3-2-1-162-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-162-10

Määruse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS-i LANDESTE hagi alusel AS-i SLAIDER (likvideerimisel)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-11613

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i LANDESTE määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS LANDESTE (registrikood 10365978), esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Kostja AS SLAIDER (likvideerimisel) (registrikood 10379408)

Asja läbivaatamise kuupäev

10. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11613

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-i LANDESTE määruskaebuselt 11. oktoobril 2010. a tasutud

kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS LANDESTE (hageja) esitas 15. mail 2006 hagi AS-i SLAIDER (kostja) vastu täitemenetluse

lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel. Harju Maakohus rahuldas

8. jaanuari 2008. a otsusega hagi ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 27. novembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning ringkonnakohus jättis

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

2. 28. jaanuaril 2009 esitas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks,

märkides menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 52 800 krooni.

3. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu. Hageja esitatud menetluskulude arvestus ei ole selge.

Hageja on esitanud menetluskuludena kohtumenetlusega mitteseotud kulusid, samuti põhjendamatuid

ning tarbetuid kulusid. Hageja esitatud kulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidluse sisu ja

mahtu.

4. Harju Maakohus mõistis 3. juuni 2010. a määrusega kostjalt hageja menetluskulude katteks välja

kokku 6000 krooni, sh 1000 krooni tasutud riigilõivu ja 5000 krooni esindaja kulu hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud koosnevad 1000 krooni suurusest riigilõivust ja 52 800 krooni suurusest

õigusabikulust. Pooled ei vaidle 1000 krooni suuruse riigilõivu hüvitamise üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus on

TsMS § 175 alusel kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhul said nii

hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Väljamõistetavad piirmäärad on seatud

sõltuvusse tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind või hagita asja hind.

Hageja ei ole 15. mai 2006. a hagiavaldusse märkinud hagi ehk tsiviilasja hinda. TsMS § 139 lg 3 ja

riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 (hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestavad, et

riigilõivu tasutakse sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Hageja tasus riigilõivu 1000 krooni. Hagiavalduse

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisast 2, kus on ära toodud riigilõivu määrad tsiviilasja

hinnalt, nähtub, et sellises suuruses riigilõivu tuli tasuda 15 000 krooni suuruse hinnaga tsiviilasjas.

Määruse nr 306 järgi on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

sissenõudmise piirmäär juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni, maksimaalselt 5000 krooni.

Hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks on 5000 krooni: Lisaks sellele peab kostja

hagejale hüvitama 1000 krooni riigilõivu.

5. Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna

tasutud on 1000 krooni suurune riigilõiv, on hagihinnaks 15 000 krooni ning sellest hagihinnast tuleb

juhinduda õigusabikulude piirmäärade kindlaksmääramisel. Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu 1000 krooni kui mittevaraliselt haginõudelt. TsMS § 125

esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on

eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise

hagide puhul on hagihinna määramisel olnud kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on

varem sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise hagi puhul. Sellest seisukohast juhindus ka

hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohus on 17. detsembri 2007. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-07 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud

sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi

rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma

täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav

riigilõiv. Seega on praeguseks selgunud ka Riigikohtu seisukoht, et täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise hagi puhul on hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa.

Praegusel juhul oli vaidlusaluseks täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ning järelikult

hagihinnaks on hüpoteegisumma, milleks on 1 600 000 krooni, ning sellisel juhul on hüvitatavate

õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. septembri 2010. a otsusega maakohtu määruse muutmata.

Hageja väited selle kohta, et menetluskulude väljamõistmisel peaks kohus lähtuma

hüpoteegisummast, mis oleks pidanud olema hagihinnaks, ei ole asjakohased. 15. mail 2006

maakohtusse esitatud hagilt riigilõivu tasudes lähtus hageja ise eeldusest, et tegemist on mittevaralise

hagiga, samuti kostja, kaevates apellatsiooni korras maakohtu otsuse peale edasi, tasus kaebuselt

riigilõivu sama palju ning hageja riigilõivu suurust ei vaidlustanud. Vaidluse lahendamise ajal

lähtusid nii menetlusosalised kui ka kohtud eeldusest, et tegemist on mittevaralise hagiga ning

lugesid õigeks 1000 krooni suuruse riigilõivu. Asjaolu, et praeguseks on selgunud Riigikohtu

seisukoht, mille järgi on täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel hagi puhul hagi hinnaks

täitedokumendis märgitud summa, ei saa muuta juba lahendatud tsiviilasja hinda menetluskulude

väljamõistmiseks menetlusosalise soovitud suunas. Menetluse kestel said menetlusosalised ette näha

kulude kindlaksmääramist mittevaralise hagi alusel, mille puhul eeldati, et hagihinnaks on

15 000 krooni.

Maakohus lähtus õigesti menetluskulude väljamõistmisel piirmääradest, mis olid kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrus osas,

millega jäeti hageja avaldus rahuldamata, ning rahuldada täielikult hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

Hageja tasus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu kui mittevaraliselt

haginõudelt. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagide puhul on hagi hinna määramisel olnud

kohtud erinevatel seisukohtadel ning mitmed kohtud on sellise hagi hinna määranud kui mittevaralise

hagi korral. Sellisest seisukohast lähtus ka hageja hagiavalduse esitamisel. Riigikohtu 17. detsembri

2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 antud juhiste kohaselt, on täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise hagis hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa. Praegusel juhul on hagihinnaks

1 600 000 krooni. Tasutud riigilõivu suuruse alusel ei määrata hagihinda, vaid hagihinna määramisel

tuleb lähtuda TsMS § 125 esimesest lausest, mille alusel määratakse tuvastushagi korral hagihind

hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

Kuna praeguses vaidluses on hagihinnaks 1 600 000 krooni, on kohtud põhjendamatult lähtunud

15 000-kroonise hagihinna õigusabikulu piirmäärast. 1 600 000 krooni suuruse hagihinna korral on

hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 190 000 krooni.

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb

arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

ei ole võimalik hagihinda ümber vaadata. Kostja jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde hageja

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et taotletav

õigusabikulude suurus vastab tegelikult osutatud õigusabi mahule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

TsMS § 701 lg 3 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Kolleegiumi arvates on kohtud õigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest, mis olid kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt

väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega,

milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu 15. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

87-09, p 15)

12. Samas ei nõustu kolleegium sellega, et hageja menetluskulude katteks on kohtud kostjalt välja

mõistnud üksnes 6000 krooni. Kohtud lähtusid sellest, et kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud

tsiviilasja hinda ning on maksnud riigilõivu 1000 krooni, tuleb asuda seisukohale, et hagihinnaks on

15 000 krooni tulenevalt riigilõivu seaduse lisast 2, mis sätestas riigilõivu määrad hagiavalduse

esitamise eest tsiviilkohtumenetluses. Kolleegium kohtute sellise käsitlusega ei nõustu.

Hageja esitas 15. mail 2006 hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel.

Hageja on määruskaebuses õigesti leidnud, et tasutud riigilõivu suuruse alusel ei saa määrata

hagihinda. Hagihinna määramisel tuleb praegusel juhul lähtuda TsMS § 125 esimesest lausest, mille

kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Praegusel juhul tasus hageja hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 1000 krooni. Kostja tasus sama palju apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtud otsustesse

hagihinda ei märkinud. See, et kohtud on eksinud tasumisele kuulunud riigilõivu suuruse osas, ei

anna alust võtta ekslikult tasutud riigilõiv aluseks tsiviilasja hinna kindlakstegemisel kohtukulude

kindlaksmääramise menetluses. Kolleegium on selgitanud, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise

hagis on eeldatavaks hagihinnaks täitedokumendis märgitud summa (vt Riigikohtu 17. detsembri

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07).

13. Kolleegium on korduvalt rõhutanud hagihinna otsuses märkimise olulisust, kuna selle järgi ei

arvutata üksnes riigilõivu, vaid ka teiselt poolelt väljamõistetavat esindajatasu (vt ka Riigikohtu

20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 49; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

73-10, p 60). Samas TsMS § 442 lg 2 p 51, mis sätestab tsiviilasja hinna märkimise kohustuslikkuse

kohtuotsuses, jõustus 1. jaanuaril 2009, seega pärast maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tegemist

selles asjas.

14. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel määrata hagejale hüvitatavate õigusabikulude

suurus, lähtudes hagi tegelikust hinnast.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hagejal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule

teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu