosaliste väidetele ei ole piisavalt tähelepanu

pööratud. Maakohtu järeldus hagi rahuldamata jätmise kohta tugineb kõigi menetlusosaliste

seisukohtade ja asjas esitatud tõendite analüüsil.

13. Samuti on kassatsioonkaebuses õigesti osutatud ringkonnakohtu ekslikule seisukohale, et

maakohtu menetluses on rikutud oluliselt kolmanda isiku õigusi, kuna kolmandale isikule ei antud

üldse võimalust osa võtta asja sisulisest arutamisest ega esitada tõendeid.

TsMS § 213 järgi saab iseseisva nõudeta kolmas isik astuda menetlusse või teda võib kaasata poole

taotlusel menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning iseseisva

nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine on võimalik muu hulgas ka kohtulahendi peale edasi

kaevates. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed on sätestatud

TsMS §-s 214. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu

menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on

esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Samuti võib ta esitada

ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse

või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses

osales, avalduste või toimingute tõttu. Seega osutatakse viidatud sättes võimalusele, et iseseisva

nõudeta kolmas isik võib jääda menetlusest kõrvale (kaotades võimaluse esitada taotlusi, väiteid jm)

seetõttu, et ta astub või kaasatakse menetlusse liiga hilja.

Praeguses asjas kaasati kolmas isik maakohtu menetlusse staadiumis, kus asjas oli avalik kohtuistung

toimunud ning maakohus leidis, et asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks

valmis. Maakohus saatis kaasatud kolmandale isikule 24. novembri 2009. a kohtuteatega

hagimaterjalid ja selgitas talle õigust esitada hagi kohta oma seisukohad kohtu määratud tähtaja

jooksul (TsMS § 393 lg 1 ja lg 21). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kohtuteatest (tlk 251)

nähtuvalt andis maakohus kolmandale isikule vaid tähtaja vastuse esitamiseks, kuid tähtaeg tõendite

esitamiseks jäi määramata. Selline järeldus ei vasta kohtuteate sisule, milles kohus on kooskõlas

seadusega selgitanud ka vastuse sisu, sh kohustanud esitama taotlused, väited ja tõendid. Kohus viitas

kohtuteates ka TsMS §-s 394 sätestatud nõuete täitmisele ja nõudis kolmandalt isikult 20-päevase

tähtaja jooksul pärast teate kättesaamist vastuse esitamist. Nimetatud sättes loetletakse andmed, mida

tuleb hagi peale esitatud vastuses teatada, sh kohustatakse hagile vastajat esitama ka kõik oma

taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise asjaolu tõendamiseks. Kolmas isik esitas oma

seisukohad tähtaegselt 16. detsembril 2009 ja maakohus on neid asja lahendamisel arvestanud.

16. märtsi 2010. a taotluse tunnistaja ülekuulmiseks esitas kolmas isik aga kohtu määratud tähtaega

rikkudes.

Kolleegium järeldab ülalpool viidatud TsMS §-dest 213 ja 214, et maakohtul ei olnud kirjeldatud

olukorras uue avaliku istungi korraldamise kohustust. Selline järeldus on kooskõlas TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Toimikust nähtuvalt tagas maakohus kõigile

menetlusosalistele (sh kolmandale isikule) võrdse võimaluse esitada menetluses oma seisukohad ja

tõendid. Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule TsMS § 7 rikkumise kohta.

14. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, leides, et menetlusõiguse normide

rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise ning sellist rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu ei analüüsinud ringkonnakohus apellatsioonkaebuste

väiteid, mille kohaselt on maakohus rikkunud asja lahendamisel ka materiaalõiguse norme.

Tulenevalt eeltoodust tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb

asja uuel läbivaatamisel hinnata kolmanda isiku apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et maakohus on

kohaldanud valesti (tema õigusi kitsendavalt) VÕS § 323 lg-t 1. Kolleegium märgib lisaks, et

Riigikohus on käsitlenud TsMS § 449 lg-te 1 ja 2 alusel tehtud vaheotsusele esitatavaid nõudeid

19. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 tehtud otsuse p-des 10-12. Kolleegium selgitas, et

TsMS § 449 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise nõude kohta tehtavas vaheotsuses

tuvastada kõik kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd nõude põhjendatuse kindlakstegemise

vaheotsusele järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle. Muu hulgas

peab ringkonnakohus seega lahendama vaheotsusega kahju hüvitamise nõude VÕS § 127 lg-te 2 ja 3

järgi.

15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Raidla Lejins

& Norcous Advokaadibüroo OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et

kautsjon tuleb tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik