3-2-1-156-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-156-10

Määruse kuupäev

Tartu, 17. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ Tanamera hagi Tanamera Group OÜ vastu kõlvatu

konkurentsi tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2010. a määrus asjas

nr 2-07-45671

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Tanamera määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OÜ Tanamera (registrikood 10283045), esindaja

vandeadvokaat Andres Past

Vastustaja Tanamera Group OÜ (registrikood 10330856)

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2010. a määrus asjas nr 2-07-45671 ning

jätta jõusse Harju Maakohtu kohtunikuabi 4. mai 2010. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Ratio Legis 4. oktoobril 2010. a OÜ Tanamera määruskaebuselt tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Tanamera esitas 30. oktoobril 2007 hagi Tanamera Group OÜ vastu kõlvatu konkurentsi

tuvastamiseks. Harju Maakohus rahuldas 5. juuni 2009 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja

kanda. Maakohtu otsus jõustus 8. juulil 2009.

2. Hageja esitas 7. augustil 2009 kohtule menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduse.

Avalduses palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 104 100 krooni ja riigilõivu

katteks 1000 krooni, kokku 105 100 krooni. Kostja hageja esitatud avaldusele ei vastanud.

3. Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis 4. mai 2010. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitamiseks 26 420 krooni. Maakohus võttis määruse tegemisel aluseks Vabariigi

Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 ja leidis, et kuna tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni,

siis sissenõutav õigusabikulu on maksimaalselt 25 000 krooni. Sellest tulenevalt mõistis maakohus

kostjalt välja 26 420 krooni (s.o riigilõiv 1000 krooni, õigusabikulud 25 000 krooni ja kohtutäituri

tasu 420 krooni).

4. Hageja esitas 19. mail 2010 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega

vähendati hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid, ning mõista menetluskulud välja hageja

nõutud suuruses. Hageja ei vaidlustanud määrust osas, millega mõisteti tema kasuks välja

25 000 krooni. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnormi ning on ekslikult arvanud, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 on iseseisvaks aluseks ka Vabariigi Valitsuse

määruses nr 137 sätestatud menetluskulude maksimaalmäära määramisel mittevaraliste nõuete korral.

Maakohus jättis tähelepanuta sama määruse § 2, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas,

sõltumata hageja või kohtu määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise ülemmääraks 200 000 krooni.

5. Kostja oli nõus, et kohtunikuabi vähendas menetluskulusid.

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle kohtunikule. Kohtunik pidas

määruskaebust osaliselt põhjendatuks, kuid kuna TsMS § 178 ei sätesta võimalust määruskaebus

osaliselt rahuldada, edastas selle TsMS § 663 lg-te 1 ja 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse osas,

millega kohus mõistis menetluskuluna välja 6420 krooni ületava summa, ja tegi asjas uue määruse,

millega mõistis kostjalt välja 6420 krooni.

8. Maakohus kohaldas õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel valesti Vabariigi Valitsuse

4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai

isik algselt ette näha. Praegusel juhtumil tähendab see seda, et pooled said arvestada nende

menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid avalduse kohtusse esitamise, menetlusse

võtmise ja kostjale kättetoimetamise ajal, st olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a

määrusega nr 306. See määrus ei sätestanud eraldi piirmäära mittevaralise nõude puhuks. Sellel ajal

loeti hagita asja hinnaks TsMS § 132 lg 1 kohaselt 15 000 krooni. Sellise hinna on asjale määranud ka

maakohus oma otsuses. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab kuni 15 000 krooni suuruse tsiviilasja

hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5000 krooni.

Ringkonnakohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 5000 krooni, arvestades vaidluse

sisu, esindaja tehtud töö mahtu ning menetlusele kulunud aega. Lisaks õigusabikuludele peab kostja

hüvitama hagejale hagi esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu ja 420 krooni kohtutäituri tasu

menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, seega kokku 6420 krooni menetluskulusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega

ringkonnakohus vähendas väljamõistetud ning vaidlustamata menetluskulu 26 420 kroonilt

6420 kroonini. Hageja palus teha asjas uus määrus, millega mõista kostjalt välja menetluskulud

7. augustil 2009 kohtule esitatud avalduses näidatud suuruses, s.o 105 100 krooni.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse jõustunud osa, ehkki tal ei olnud selleks seadusest

tulenevaid volitusi. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osaliselt, jättes vaidlustamata

menetluskulude juba väljamõistetud osa ning välja mõistmata jätmise motiivid. Kumbki pooltest ei

vaidlustanud kuni 25 000 krooni õigusabikuludena väljamõistmist ning selles osas kohtunikuabi

määrus jõustus. TsMS § 466 lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui

seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud

lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Ringkonnakohus vaatas läbi juba väljamõistetud ning

vaidlustamata osa ning väljus selliselt määruskaebuse piiridest ning tühistas osaliselt jõustunud

kohtulahendi jõustunud osa.

Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise aluseks

oleva määruse kohaldamisel peavad kohtud hindama, milliseid menetluskulusid said pooled ette näha

ja milliseid mitte. Hageja leiab, et kohtupraktika, mis rajaneb põhimõttel, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha, ei

pruugi leida lõpuni õiglast rakendust. Nimelt võivad hagi esitamise hetk ja kostjale hagiavalduse

kätte toimetamise hetk olla erinevad, seega peaks kostja nägema ette oma kulusid ajaliselt hiljem kui

hageja. Ringkonnakohtu määrus viitab hagiavalduse esitamise ajale ja/või asja menetlusse võtmise

otsustamise hetkele ja/või kostjale kättetoimetamise hetkele. Hagejale jääb arusaamatuks, millist

hetke peab ringkonnakohus ajaliselt hageja jaoks selliseks hetkeks, millest loetakse, et pool sai just

selle hetkeni võimalikke kulusid ette näha. Lisaks leiab hageja, et kohtupraktikale tugineva

ringkonnakohtu määrusega on loodud ebaõiglane olukord eelkõige selles, et selline algse teadmise ja

kulude ettenägemise eelistamine ei kehti isikute suhtes, kes on ise pahatahtlikult protsessi venitanud

ja sellega ise liigseid kulutusi tekitanud. Kostja on ise oma käitumisega põhjustanud põhjendamatut

kohtuskäimist.

10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja peab hageja õigusabikulude eest soovitud hüvitist liiga

suureks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695

alusel jõusse maakohtu kohtunikuabi määruse.

Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis kostjalt määrus nr 137 alusel hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitamiseks 26 420 krooni, millest õigusabikulu katteks 25 000 krooni. Hageja

esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega vähendati hageja kasuks

väljamõistetavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega kohus

mõistis menetluskuluna välja 6420 krooni ületava summa, ja tegi Vabariigi Valitsuse 15. detsembri

2005. a määruse nr 306 alusel uue määruse, millega mõistis kostjalt välja 6420 krooni.

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui tühistas

maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja

25 000 krooni. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hageja vaidlustas maakohtu määruse osas,

millega vähendati hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Hageja ei vaidlustanud

menetluskulude eest juba kindlaksmääratud hüvitist (tlk 143). Samuti ei vaidlustanud juba

väljamõistetud menetluskulude suurust kostja. Seega kumbki pool ei vaidlustanud õigusabikulude

katteks 25 000 krooni väljamõistmist. TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustub kohtuotsus osalise

vaidlustamise korral vaidlustamata osas. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta

sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohtu määrus, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja

õigusabikulude katteks 25 000 krooni, on jõustunud ja ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 651 lg-

t 1. TsMS § 659 alusel kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei

tulene teisiti. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium

nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus, asudes juba väljamõistetud ning

vaidlustamata osa 20. septembri 2010. a määrusega ümber vaatama, väljus määruskaebuse piiridest

ning tühistas osaliselt jõustunud määruse juba jõustunud osa. Kolleegium on oma varasemas lahendis

leidnud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile ei vastaks olukord, kui

apellatsioonikohtul oleks igas asjas võimalik maakohtu otsust tervikuna üle kontrollida ja tühistada

ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud

(vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 14).

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, kuid jõusse tuleb jätta maakohtu

määrus. Hageja on palunud Riigikohtul teha asjas uus määrus, millega mõista välja kostjalt hageja

kasuks menetluskulud 7. augustil 2009 kohtule esitatud avalduses näidatud suuruses,

s.o 105 100 krooni, millest õigusabikulud on 104 100 krooni. Kolleegium leiab, et maakohus

vähendas õigesti hageja taotletud õigusabikulusid, mis tuli kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus suuruses. Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrusega. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 järgi eeldati, et

hagihinnaks on 15 000 krooni. Maakohus kohaldas 4. septembri 2008. a määrust nr 137 ja leidis, et

15 000 krooni suuruse hinnaga tsiviilasja puhul on teiselt poolelt lepingulise esindaja kulude

sissenõudmise ülemmääraks 25 000 krooni.

14. Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis

kehtis hagi esitamise ajal (vt nt 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 13). Kolleegium

ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohtu määrusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millist hetke

pidas ringkonnakohus silmas, kui leidis, et kohaldada tuleb määrust nr 306. Ringkonnakohus leidis, et

pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid avalduse

kohtusse esitamise, menetlusse võtmise ja kostjale kättetoimetamise ajal. Kuigi ringkonnakohus

loetles erinevaid menetlustoiminguid, mida ei pruugita teha ühe määruse kehtivuse ajal, ei ole

ringkonnakohus siin eksinud, kuna praegusel juhul tehti ringkonnakohtu nimetatud

menetlustoimingud kõik sama määruse kehtivuse ajal.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

hagejale tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ Ratio Legis. Hageja on

kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Ratio Legis.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve