3-2-1-152-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-152-10

Määruse kuupäev

Tartu, 26. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Korteriühistu Nafta 6 avaldus menetluskulude kindlaks-

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-52272

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Digrim määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Digrim (registrikood 10095728), esindaja

vandeadvokaat Gennadi Kull

Kostja Korteriühistu Nafta 6 (registrikood 80136435)

Asja läbivaatamise kuupäev

3. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-52272.

Teha uus määrus, millega välja mõista Osaühingult Digrim Korteriühistu Nafta 6 kasuks

menetluskulud 11 000 krooni (koos käibemaksuga).

2. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3. Välja mõista Osaühingult Digrim Korteriühistu Nafta 6 kasuks menetluskulud 11 000 krooni

(703 (seitsesada kolm) eurot 3 senti (koos käibemaksuga)).

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Tagastada Gennadi Kullile Osaühingu Digrim määruskaebuselt 19. septembril 2010. a

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Digrim (hageja) esitas 17. detsembril 2007 hagi Korteriühistu Nafta 6 (kostja) vastu

üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja 580 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse täpsustuse

kohaselt palus hageja teha üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes osaotsus.

2. Harju Maakohus jättis 20. veebruari 2009. a osaotsusega hageja üürilepingu lõpetamise tühisuse

tuvastamise nõude rahuldamata ja asja menetluskulud hageja kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda.

4. Riigikohus jättis 13. jaanuari 2010. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

5. Kostja esitas 12. veebruaril 2010 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja

palus hagejalt välja mõista menetluskuluna tasu esindaja õigusabi eest kokku 45 658 krooni 80 senti.

6. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Hageja arvates ei ületa vajalikud

menetluskulud 3300 krooni.

7. Maakohus rahuldas 15. juuni 2010. a määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 5000 krooni (koos käibemaksuga). Maakohus määras, et hageja peab

väljamõistetud summalt tasuma alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

Maakohtu määruse kohaselt on taotluses näidatud ajakulu 42,42 tundi asja vähest keerukust

arvestades ebaproportsionaalselt suur ja ilmselgelt põhjendamatu. Kostja esindaja ei ole tõendanud, et

tema tunnihind on 1100 krooni, ning ka tunnihind on näidatud põhjendamatult kõrgena.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 128 järgi on hagihind 31 200 krooni. Hagi menetlemise

ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 (edaspidi määrus nr 306) ja

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 (edaspidi määrus nr 137). Nimetatud määruste

järgi on märgitud tsiviilasja hinna puhul lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär vastavalt 11 000 krooni ja 25 000 krooni. Osaotsusega

lahendatud vaidluses tuvastati üksnes see, kas äriruumi üürileping lõppes erakorraliselt üürileandja

lepingu ülesütlemise teate või hiljem sõlmitud kokkuleppe alusel ning kas üürilepingu lõpetamine oli

tühine. Maakohus luges TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes ja asja vähest keerukust arvestades vajalikuks

ja põhjendatud menetluskuluks 5000 krooni (koos käibemaksuga).

8. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suuruseks 25 000 krooni. Kostja osutas muu

hulgas, et ta ei ole taotlenud 42,42 tunni ajakulu, vaid 34,35 tunni ajakulu hüvitamist. Maakohus

menetles esialgu kahte hageja nõuet, tehes seejärel ühe nõude (üürilepingu ülesütlemise tühisus)

kohta osaotsuse, ning sellest tulenevalt tuli ka tsiviilasjaga tegelemise ajakulu jagada kahe vaidluse

vahel.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse osas, milles

maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, ja tegi selles osas uue määruse, millega kohustas hagejat

hüvitama kostja 19 250 krooni suuruse menetluskulu.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus põhjendanud oma seisukohta, et asjas on vajalikuks ja

põhjendatud õigusabikuluks ainult 5000 krooni. Kostja esitatud õigusabiarvel märgitud esindaja

tunnihind 1100 krooni ei ole keskmisi õigusabituru tasusid arvestades üleliia suur. Samuti ei nähtu

määrusest, miks on hagiga tegelemiseks kulunud aeg 34 tundi maakohtu arvates põhjendamatu.

Toimingutele kulunud aeg on märgitud menetluskulude taotlusele lisatud tööajaarvestuse tabelis.

Maakohus ei ole näidanud, milliseid toiminguid peab ta tarbetuteks või vaidlusega mitteseotuiks.

Tegemist on küllaltki keeruka üürilepingu lõpetamise vaidlusega, mille lahendamine kestis kaks

aastat ja läbis kaks kohtuastet.

Pooled ei vaidle enam selle üle, et hageja on esitanud varalise nõude hinnaga 31 200 krooni.

Menetluse kestel muutus menetluskulude sissenõudmise piirmäära sätestav Vabariigi Valitsuse

määrus. Kuna menetlusosalisel peab olema võimalik võimalikku õigusabitasu suurust ette näha, tuleb

maakohtus kantud õigusabikulu väljamõistmisel kohaldada hagi esitamise ajal kehtinud määrust

nr 306. Selle määruse järgi on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks

tsiviilasjalt hinnaga kuni 35 000 krooni 11 000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtis

määrus nr 137, mille kohaselt on eelnimetatud piirmääraks tsiviilasjalt hinnaga kuni 50 000 krooni

25 000 krooni. Seega pidi hageja apellatsioonkaebust esitades arvestama, et õigusabikulu võib kokku

ulatuda kuni 25 000 kroonini. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista esimeses

astmes kantud õigusabikulust 11 000 krooni ja teises astmes kantud õigusabikulu 8250 krooni, kokku

19 250 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jõustada asjas tehtud

maakohtu määruse.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei põhjendanud, miks tema arvates ei vasta

maakohtu kindlaksmääratud õigusabikulude suurus tegelikult tehtud kulutustele. Jääb selgusetuks,

millest lähtuvalt mõistis ringkonnakohus hagejalt määruse nr 306 järgi välja maksimaalselt lubatava

summa 11 000 krooni ja sellele lisaks veel määruse nr 137 järgi 8250 krooni (s.o peaaegu 1/3 selle

määruse järgi lubatavast maksimaalsest summast). Ringkonnakohtu põhjendused ja tehtud järeldused

ei ole jälgitavad.

12. Vastuses määruskaebusele vaidleb kostja sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha TsMS § 691 p 5 alusel uus

määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja tasu)

11 000 krooni (koos käibemaksuga).

14. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrusega. Praeguses asjas kehtis hagi esitamise ajal määrus nr 306, apellatsioonkaebuse

esitamisel aga määrus nr 137. Esimesena nimetatud määruses on menetluskulude sissenõudmise

piirmääraks hageja nõuet arvestades 11 000 krooni, teise määruse järgi on selliseks piirmääraks

25 000 krooni.

15. Kostja palus hagejalt tasuna esindaja õigusabi eest välja mõista 45 658 krooni 80 senti. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5000 krooni (koos käibemaksuga), märkides

määruse põhjendustes, et hagi menetlemise ajal kehtisid mõlemad viidatud määrused.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas ja mõistis uue

määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 19 250 krooni (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohtu põhjendustel tuleb asjas kohaldada mõlemat kõnealust määrust - hagi esitamise ajal

määrust nr 306 ning apellatsioonkaebuse esitamise ajal määrust nr 137. Kolleegium selle seisukohaga

ei nõustu.

Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel

peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või teine määrus, sest sellest sõltub

kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt väljamõistetavate menetluskulude suurus.

Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus selgitanud, et juhul,

kui hüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137

kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on

kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-10, p 11-12 ja 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 8-9).

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu asjas määrus nr 137, mis kehtis siis, kui

maakohus tegi otsuse, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus poolte vahel, ning siis, kui

kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kolleegium nõustub määruskaebuse

väitega, et ringkonnakohtule võib asjas mõlema kõnealuse määruse kohaldamisel ette heita

põhjenduste mõnetist ebaselgust.

16. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele on lisatud dokumendid, mis võimaldavad hinnata,

kas menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Õigusabiarvest

nähtub tunnihind 1100 krooni ning tööajaarvestuse tabelist nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud

toimingud ning neile kulunud aeg. Ringkonnakohus on hinnanud, et märgitud tunnihind ei ole

keskmist õigusabituru tasude suurust arvestades ülemäärane, ning on pidanud põhjendatuks hüvitada

kostja õigusabikulud 34 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on hinnanud kohtuasja keerukaks.

Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtuga ja leiab, et praegusel juhul on põhjendatud

kohaldada hagejalt väljamõistetavate menetluskulude määrusest nr 306 tulenevat piirmäära

11 000 krooni.

17. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolleegiumi arvates jättis

ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus on viidatud sätet valesti kohaldanud. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole kostja avalduses ega muus dokumendis taotlenud viivise

väljamõistmist. Seega ei saa hagejalt kostja kasuks viivist välja mõista. Kolleegium jääb 15. oktoobril

2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 tehtud määruse p-s 17 märgitud seisukoha juurde, et TsMS § 177 lg 2

selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 tähenduses.

Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse selles osas kaebusest olenemata.

18. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

19. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Gennadi Kull.

Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Gennadi

Kullile.

Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa