3-2-1-166-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-166-10

Määruse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Igor Prokofjevi hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-24174

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Prokofjevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Igor Prokofjev (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Edith Sassian

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-24174

osas, millega keelduti hagi täiteasjas 022/2010/2213 menetlusse võtmisest, ja samas tsiviilasjas

Harju Maakohtu 6. juuli 2010. a määrus, millega keelduti hagi täiteasjas 022/2010/2213

menetlusse võtmisest.

2. Saata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2010/2213 maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Igor Prokofjevi määruskaebus hagi tagamata jätmise

kohta täiteasjas 022/2010/2213 jätta läbi vaatamata.

4. Tagastada Irina Prokofjevale Igor Prokofjevi eest 30. septembril 2010. a tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot 56 (viiskümmend kuus) senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Prokofjev (hageja) esitas 21. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu,

milles palus tunnistada poolte sõlmitud laenulepingute ülesütlemine tühiseks. Koos hagiavaldusega

esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse. Hageja täpsustas kohtu palvel oma nõuet ja hagi

tagamise taotlust. Tema lõplikuks nõudeks on tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse juures täiteasjades 022/2010/2212 ja 022/2010/2213 lubamatuks. Esimesena nimetatud

täiteasi on algatatud hageja vastu (edaspidi hageja täiteasi), teine täiteasi on algatatud hageja abikaasa

Irina Prokofjeva vastu (edaspidi abikaasa täiteasi). Samuti palus hageja tunnistada poolte sõlmitud

laenulepingute ülesütlemine tühiseks ja tunnustada, et kostjal ei ole kohast täitmisdokumenti

krediitkaardivõla sundtäitmiseks. Täpsustatud hagi tagamise taotluse kohaselt palub hageja hagi

tagada, peatades täitemenetluse viidatud täiteasjades, s.o peatada Tedre 77 ja Kiili 11 asuvate

kinnisasjade sundmüük kuni lahendi jõustumiseni praeguses tsiviilasjas.

2. Harju Maakohus keeldus 6. juuli 2010. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest osas, milles hageja nõuab abikaasa

täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada võlgnik.

Kuivõrd hageja ei ole viidatud täiteasjas võlgnik, siis ei ole tal esitatud hagiga võimalik abikaasa

täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada. Hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks abikaasa täiteasjas saab kohtule esitada selle täiteasja võlgnik Irina Prokofjeva (hageja

abikaasa).

3. Maakohus tegi 6. juulil 2010 ka määruse, millega võttis menetlusse hageja esitatud nõude kostja

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja täiteasjas ning nõude tunnistada laenulepingute

ülesütlemine tühiseks.

4. Samuti tegi maakohus 6. juulil 2010 määruse, millega rahuldas osaliselt hageja hagi tagamise

taotluse ning peatas täitemenetluse hageja täiteasjas kuni praeguses asjas tehtava lahendi

jõustumiseni. Maakohus jättis rahuldamata taotluse peatada täitemenetlus abikaasa täiteasjas, kuna

kohus keeldus hageja hagi menetlusse võtmisest osas, milles nõuti abikaasa täiteasjas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist.

5. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus keeldus abikaasa

täiteasjas hagi menetlusse võtmast, ja hagi tagamise määruse peale osas, millega maakohus jättis hagi

tagamise taotluse rahuldamata. Hageja palub võtta menetlusse ka hageja nõue abikaasa täiteasja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tagada kogu hagi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. septembri 2010. a määrusega läbi vaatamata hageja

määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega jäeti hageja hagi tagamise taotlus (abikaasa

täiteasjas täitemenetluse peatamiseks) rahuldamata. Samas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse,

millega keelduti abikaasa täiteasjas hagi menetlusse võtmisest, muutmata ja hageja sellekohase

määruskaebuse rahuldamata.

Maakohtu hagi tagamise määruse kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus võttis ebaõigesti hageja

sellekohase määruskaebuse menetlusse, sest TsMS § 660 lg 1 ja TsMS § 390 lg 1 järgi ei ole see

lubatav. Maakohtu määrus, millega keelduti abikaasa täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi menetlusse võtmisest, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse

põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt korrata.

Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi võib TMS § 221 lg 1 järgi esitada võlgnik. Kõnealuses

täiteasjas on võlgnikuks hageja abikaasa.

Kui hageja leiab, et kohtutäitur on ekslikult algatanud kaks täiteasja, on tal võimalus pöörduda

avaldusega esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Seejärel on

hagejal võimalus vajaduse korral vaidlustada kohtutäituri tegevus kaebusega (TMS §-d 217 ja 218).

Nimetatud sätete kohaselt on täitemenetluse osalisel (TMS § 5) õigus kohtutäituri otsust või tegevust

täitedokumendi täitmisel vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub hageja maakohtu vaidlustatud määrused ja ringkonnakohtu määruse

tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

Kohtud keeldusid ebaõigesti abikaasa täiteasjas hagi menetlusse võtmisest ning sellest tulenevalt on

valesti lahendatud ka hagi tagamine. Ringkonnakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, kui ei

vastanud hageja väitele, et korteriomand Tedre 77, mida soovitakse sundmüüa hageja abikaasa

täiteasjas, on abikaasade ühisvara, mistõttu hageja on pöördunud kohtusse oma õiguste (omandi)

kaitseks. Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus esitada hagi TMS § 221 lg 1 alusel ning kohtute

vastupidine seisukoht on ekslik. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei saa abikaasa täiteasjas

viidatud sätte alusel täitemenetlust vaidlustada, on hagejal õigus esitada hagi TsMS § 222 lg 1 alusel.

Hageja esindaja esitas Riigikohtule aruande hagejale riigi kulul õigusabi osutamise kohta Riigikohtus

ja palus talle välja mõista hageja esindamise eest 2700 krooni (koos käibemaksuga).

8. Kostja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus osas, millega keelduti hagi abikaasa täiteasjas

menetlusse võtmisest, kui ka maakohtu määrus, millega keelduti hagi abikaasa täiteasjas menetlusse

võtmisest, tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tühistada. Hageja nõue tunnistada sundtäitmine abikaasa täiteasjas lubamatuks tuleb TsMS § 701 lg 3

alusel saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja määruskaebus hagi tagamata

jätmise kohta abikaasa täiteasjas tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 järgi läbi vaatamata. Seega rahuldab

Riigikohus hageja määruskaebuse osaliselt.

10. Hagiavalduse kohaselt palus hageja muu hulgas tunnistada lubamatuks tema vastu algatatud

täitemenetlus ja taotles samas täiteasjas hagi tagamist (täitemenetluse peatamist). Ühtlasi palus hageja

tunnistada sundtäitmise lubamatuks ja täitemenetluse peatada ka oma abikaasa vastu algatatud

täiteasjas. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel abikaasa täiteasjas hagiavalduse menetlusse

võtmisest, sest hageja ei ole nimetatud täiteasjas võlgnikuks, kes saaks selles täiteasjas taotleda, et

sundtäitmine tunnistataks lubamatuks. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse peatada

abikaasa täiteasjas täitemenetlus. Ringkonnakohus jättis esimesena nimetatud maakohtu määruse

muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Maakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata hageja

taotlus peatada abikaasa täiteasjas täitemenetlus, jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

11. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p-s 2

sätestatakse, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

12. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega TMS § 221 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte järgi võib

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada võlgnik.

TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Samas jätsid

kohtud tähelepanuta, et hageja esitatud väited võivad olla aluseks TMS § 222 lg 1 kohaldamisele.

TMS § 222 lg 1 järgi võib vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks

tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist

takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Seejuures tuleb eeltoodud hagi esitada

sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222 lg 3). TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse

osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on

sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning

kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda

põhistavad.

Hageja leidis täpsustatud hagiavalduse, samuti täpsustatud hagi tagamise taotluse kohaselt, et tal on

õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist abikaasa täiteasjas sundtäitmise esemeks oleva

korteriomandi kui ühisvara omanikuna. Hageja selgitas, et abikaasa täiteasjas on pööratud

sundtäitmine kahele korteriomandile asukohaga A. H. Tammsaare tee 88 (nüüd Kiili 11) ja Tedre 77,

mis on mõlemad abikaasade ühisomandis, kuigi Tedre 77 asuva korteriomandi ainuomanikuna on

kinnistusraamatusse kantud hageja abikaasa. Hageja osutas, et poolte abielu sõlmiti 2. augustil 1984

ja kõnealune korteriomand omandati 11. mail 2006 (tlk 42-43 ja 60-61). Kohtud eeltoodud väiteid ei

analüüsinud ning jätsid põhjendamatult hageja nõudeõiguse TMS § 222 lg 1 alusel tähelepanuta.

Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega ja kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-09, p 20 ja 7. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 9).

13. Kuivõrd maakohus jättis hageja nõude tunnistada abikaasa täiteasjas sundtäitmine lubamatuks

põhjendamatult menetlusse võtmata ja ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, tuleb

ringkonnakohtu määrus selles osas ja viidatud maakohtu määrus tühistada ning saata kõnealuses

nõudes esitatud hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TMS §-s 222 nimetatud

kolmanda isiku õigust taotleda kohtult hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist on kolleegium

käsitlenud 13. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09 tehtud otsuse p-s 17. Kui kolmas isik on

esitanud TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, saab ta taotleda kohtult

TsMS § 378 lg 1 p 6 järgi ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist. Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde.

Hageja määruskaebus hagi tagamata jätmise kohta abikaasa täiteasjas tuleb jätta TsMS § 682 lg 1

järgi läbi vaatamata, kuivõrd hagejal ei ole TsMS § 390 lg 1 ja § 696 lg 1 järgi õigust esitada selles

osas määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus

kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist

ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on

esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. See säte kehtib TsMS §-st 695 tulenevalt ka

määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Hageja nõude tunnistada abikaasa täiteasjas sundtäitmine

lubamatuks menetlusse võtmisel tuleb kohtul lahendada ka esitatud hagi tagamise taotlus abikaasa

täiteasjas.

14. Kolleegium selgitab lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete aegumist. Kuivõrd

tegemist on menetlusõiguslike nõuetega, ei kohaldu nende aegumisele tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (materiaalõiguslikele nõuetele) kehtestatud aegumistähtajad, vaid juhinduda tuleb TMS §-

des 221 ja 222 sätestatust. TMS § 221 lg 3 järgi võib sama sätte alusel hagi esitada täitemenetluse

lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Erinevalt TMS §-s 221

märgitust ei sätestata sellist kindlat tähtaega TMS § 222 alusel esitatava hagi kohta. Kolleegium

järeldab eeltoodust, et kolmandal isikul on õigus oma nõudeõigus maksma panna kuni täitemenetluse

lõpuni. Seadusandja sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada menetlusest kõrvale jäänud

kolmandale isikutele oma õiguste mõistlik ja tegelik kaitse.

15. Riigikohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, sest see otsustatakse edasises menetluses.

16. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Irina Prokofjeva.

Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Irina

Prokofjevale.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve