3-3-1-81-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-81-10

Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tallinna linna kaebus Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a

korralduse nr 319 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1724

Menetluse alus Riigikohtus

Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu)

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-1724 muutmata.

Mõista Vabariigi Valitsuselt välja Tallinna Linnavalitsuse kasuks kassatsiooniastmes kantud

menetluskulud 1469 eurot ja 97 senti.

Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Mustpeade Vennaskond (Mustpeade Vennaskond) tunnistati Tallinna Linnakohtu 4. mai

1999. a otsusega omandireformi õigustatud subjektiks Tallinnas Pikk 26 (Mustpeade Maja) suhtes.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14. mai 2001. a otsusega nr 12120 loeti omandireformi objektiks

Pikk 26, endistel kinnistutel nr 63, 65, 67, 286, 287 asuvad ehitised ja krunt ning tunnistati selle vara

suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Mustpeade Vennaskond.

2. Tallinna Maa-amet tellis AS-lt Ristart eksperthinnangu Pikk 26 asuva hoonetekompleksi endisel

individualiseeritaval kujul säilivuse kohta. 2. mai 2002. a ekspertarvamuse kohaselt on

hoonetekompleks säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna asendatud-renoveeritud

konstruktiivelementide ja kommunikatsioonide osatähtsus on 54% (25%<54<75%). Selle tulemuse

järgi kuuluks hoonetekompleks tagastamisele Tallinna linna ja Mustpeade Vennaskonna

kaasomandisse. Mustpeade Vennaskond esitas vastuväited ja tellis oma eksperthinnangu OÜ-lt

Ehitusekspert. Eksperthinnangu kohaselt moodustab lisandunud väärtus 24% ehitise koguväärtusest,

mille järgi kuuluks Mustpeade Maja tagastamisele tervikuna.

3. Tallinna Linnavolikogu taotles 26. jaanuari 2006. a otsusega nr 22 Mustpeade Maja tasuta

üleandmist Tallinna linna omandisse. Seda põhjendati maja erilise tähtsusega linna ajaloole ja

kultuurile. Otsuses märgiti, et hoonetekompleksi omanikuks saamisel kavatseb Tallinna linn esitada

Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja kui

kultuuriobjekti ja riikliku kaitse all olevat arhitektuurimälestist. Riigikogu majanduskomisjoni

13. veebruari 2006. a otsusega nr 5-RV anti Haridus- ja Teadusministeeriumile luba tasuta

võõrandada Tallinna linnale kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks ministeeriumi

valitsemisel olev Mustpeade Maja hoonetekompleks (riigivara registri nr 02003318). Eesti Vabariigi

nimel andis Haridus- ja Teadusministeerium 27. mail 2006 Mustpeade Maja tasuta võõrandamise

lepinguga üle Tallinna linnale.

4. Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsusega nr 300 loeti ebaotstarbekaks Pikk 24,

Pühavaimu 9, Pikk 26 asuva kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks spetsiaalselt

kultuuriobjektiks kohandatud õigusvastaselt võõrandatud ehitiste tagastamine. Seetõttu otsustati

esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek jätta õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja

hoonetekompleks kui linnale oluline kultuuriobjekt ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel tagastamata.

Otsuse seletuskirja kohaselt on Mustpeade Maja säilimise kohta esitatud AS Ristart eksperthinnangu

järgi hoonetekompleks säilinud osaliselt - 46%. Linn ei ole otsustanud hoonetekompleksi tagastamist

endisel individualiseeritaval kujul säilimise aspektist. Säilivuse aspekt esitatakse vaid selleks, et anda

ülevaade maja tagastamise menetlusest. Aastatel 1987-1990 toimus hoonetekompleksi põhjalik

restaureerimine ja taastati tema kultuurifunktsioon. Majas asuvad esinduslikud ruumid, need on

aktiivses avalikus kultuurialases kasutuses. Aastas toimub umbes 300 kultuuriüritust. Ruume

kasutatakse ka riiklikeks vastuvõttudeks. Mustpeade Maja peab säilitama oma kultuurifunktsiooni ka

edaspidi, selle tagastamine on ebaotstarbekas. ORAS § 12 lg 6 sätestab küll võimaluse seada vara

tagastamise eeltingimuseks vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise kuni viieks

aastaks, kuid Tallinna linna see ei rahulda, sest linn vajab garantiid kultuurialase tegevuse

jätkumiseks pikemas perspektiivis. Mustpeade Vennaskonna arvates oleks võimalik maja täielikult

või osaliselt tagastada tingimusel, et Tallinna linna huvide tagamiseks sõlmitakse Tallinna linna ja

Mustpeade Vennaskonna vahel kaasomanike kokkulepe, milles määratletakse maja edasine

kasutamine kultuuriobjektina. Linnavolikogu sellega ei nõustu. Maja mittetagastamise küsimuse

lahendamisel tuleb Vabariigi Valitsusel silmas pidada, et Mustpeade Maja on vajalik Tallinna linna

kui praeguse omaniku ja tema asutuste vajadusteks ning ülesannete täitmiseks. Linnal kui

omavalitsusüksusel lasub KOKS §-st 6 tulenev kohustus korraldada ja juhtida linna kultuurialast

tegevust linnaelanike huvides. Kui Vabariigi Valitsus otsustab jätta Mustpeade Maja tagastamata,

lõpetab linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab kompenseerimise menetlust. Kui maja ei ole

säilinud endisel individualiseeritaval kujul, jäetaks tagastamise taotlus rahuldamata ORAS § 12 lg 3

punkti 2 alusel. Vara mittetagastamise alused on ORAS § 12 lg 3 punktis 2 ja punktis 5 erinevad.

Ettepaneku lahendamisel omab õiguslikku tähendust see, et Mustpeade Maja puhul on tegemist

ORAS § 12 lg 3 punkti 5 tähenduses kultuuriobjektiga ja seda on linnal vaja oma ülesannete

täitmiseks. Mustpeade Maja osaline või täielik tagastamine piiraks maja kasutamist avalikes huvides

kultuuriobjektina.

5. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2008. a korraldusega nr 319 jäeti ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel

rahuldamata Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2006. a otsusega nr 300 tehtud ettepanek

õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamise kohta. Korralduses tõdeti, et

Mustpeade Maja on kultuuriobjekt, mille säilimine ja kasutamine senisel kujul kultuuriobjektina on

vajalik ning põhjendatud. ORAS § 12 lg 6 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse või kohaliku

omavalitsuse volikogu otsusel enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist seada õigustatud

subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku

omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga

kuni viis aastat. Tallinna Linnavolikogu on seisukohal, et viieaastane leping ei garanteeri Mustpeade

Majas kultuuritegevuse jätkumist pikemas perspektiivis. Kuid maja tagastamisel jääb see Tallinna

linna ja Mustpeade Vennaskonna kaasomandisse. Mustpeade Vennaskond on teinud linnale korduvalt

ettepanekuid kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks, mis sisaldaks linna rahuldavaid tingimusi ja

tagaks Mustpeade Maja jätkuva tähtajatu avaliku kasutamise kultuuriobjektina. AÕS § 72 lg 1

kohaselt on kaasomanike kokkulepe tehing, mis reguleerib kaasomandis oleva eseme valdamist ja

kasutamist. Tallinna linnal lasub kohustus korraldada ja juhtida kohalikku kultuurialast tegevust,

lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ning huvist. Seda kohustust võimaldab täita ka maja

omanikuks olemine 54% mõttelises osas ja Mustpeade Vennaskonnaga sõlmitav kaasomanike

kokkulepe. Avalike huvide tagamiseks on Mustpeade Vennaskond nõus siduma ennast täiendavalt

konkreetsete tähtajatute kohustustega maja haldamisel. ORAS § 12 lg 3 punkti 2 alusel ei kuulu

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval

kujul. ORAS § 12 lg 9 kohaselt, kui ehitise väärtus peale kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla-

või juurdeehituse tõttu ei ole oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi lg 8 punktides 1 ja 2

sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud

väärtusele vastav mõtteline osa. Tallinna Linnavolikogu ettepanekus märgitud AS Ristart

eksperthinnangu kohaselt moodustab lisandunud väärtus 54% maja koguväärtusest ja maja kuuluks

tagastamisele 46% mõttelises osas. Maja jääks Tallinna linna ja Mustpeade Vennaskonna

kaasomandisse, linnale jääks 54% mõttelist osa. Kuni omandiküsimuse lõpliku lahendamiseni on

Mustpeade Maja Tallinna linna omandis ning linn täidab KOKS § 6 lg-st 2 tulenevat ülesannet maja

ülal pidada ja korras hoida. Mustpeade Maja kuulub Mustpeade Vennaskonnale tagastamisele

osaliselt. Mustpeade Vennaskond on teinud ettepaneku kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks maja

kasutamiseks kultuuriobjektina, mis võimaldab maja endisel viisil kasutada. Arvestada tuleb ka

Mustpeade Vennaskonna ajaloolis-kultuurilist seost Mustpeade Majaga. Mustpeade Maja on võimalik

jätkuvalt avalikes huvides kasutada ka Mustpeade Vennaskonna põhiõigusi riivamata. Tallinna linna

kui ajaloolisi traditsioone austava hansalinna kuvandit aitab tugevdada Mustpeade Vennaskonna

tagasitulek Tallinna. Mustpeade Maja tagastamine ei takista maja kasutamise jätkumist

kultuuriobjektina.

6. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse 11. juuli

2008. a korralduse nr 319 tühistamist. Põhjendused olid järgmised:

1) Mustpeade Maja mittetagastamine kahjustab Tallinna linna kui Mustpeade Maja praeguse omaniku

õigusi ja huve, piirab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenevate avalik-

õiguslike funktsioonide täitmise võimalikkust ning rikub tekkinud õiguspärast ootust, et vaidlusalune

vara ei kuulu tagastamisele. 27. veebruaril 2006 Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud vara

tasuta võõrandamise lepingu alusel läks Mustpeade Maja omand üle Tallinna linnale. Eesmärgiks oli,

et Tallinna linn tagaks Mustpeade Maja olemasoleva funktsiooni säilimise ja taotleks Vabariigi

Valitsuselt selle vara tagastamata jätmist, et tagada maja püsimajäämine kultuuriobjektina ning

arhitektuurimälestisena. ORAS §-st 27 tulenevalt läks Tallinna linnale üle ka omandireformi käigus

Mustpeade Maja tagastamise kohustus, kuid see ei muuda Tallinna linna omandiõigust ajutiseks või

mittetäielikuks. ORAS § 12 lõikes 3 esinevate mittetagastamise aluste olemasolul ei ole linn

kohustatud vara tagastama. Käesoleval juhul esineb ORAS § 12 lg 3 punktist 5 tulenev alus

Mustpeade Maja mittetagastamiseks, kuid Vabariigi Valitsus jättis selle põhjendamatult kohaldamata.

Seetõttu on tehtud Tallinna linnale põhjendamatuid takistusi KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate ülesannete

täitmisele ja seeläbi on rikutud linna huve. Tulenevalt Riigikohtu otsustest haldusasjades nr 3-3-1-86-

06 ja 3-3-1-78-05 on Tallinna linnal õigus nõuda, et teda nende õiguste teostamisel põhjendamatult ei

takistataks. Linna õigustatud ootust süvendas seegi, et riik (Harju maavanema ja erinevate

ministeeriumide kaudu) väljendas kuni vaidlustatud korralduse vastuvõtmiseni selget seisukohta, et

Mustpeade Maja tuleb jätta tagastamata. Kohtupraktikas on lahendatud vaidlusi ORAS § 12 lg 3

punkti 5 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse korralduste õiguspärasuse üle (Riigikohtu määrused

haldusasjades nr III-3/1-19/95, nr III-3/1-35/95, nr 3-3-1-24-97, Tallinna Ringkonnakohtu

14. veebruari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-515). Kui ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel vastu

võetud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega otsustatakse kohaliku omavalitsuse ettepanek

õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks rahuldada, on vaidlustatav üksikakt, siis peab

olema vaidlustatavaks üksikaktiks ka Vabariigi Valitsuse korraldus, millega otsustatakse jätta

kohaliku omavalitsuse ettepanek rahuldamata. Erinevalt esimesest juhtumist (ettepanek rahuldatakse)

ei riiva teine juhtum (ettepanekut ei rahuldata) mitte õigustatud subjekti, vaid kohaliku omavalitsuse

õigusi ja huve. Riigikohtu lahenditest haldusasjades nr 3-3-1-25-08 ja 3-3-1-78-05 tuleneb, et isegi

juhtudel, kui kohalik omavalitsus ei ole veel vara omanik, kuid tal on teoreetiline võimalus tulevikus

vara omanikuks saada, allub vaidlus vara kohaliku omavalitsuse omandisse jätmist välistava riigi

otsustuse peale halduskohtule;

2) korralduses viidatakse vajadusele vältida Mustpeade Vennaskonna põhiõiguste riivet. Mustpeade

Vennaskonnal puuduvad Mustpeade Majaga seonduvad põhiõigused, ta ei ole maja omanik, mistõttu

Vabariigi Valitsus ei saa tugineda omandiõiguse õigusvastasele riivele. Mustpeade Vennaskonnal kui

õigustatud subjektil ei saa olla ka õiguspärast ootust Mustpeade Maja tagastamisele. Kuivõrd ORAS

§ 12 lg 3 punktis 2 ja punktis 5 sätestatud mittetagastamise alused on erinevad, siis ei sõltu hoone

tagastamata jätmise ettepaneku esitamine ja lahendamine hoone endisel individualiseeritaval kujul

säilimisest. Korralduses ei sisaldu ühtegi sisulist selgitust ega kaalutlust, kuidas vara tagastamise

korral tagatakse Mustpeade Maja kui arhitektuurse kultuuriobjekti säilitamine. Korralduses on

käsitletud vaid kultuuriobjekti küsimust, kuid riikliku kaitse all oleva objekti küsimus on jäetud

tähelepanuta;

3) Vabariigi Valitsuse korralduses ja ka Vabariigi Valitsuse ning Mustpeade Vennaskonna vastustes

Tallinna linna kaebusele ei ole esitatud ühtegi veenvat asjaolu, selgitust ega tõendit selle kohta,

kuidas ning milliste vahenditega suudab Mustpeade Vennaskond tagada Mustpeade Maja säilivuse

kultuuriobjektina ja arhitektuurilise kultuurimälestisena. Säilivuse tagamine eeldab märkimisväärseid

rahalisi investeeringuid;

4) Vabariigi Valitsus käsitles Tallinna Linnavolikogu ettepanekut Mustpeade Maja mittetagastamiseks

erinevalt võrreldes oma varasemate sarnaste ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel esitatud ettepanekutega.

Varem on Vabariigi Valitsus nõustunud vara mittetagastamisega sellistel juhtudel, kui objekt on

spetsiaalselt kohandatud teatud otstarbeks ning senisel otstarbel kasutamise jätkamine on vajalik ja

põhjendatud (näiteks Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-519;

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-515). Vabariigi Valitsus on

käesoleva korralduse vastuvõtmisel ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud ORAS § 12 lg 3 punkti 5

ja lõiget 6 koosmõjus ORAS § 2 lg-ga 2 ning § 12 lg-ga 1, samuti vara tagastamise korra punkte 29 ja

31. Korralduse vastuvõtmisel ei ole arvestatud diskretsiooninormi eesmärgiga, kuna korraldus ei taga

alusnormi - ORAS § 12 lg 3 punkti 5 - eesmärgi saavutamist. Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

44-05 on sedastatud, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele, kuna vara võib olla

tagastamisele mittekuuluv. Omandireformi reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et ORAS § 12 lg 3

punktis 5 sätestatud mittetagastamise alus ei laieneks varale, mille senise funktsiooni säilitamiseks on

tagastamise subjekt valmis võtma kohustusi. Kuigi korralduses on mööndud avalikku huvi

Mustpeade Maja edasiseks kasutamiseks kultuuriobjektina, on otsustatud jätta tagastamata jätmise

ettepanek rahuldamata just lähtudes eeldusest, et Mustpeade Vennaskond on vara edasise kasutamise

osas valmis sõlmima kokkuleppeid. Ulatuslike kaalutlusvigade esinemise ja asjakohaste põhjenduste

puudumise tõttu on tegemist vigaselt motiveeritud haldusaktiga ja see on õigusvastane. Põhjenduste

esitamine alles kohtumenetluses ei muuda motiveerimata haldusakti õiguspäraseks. Haldusakti

motivatsiooni hilisem täiendamine ei muuda fakti, et haldusakt anti motiveerimatult (Riigikohtu

otsused haldusasjades nr 3-3-1-93-06, 3-3-1-26-07, 3-3-1-27-07, 3-3-1-28-07, 3-3-1-39-07).

7. Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2009. a otsusega jäeti Tallinna linna kaebus rahuldamata ning

mõisteti temalt välja Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) ja kolmanda isiku Tallinna

Mustpeade Vennaskonna kasuks nende poolt kantud menetluskulud. Põhjendused olid järgmised:

1) puudub vaidlus selle üle, et Mustpeade Maja on Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari

2006. a otsuse alusel tasuta võõrandatud Tallinna linnale omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks.

Sellest ei tulene Tallinna linnale subjektiivset õigust vaidlustada neid omandireformi käigus tehtud

toiminguid ja otsustusi, mis on suunatud Mustpeade Maja tagastamise õigustatud subjektile.

Vaidlustatud korraldus võib kahjustada Tallinna linna huvi saada Mustpeade Maja täieõiguslikuks

omanikuks. Samas puudub aga seaduses säte, mis Tallinna linna sellist huvi kaitseb. Tallinna linna

huvist ei kasva välja halduskohtus kaitstavat õigust;

2) Vabariigi Valitsuse korraldus ei riku Tallinna linna omandiõigust Mustpeade Majale seni, kuni

Tallinna linnal säilib omandireformi kohustatud subjektina kohustus Mustpeade Maja tagastada. Linn

ei saa halduskohtusse pöördudes tugineda omandiõiguse rikkumisele. Tavapärastes haldusasjades,

erinevalt keskkonnaasjadest, ei anna pelgalt puutumus haldusaktiga või sellega huvide kahjustamine

kaebeõigust;

3) KOKS § 6 näeb ette omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse kohaliku elu oluliste valdkondade

korraldamisel. Nende ülesannete näol on tegemist kohaliku omavalitsuse kohustustega. Samas ei

sätesta kohaliku omavalitsuse korralduse seadus omavalitsusüksusele õigust nõuda

omavalitsusüksuse elanikelt või muudelt isikutelt nimetatud seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks rahalisi vahendeid ja vara. KOKS § 6 lg-st 2 tulenevalt võib erandina teatud kohalike

asutuste kulude katmist seadusega ette näha riigieelarvest või muudest allikatest. Seetõttu tuleb

eeldada, et reeglina peab kohalik omavalitsus enda ülesanded täitma talle igal eelarveaastal seaduse

alusel laekuvatest tuludest. Mustpeade Maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamine võib kahjustada

Tallinna linna KOKS §-st 6 tulenevat huvi pakkuda Tallinna linna elanikele Mustpeade Majas senises

mahus kultuurilist tegevust, ilma et Tallinna linn peaks selleks kasutama talle omavalitsusüksuse

elanikelt seaduse alusel laekuvaid rahalisi vahendeid. Samas puudub nii ORAS-s kui ka KOKS-s

säte, mis kaitseks Tallinna linna õigust nõuda KOKS §-s 6 sätestatud ülesannete täitmiseks Vabariigi

Valitsuselt Mustpeade Maja tagastamata jätmist. Õigusest esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek

kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks ei tulene Tallinna linna nõudeõigust kultuuriobjekti tagastamata

jätmiseks. Ettepanek on ORAS § 5 lg-s 2 sätestatud toiming, mis ei tekita ettepaneku tegijale

iseseisvaid subjektiivseid õigusi. Kultuuriobjekti tagastamine saab kahjustada omavalitsusüksuse

huve, mitte aga rikkuda õigusi. Kui tunnustada Tallinna linna kaebeõigust Vabariigi Valitsuse ORAS

§ 12 lg 3 punkti 5 alusel tehtud korraldusele alusel, nagu rikuks Mustpeade Maja tagastamine

Tallinna linna KOKS §-st 6 tulenevate kohustuste täitmise võimalusi, tuleks tunnustada ka Tallinna

linna kaebeõigust võimalikule Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega Mustpeade Maja

tagastatakse Mustpeade Vennaskonnale. Omandireformi aluste seaduse eesmärgiks on vältida

kohustatud subjekti huvide konflikte. Seetõttu puuduvad omandireformi kohustatud subjektil kuni

omandireformi objektiks oleva vara tagastamiseni omandireformi õigustatud subjektiga

konkureerivad nõudeõigused omandireformi objektiks oleva vara suhtes. See järeldub nii ORAS § 5

lg-st 1, § 12 lg-st 1 ja ka §-st 27. Seega puudub Tallinna linnal kaebeõigus.

8. Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles paluti halduskohtu

otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega Tallinna

linna kaebus rahuldada. Põhjendused olid järgmised:

1) halduskohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud ORAS § 12 lg 3 punkti 5 koosmõjus ORAS

§ 2 lg-ga 2 ja § 12 lg-ga 1, samuti vara tagastamise korra punkti 29. Tallinna linnale kuulub

Mustpeade Maja omandiõigus ja linn on kohustatud selle vara tagastama vaid sel juhul, kui ei esine

ORAS § 12 lõikes 3 nimetatud mittetagastamise aluseid. Need mittetagastamise alused tuleb välja

selgitada enne vara tagastamist (vara tagastamise korra p 29). Vabariigi Valitsuse korraldus riivab

Tallinna linna omandiõigust. Korralduse kehtimajäämisel ei ole linnal võimalik säilitada Mustpeade

Maja suhtes omandiõigust. Linnal ei ole võimalik jätta enam maja tagastamata sel põhjusel, et

tegemist on kultuuriobjektiga ja riikliku kaitse all oleva objektiga. Ekslik on halduskohtu seisukoht,

et linnal puudub õigus Mustpeade Maja käsutada ja seetõttu ei ole antud asjas võimalik kaebeõigust

sisustada omandiõigusega. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud tagastamiskohustust ja vääralt

mõistnud ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud piiranguid;

2) Vabariigi Valitsuse korraldusega kahjustati omandiõiguse kõrval ka Tallinna linna huve seoses

KOKS §-st 6 tulenevate linna ülesannete täitmise võimalikkusega. On ilmne, et ORAS § 12 lg 3

punkt 5 kannab eesmärki kaitsta just vara tagastamata jätmisest huvitatud kohaliku omavalitsuse

huve;

3) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Vabariigi Valitsuse korraldus, millega jäetakse kohaliku

omavalitsusüksuse poolt ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel esitatud ettepanek vara tagastamata

jätmiseks rahuldamata, ei olegi vaidlustatav halduskohtus. Vabariigi Valitsuse otsuse puhul on

tegemist kaalutlusotsusega - seda nii juhul, kui linna ettepanek rahuldatakse, kui ka juhul, kui

ettepanek jäetakse rahuldamata, sest rahuldamata jätmine riivab tagastamata jätmist taotlenud isiku

õigusi ja huve. Seega peab ettepaneku teinud omavalitsusüksusele olema võimalus vaidlustada

halduskohtus ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldust, millega jäetakse

ettepanek rahuldamata. Vastasel juhul on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega;

4) ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel omavalitsusüksuse poolt esitatava vara tagastamata jätmise

ettepaneku alusel algab iseseisev menetlus, mille raames ei teosta omavalitsusüksus omandireformi

tüüpilist tagastamismenetlust. Selles menetluses kaitseb omavalitsusüksus enda subjektiivseid õigusi

ja huve. Vabariigi Valitsus riigi esindajana langetab otsuse kohaliku omavalitsuse subjektiivsete

õiguste ja huvide üle. Seetõttu on vastuoluline halduskohtu käsitlus sellest, et linna ettepanekut vara

tagastamata jätmiseks tuleb käsitada üksnes omandireformi käigus teostatava toiminguna, mis ei

tekita ettepaneku tegijale iseseisvaid subjektiivseid õigusi. Ettepaneku rahuldamata jätmine riivab

linna õigusi linna huvide kaitseks algatatud menetluses, mistõttu peab linnal olema võimalus

vaidlustada Vabariigi Valitsuse korraldust;

5) ekslik on halduskohtu arvamus, et Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-05 väljendatud

seisukoht on asjassepuutumatu. Nimetatud lahendis märgitakse, et isegi juhul, kui kohalik

omavalitsusüksus ei ole veel vara omanik, kuid tal on võimalik vara omanikuks saada, tuleb

tunnustada kohaliku omavalitsusüksuse kaebeõigust. Tallinna linn on Mustpeade Maja omanik.

ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel on linnal õigus taotleda vara mittetagastamise kaudu, et ka tulevikus

säiliks omandiõigus. Riigikohtu lahendit arvestades tuleb tunnistada linna kaebeõigust;

6) Tallinna linnal on ühelt poolt kohustus kultuuriüritusi korraldada ning teiselt poolt on tal õigus

korraldada kultuuritegevust lähtudes oma parimast äranägemisest, arvestades linnaelanikke vajadusi

ja huvisid. Linnal on õigus nõuda, et teda nimetatud õiguste teostamisel põhjendamatult ei

takistataks. Nimetatud õigus, nagu ka omandiõigus, on absoluutne õigus, ta kehtib kõikide isikute

suhtes. Linn kui omanik on huvitatud Mustpeade Maja omandiõiguse säilitamisest. Mustpeade Maja

on oluline ja unikaalne riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis ning kultuuriobjekt ning ta on

vajalik linnale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Mustpeade Maja sobib ideaalselt avalikuks

kultuuritegevuseks. Teist samaväärset hoonet, kuhu oleks võimalik Mustpeade Maja funktsioonid üle

viia, Tallinnas ei ole. Seetõttu on ebaõige Vabariigi Valitsuse väide, et Tallinna linna käsutuses on

piisavalt teisi kultuuriobjekte, mille abil on võimalik täita oma KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusi.

ORAS § 12 lg 3 punkti 5 eesmärk on kaitsta vara mittetagastamisest huvitatud kohaliku

omavalitsusüksuse (või ka riigi, kui tagastamata jätmist taotleb riik) huve. Riigikohus on korduvalt

selgitanud (nt haldusasjades nr 3-3-1-9-08, 3-3-1-8-01, 3-3-1-15-01), et isiku põhjendatud huvist ja

huvide riivest kasvab välja halduskohtus kaitstav õigus, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda

huvi. Seetõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et puudub vastav kaitsesäte. Riigikohtu lahendis

nr 3-3-1-86-06 on selgelt tunnustatud kohaliku omavalitsusüksuse õigust esitada kaebus kohtule

juhul, kui esineb omavalitsusüksuse olemuslike ülesannete täitmise võimalikkuse kahjustamine;

7) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebeõiguse tunnustamisel tuleks tunnustada ka linna

kaebeõigust Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega Mustpeade Maja tagastatakse kolmandatele

isikutele. Linna sellise kaebeõiguse välistaks asjaolu, et linn ei saa vaidlustada iseenda akte. ORAS

§ 12 lg 3 punkti 5 eesmärgiks on, et erandliku menetlusena tagastamismenetluse raames saaks

kohalik omavalitsusüksus oma õigusi ja huve kaitsta. Seetõttu on antud sellise tagastamisküsimuse

otsustamise õigus riigile, mitte aga kohalikule omavalitsusüksusele;

8) halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta linna väite, et linna kaebeõigus tuleneb lisaks

omandiõiguse riivele ja KOKS §-st 6 tulenevate kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete

täitmise võimalikkuse kahjustamisele ka sellest, et Vabariigi Valitsuse korraldus riivab linna

õiguspärast ootust, et Mustpeade Maja jääb ka pikemas perspektiivis linna omandisse ega kuulu

tagastamisele. Riik andis Mustpeade Maja Tallinna linnale üle kohaliku omavalitsuse funktsioonide

täitmiseks ja viitas seejuures Mustpeade Maja tagastamata jätmise vajadusele ning Tallinna linna

omandi jätkuvusele pikemas perspektiivis. See tekitas Tallinna linnas õigustatud ootuse, et

Mustpeade Maja jääb pikemas perspektiivis munitsipaalomandisse. Õigustatud ootust süvendas seegi,

et riik (Harju maavanema ja erinevate ministeeriumide kaudu) väljendas kuni Vabariigi Valitsuse

korralduse vastuvõtmiseni selget seisukohta, et Mustpeade Maja tuleb jätta tagastamata. Korraldusest

nähtub, et Rahandusministeerium valmistas esialgu ette eelnõu, millega nähti ette Tallinna linna

ettepaneku rahuldamine ja Mustpeade Maja tagastamata jätmine. Riigikohtu praktika kohaselt võib

kaebeõigust põhjendada ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega (vt nt Riigikohtu lahend

haldusasjas nr 3-3-1-51-01).

9. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsusega rahuldati Tallinna linna apellatsioonkaebus,

tühistati halduskohtu otsus ning tehti uus otsus, millega Tallinna linna kaebus rahuldati, tühistati

Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus ja mõisteti Vabariigi Valitsuselt Tallinna linna kasuks välja

haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 60 000 krooni. Põhjendused olid järgmised:

1) peale ORAS § 12 lg 3 punktis 5 sätestatu näeb omandireformi aluste seadus ette ka teisi aluseid,

millal vara võib omandireformi käigus üle minna kohaliku omavalitsuse omandisse või

munitsipaalomandis olev vara võib minna samale omanikule pärast omandireformi läbiviimist.

Kohtupraktika kohaselt saab kohaliku omavalitsuse üksus vaidlustada halduskohtus näiteks maa riigi

omandisse jätmist, kui seda maad riigi omandisse mitteandes oleks kohalikul omavalitsusel võimalik

see maa ise omandada;

2) asjakohased ei ole menetlusosaliste ja halduskohtu arutlused seoses kaebeõigusega nendel

juhtumitel, kus vara tagastamata jätmist taotleb Vabariigi Valitsuselt mõni valitsusasutus või kui vara

tagastamise otsustab linnavalitsus ise. Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 nähakse ette selliste

vaidluste lahendamine. Siis ei ole võimalik sisesuhetest tekkivate vaidluste korral võimalik kasutada

haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid ja pöörduda kaebusega halduskohtusse;

3) kaebeõiguse tuvastamiseks ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel tehtud ettepaneku rahuldamata jätmisel

ei tule täiendavalt välja selgitada, kas sellise otsusega piiratakse kohaliku omavalitsusüksuse

omandiõigust või omavalitsusgarantiid, sest kohaliku omavalitsuse üksuse huve kaitsebki ORAS § 12

lg 3 punkt 5. ORAS § 12 lg 3 punkt 5 ei ole sõnastatud viisil, millest nähtuks otseselt kohaliku

omavalitsuse üksuse subjektiivne õigus, kuid avaliku õiguse normist, mis on kehtestatud mõne isiku

huvide kaitseks, lähtub subjektiivne õigus. ORAS § 12 lg 3 punkt 5 on kehtestatud kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmise paremaks tagamiseks, võimaldades tema omandisse anda või jätta

vara, sh kultuuriobjekti;

4) põhiseaduse (PS) §-s 154 on sätestatud omavalitsusgarantiid. Garantiid ei tule mõista nii, et

kohaliku omavalitsuse ülesanneteks kohaliku elu korraldamisel on vaid need, mida nimetatakse

seaduses. Neid ülesandeid ei ole võimalik loetleda ammendavalt, need on ajas ja ruumis muutuvad.

Seetõttu pole oluline, kas KOKS §-s 6 on nimetatud kultuuriürituste korraldamine;

5) Vabariigi Valitsuse korraldus, millega jäetakse omavalitsusüksuse ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel

tehtud ettepanek rahuldamata, kahjustab omavalitsusüksuse huve. Huvide kahjustamine väljendub

omavalitsusgarantii - õigus ise otsustada kohaliku elu küsimuste üle riigi ülemäärase sekkumiseta -

riives. Seetõttu annab ORAS § 12 lg 3 punkt 5 ka kohalikule omavalitsusüksusele subjektiivse õiguse

nõuda oma huvide arvestamist otsuse tegemisel. Kohalikul omavalitsusüksusel on kaebeõigus, sest

Vabariigi Valitsuse korraldusega piiratakse tema subjektiivseid õigusi;

6) seetõttu ei ole ringkonnakohtul vaja enam täiendavalt uurida, kas kaebeõiguse aluseks võib olla ka

omandiõigus, mida on enne omandireformi läbiviimist kitsendatud;

7) õiguspärane ootus puudutab ka kaebeõigust, sest õiguspärane ootus on kaitstav menetlusliku

õigusena sõltumata sellest, kas muude õiguste rikkumine leidis aset;

8) Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus on eelhaldusakt;

9) Vabariigi Valitsusel on korralduse andmisel lai kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud.

Kohus kontrollib, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki,

proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse

piire on ORAS § 12 lg 3 punkti 5 puhul piiratud vaid reformi üldiste eesmärkidega (ORAS § 2) ja

sellest tuleneva vara tagastamise üldpõhimõttega, samuti samas sättes toodud huviga jätta vara linna

omandisse. Vabariigi Valitsusel ei olnud aga keelatud arvesse võtta ka selliseid argumente, mis

mõjutavad Mustpeade Maja kui kultuuriobjekti ülesannete jätkamise võimalusi, sh Vennaskonna

nõusolekul lepingu sõlmimist vara avalikuks kasutamiseks kultuurilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel.

Õige ei ole Tallinna linna väide, et kaalumisel oleks tulnud välja selgitada ka Mustpeade

Vennaskonna rahaline suutlikkus sellist lepingut täita ja investeeringuid ellu viia;

10) Tallinna linn eksib, kui leiab, et käesoleva korralduse õigusvastasuse toob kaasa asjaolu, et

arvesse ei võetud linna õiguspärast ootust vara tagastamata jätmiseks. Mõne riigiorgani lubadus vara

mitte tagastada ei saa kaasa tuua õiguspärast ootust, kui selle organi pädevusse ei kuulu vara

tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine. Erandiks võib olla olukord, kus sellist seisukohta

väljendab pädev ametnik, kelle seisukohad omavad määravat tähtsust ja isik on tuginenud sellisele

lubadusele ning astunud reaalseid samme, mida hiljem otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta. Vabariigi

Valitsus ei ole antud asjas sellist seisukohta avaldanud. Riigikogu majanduskomisjon ei otsustanud

Mustpeade Maja tagastamise taotluse rahuldamata jätmist. Puuduvad andmed, et Mustpeade

Vennaskonda oleks ära kuulatud enne majanduskomisjoni otsuse tegemist või Haridus- ja

Teadusministeeriumilt vara üleandmise otsustamist;

11) Tallinna linn eksib, leides, et korraldus on õigusvastane, kuna pole arvesse võetud asjaolu, et maja

on arhitektuurimälestisena kaitse all. Seda asjaolu ei ole linnavolikogu ettepanekus välja toonud.

Mustpeade Maja arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust käsitleti korralduses;

12) Tallinna linn eksib, leides, et korralduses poleks tohtinud arvesse võtta asjaolu, et Mustpeade

Maja ei kuulu tagastamisele tervikuna, vaid osaliselt, ja osaliselt jääb munitsipaalomandisse. Tallinna

linna väide, et ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel otsuse tegemine ja vara säilivuse küsimused peavad

olema ajaliselt teistsuguses järjekorras, ei tugine õigusaktidele. Keelatud ei ole enne ORAS § 12 lg 3

punkti 5 alusel otsuse tegemist välja selgitada ka selle vara säilivuse küsimus ja neid asjaolusid

kaalumisel arvesse võtta;

13) Vabariigi Valitsus tugines korralduse andmisel vara säilivuse küsimuses mittetäielikele

andmetele. Vabariigi Valitsus tugines asjaolule, et Mustpeade Maja kuulub tagastamisele osaliselt,

kuid ta ei ole seda asjaolu piisavalt kinnitanud vastavate tõenditega. Vabariigi Valitsus tugines

Tallinna Maa-ameti poolt tellitud AS Ristart eksperthinnangule, kuid ta jättis arvesse võtmata

Mustpeade Vennaskonna esitatud vastuväited. Korralduses viidatakse sellele, et Mustpeade

Vennaskonna tellitud ja OÜ Ehitusekspert koostatud ekspertiisi järgi moodustab ehitisele lisandunud

väärtus 24% ehitise koguväärtusest, mille tõttu kuuluks maja tagastamisele tervikuna. Kuid ühegi

siduva eelhaldusaktiga ei ole ümber lükatud Mustpeade Vennaskonna vastuväiteid Mustpeade Maja

endisel individualiseeritaval kujul säilimise küsimuses. Seetõttu ei saanud Vabariigi Valitsus tugineda

AS Ristart eksperthinnangule. Vabariigi Valitsuse korralduses peeti peamiseks põhjenduseks seda, et

Mustpeade Maja tagastatakse kaasomandisse. Seetõttu ei ole välistatud, et olukorras, kus Mustpeade

Maja kuuluks tagastamisele tervikuna, oleks Vabariigi Valitsus jõudnud kaalumise tulemusel

teistsugusele järeldusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebuses palutakse

ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata.

Põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohtu otsus on kaebeõiguse põhjendamisel vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et

ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel esitatud ettepaneku rahuldamata jätmisel ei tule välja selgitada, kas

Vabariigi Valitsuse otsustusega piiratakse kohaliku omavalitsusüksuse omandiõigust või

omavalitsusgarantiid, sest kohaliku omavalitsusüksuse õigusi kaitsebki nimetatud säte. ORAS § 12

lg 3 punkt 5 ei anna iseseisvat kaebeõigust. Selleks, et nimetatud sättest tuleneks kaebeõigus, peaks

olema selles sättes kaebeõigus selgesõnaliselt märgitud. Kaebeõiguse olemasoluks peab olema mingi

subjektiivne õigus, mida Vabariigi Valitsus rikkus. Ringkonnakohtu otsuses nõustutakse, et

kaebeõiguse olemasolu eelduseks on kohaliku omavalitsuse mõne õiguse rikkumine, sest käsitletakse

omavalitsusüksuse põhiseaduslikke garantiisid ja leitakse, et rikutakse omavalitsusüksuse huve, mis

seisneb omavalitsusüksuse enesekorraldusõiguse - ise otsustada kohaliku elu küsimuste üle - riives.

Kuna aga ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks analüüsida enam seda, kas kaebeõiguse aluseks

saaks olla ka omandiõigus, siis pole otsuses asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus pidas

kaebeõiguse aluseks ka õiguspärast ootust sõltumata sellest, kas muid õigusi rikuti või mitte;

2) ringkonnakohus on halduskohtu otsust muutes menetlusosalisi üllatanud, tuginedes asjaoludele,

mida ta menetlusosalistega ei arutanud, rikkudes sellega oluliselt menetlusnormi. Ringkonnakohtu

istungil ei kerkinud ekspertarvamuste erinevuse ja eelhaldusakti puudumise küsimust ning kohus ei

selgitanud, et see võiks olla määrava tähtsusega;

3) ringkonnakohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti. Vabariigi Valitsus ei pidanud andma

eelhaldusakti AS Ristart ekspertarvamuse kohta, kuna sellele ei esitatud vastuväiteid ja see ei ole

nõutav õigusaktidega.

11. Tallinna linna kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata. Linna seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine: ringkonnakohtu otsus ei ole kaebeõiguse

põhjendamisel vastuoluline; ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on halduskohtu otsust

muutes menetlusosalisi üllatanud; ringkonnakohus leidis õigesti, et Vabariigi Valitsus ei saanud oma

korralduses põhjendada linna ettepaneku mitterahuldamist AS Ristart eksperthinnanguga, sest see on

lubamatu kaalutlus.

12. Mustpeade Vennaskonna kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele toetatakse Vabariigi

Valitsuse kassatsioonkaebust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Käesolevas asjas vaieldakse ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse 11. juuli

2008. a korralduse nr 319 õiguspärasuse üle, millega Vabariigi Valitsus jättis rahuldamata Tallinna

Linnavolikogu ettepaneku õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamise kohta.

Kohtuvaidluses tekkis küsimus, kas Tallinna linnal on õigus kaevata Vabariigi Valitsuse nimetatud

korralduse peale halduskohtusse ehk kas linnal on kaebeõigus. Tallinna Halduskohus leidis, et

Tallinna linnal ei ole kaebeõigust, Tallinna Ringkonnakohus asus seevastu seisukohale, et Tallinna

linnal on kaebeõigus.

14. ORAS § 12 lg 3 punkti 5 kohaselt ei kuulu tagastamisele omandireformi objektiks olev

õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul

otsustab Vabariigi Valitsus tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või

riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva

haldushoone.

15. Kolleegium osutab asjaolule, et üldjuhul otsustab omandireformi õigustatud subjektidele vara

tagastamise küsimuse vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra p 29 kohaselt peab vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel valla- või

linnavalitsus kontrollima, kas ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lõike 3 punktide 3-5 ja 7 ning lõike

6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. Vara tagastamise

välistab ka asjaolu, kui Vabariigi Valitsus otsustab rahuldada ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel tehtud

kohaliku omavalitsuse ettepaneku mitte tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

Seadusandja on ORAS § 12 lg 3 punktis 5 kehtestanud õigusvastaselt võõrandatud vara

mittetagastamise küsimuse otsustamiseks erimenetluse, kus kohaliku omavalitsuse volikogul on

Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamise õigus. Selline õigus on kaitstav õigus. Nimetatud säte

hõlmab ühtlasi Vabariigi Valitsuse kohustuse vaadata kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus läbi

õiguspäraselt ning teha kaalutletud ja motiveeritud otsustus.

Käesoleval juhtumil esitas Tallinna Linnavolikogu vastavalt ORAS § 12 lg 3 p-le 5 ettepaneku, kuid

Vabariigi Valitsus jättis linnavolikogu ettepaneku rahuldamata. Nimetatud korra p 31 kohaselt, kui

Vabariigi Valitsus otsustas õigusvastaselt võõrandatud vara mitte tagastada, lõpetab valla- või

linnavalitsus tagastamismenetluse ja alustab kompenseerimise menetlust ning teatab sellest

õigustatud subjektile.

16. Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (enesekorraldusõigus).

Enesekorraldusõiguse põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku

elu küsimuste lahendamisel. Enesekorraldusõigus on põhiseadusega kaitstud õigus, tal on

põhiseaduslikud tagatised ehk garantiid.

Põhiseaduslik garantii tähendab õigussubjektsuse garantiid (tagada kohaliku omavalitsuse koht

terviklikus avaliku halduse organisatsioonis), institutsiooni garantiid (tagada kohaliku omavalitsuse

kui iseseisva ja omal vastutusel korraldaja õiguse institutsiooniline säilitamine) ja subjektiivse

õigusliku seisundi garantiid (tagada kohalikule omavalitsusele tema garantii kohtulik kaitse). Seega

tuleneb kohaliku omavalitsuse kohtukaebeõigus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest.

17. KOKS § 2 alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja

juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning

arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Kolleegium asub seisukohale, et lähtudes kohalike elanike huvidest ja vajadustest, tuleb eelduslikult

kohaliku elu küsimuseks lugeda ka kultuurialase tegevuse korraldamist, sh kultuuriürituste

organiseerimist ja kultuuriobjektide (rahvamajade, kultuurimajade jms) ülalpidamist. See on kohaliku

omavalitsuse ülesanne ja kohustus ning enesekorraldusõiguse osa.

Tallinna Linnavolikogu leidis Vabariigi Valitsusele õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise

ettepanekut tehes, et Mustpeade Maja kui spetsiaalselt kultuuriobjektiks kohandatud ehitis on

Tallinna linnale ja tema elanikele oluline ning vajalik kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja

sisustamiseks. Linnavolikogu rõhutas ettepanekus, et riik on juba andnud selle maja linna omandisse

ja omandisse andmisel põhjendas riik Mustpeade Maja erilist tähtsust Tallinna linna ajaloole ja

kultuurile. Linnavolikogu ettepanekus märgiti, et linna huviks on, et Mustpeade Maja jääks ka

tulevikus täielikult linna omandisse linna kultuurialaste vajaduste ja ülesannete täitmiseks avalikes

huvides.

18. Kolleegium tõdeb, et ORAS § 12 lg 3 punktiga 5 on kehtestatud omandireformi käigus vara

tagastamise küsimuse otsustamiseks erikord, mis erineb vara tagastamise üldkorrast. Seejuures ei

otsusta vastava vara mittetagastamise üle kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus) ise, vaid

Vabariigi Valitsus.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ORAS § 12 lg 3 punkt 5 annab kohalikule

omavalitsusele subjektiivse õiguse kaitsta enda huve ja õigusi seoses vara mittetagastamisega.

Linnavolikogu ettepanek õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks esitataksegi sel

eesmärgil, et vara jääks edaspidi kohaliku omavalitsuse omandisse kohaliku omavalitsuse ülesannete

paremaks täitmiseks.

Kolleegium leiab, et Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega otsustati ORAS § 12 lg 3 punkti 5

alusel jätta linnavolikogu ettepanek õigusvastaselt võõrandatud Mustpeade Maja mittetagastamiseks

rahuldamata, võidi rikkuda Tallinna linna subjektiivseid õigusi.

19. Seoses Tallinna linna kohtumenetluses esitatud väitega, et ta on Mustpeade Maja omanik, märgib

kolleegium järgmist.

ORAS § 18 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse:

"(1) Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse

otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara

on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule

omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele.

Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara praegustel valdajatel õigus

seda rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud, kui õigustatud

subjektid on nõus tähtajalise suhtega. Tähtajatu üürilepingu suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse

§ 121 sätteid. Tähtajatud lepingud kuuluvad lõpetamisele kolmekuulise etteteatamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud vara omanikud ja valdajad on kohustatud tagama vara

säilimise. Kui seda kohustust ei täideta, peavad nad hüvitama kahju."

Kolleegium on seisukohal, et ORAS § 18 lg 1 kolmandast lausest ja sama paragrahvi lõikest 2

tuleneb, et kohalik omavalitsus, kellele on tehinguga võõrandatud õigusvastaselt võõrandatud vara,

on nimetatud vara suhtes kohustatud subjektiks. Teistsuguse lähenemise korral oleks ORAS § 18 lg-

s 2 nimetatud kohustus sisutühi. Ka ei sätestata ORAS § 12 lg-s 3, et ORAS § 18 lg 1 kolmanda lause

järgi kohaliku omavalitsuse omandisse läinud vara ei kuulu tagastamisele.

20. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus Tallinna linna kaebeõiguse põhjendamisel on

vastuoluline.

Ringkonnakohus leidis otsuses, et kohaliku omavalitsuse üksusel on ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel

kohtukaebeõigus Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamiseks, millega jäeti kohaliku omavalitsuse

üksuse ettepanek rahuldamata. Kolleegiumi arvates põhjendas ringkonnakohus oma seisukohta

piisavalt arusaadavalt.

21. Kolleegium ei nõustu kassaatoriga, et ringkonnakohus tegi üllatusotsuse, millega rikkus

menetlusnorme.

Halduskohus käsitles üksnes kohtukaebeõiguse küsimust. Ringkonnakohus käsitles nii

kohtukaebeõigust kui ka Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasust. Tallinna Ringkonnakohtu

10. mai 2010. a kohtuistungi protokolli (lk 311/3) kohaselt küsis ringkonnakohus menetlusosalistelt,

kas nad on nõus, et ringkonnakohus vaatab kaebuse läbi ka sisuliselt. Kassaatori esindaja vastas, et

kuna tõendid on olemas, siis võib ringkonnakohus seda teha. Seega sai ringkonnakohus ise asja

sisuliselt läbi vaadata ja lahendada Vabariigi Valitsuse korralduse õiguspärasuse küsimuse.

22. Kassaator leiab, et Vabariigi Valitsus ei pidanud andma eelhaldusakti AS Ristart ekspertarvamuse

kohta, kuna sellele ei esitatud vastuväiteid ja see ei ole õigusaktidega nõutav.

Kolleegium märgib, et kuna õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise alused on ORAS § 12

lg 3 punktis 2 ja punktis 5 erinevad, siis ei sõltu Mustpeade Maja mittetagastamise ettepaneku

esitamine ja selle ettepaneku lahendamine Vabariigi Valitsuse poolt selle maja säilimisest endisel

individualiseeritaval kujul (ORAS § 12 lg 3 punkt 2). Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi

Valitsusele ettepaneku ORAS § 12 lg 3 punkti 5 alusel. Seetõttu leidis ringkonnakohus õigesti, et

Vabariigi Valitsus ei saanud oma korralduses põhjendada linnavolikogu ettepaneku rahuldamata

jätmist AS Ristart eksperthinnanguga, kuna see kaalutlus pole antud juhul asjakohane.

23. Eeltoodut arvestades tuleb jätta Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu)

kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1724 muutmata.

24. Lahendada tuleb menetluskulude küsimused. Kuna Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus jäetakse

rahuldamata, siis jääb HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata ka Vabariigi Valitsuse taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 7 alusel jääb rahuldamata ka kolmanda isikuna

menetlusse kaasatud Tallinna Mustpeade Vennaskonna taotlus kassatsiooniastme menetluskulude

väljamõistmiseks.

Tallinna Linnavalitsus on esitanud taotluse mõista Vabariigi Valitsuselt linnavalitsuse kasuks välja

kassatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulud) summas 43 008 krooni, mille kohta on

esitatud nende kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kolleegium leiab, et põhjendatud on

Vabariigi Valitsuselt Tallinna Linnavalitsuse kasuks kassatsiooniastme menetluskuludest välja mõista

23 000 krooni (1469 eurot ja 97 senti).

Tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann