3-2-1-142-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-142-10

Määruse kuupäev

Tartu, 26. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Dmitri Rumjantsevi hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu

lepingut sõlmima kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-61270

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Rumjantsevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Dmitri Rumjantsev (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Kostja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

Asja läbivaatamise kuupäev

3. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-61270

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Dmitri Rumjantsevi menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Dmitri Rumjantsevile 9. juulil 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

5. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Energia Aktsiaseltsi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Rumjantsev (hageja) esitas 20. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi, milles palus

kohustada Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja) sõlmima Tallinnas Lubja 7b asuva kortermaja korterite

omanikega otse võrguteenuse lepingud ja lõpetama võrguteenuse leping korteriühisusega Lubja 7b.

2. Harju Maakohus jättis 26. aprilli 2010. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda. Maakohus tugines elektrituruseadusele ja leidis, et võrguteenuse

lepingut korteriühisusega täidetakse ja see kehtib. Elektrituruseadusest ei tulene, et kostjal oleks

kohustus sõlmida leping eraldi iga korteriomanikuga.

3. Hageja esitas 4. mail 2010 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

4. 13. mail 2010 esitas hageja ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse. Ta palus lõpetada

menetlus ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Avalduse kohaselt rahuldas kostja 7. mail

hageja taotluse ja sõlmis elektrienergiaga varustamiseks otselepingud. Kostja kinnitas, et ta nõustub

hagist loobumisega. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus leidis 16. juuni 2010. a määruses, et hagist loobumine tuleb vastu võtta,

tühistada maakohtu otsus ja lõpetada menetlus.

Mõlemad pooled on taotlenud, et kohus jätaks tema menetluskulud vastaspoole kanda. Poolte

menetluskulude jaotus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral on sätestatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-tes 4 ja 5. Selle paragrahvi lõikes 4 on sätestatud,

et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Ringkonnakohus leidis, et lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule tuleb arvestada ka

menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul kannab menetluskulud kaotaja

(TsMS § 162 lg 1). Kohtul on TsMS § 162 lg 4 järgi võimalik jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda õigluse aspekti on võimalik arvestada

ka hagist loobumise korral. Praeguses asjas on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud tema enda

kanda.

Pärast maakohtu otsuse tegemist sõlmis kostja hagejaga elektrienergia tarbimise otselepingu, mis

oligi hageja nõue. Seega oli võimalik küsimus lahendada kohtuväliselt. Selleks pidid mõlemad

pooled näitama head tahet. Õige on kostja vastuväide, et hagejal tulnuks olla aktiivsem kortermaja

ühisusega läbirääkimisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti

menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 faktilised eeldused ei olnud täidetud. Kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu

otsuse tegemist. Kostja ei soovinud sõlmida kompromissi maakohtus. Kuna kostja vaidles hagile

vastu, ei olnud hagejal võimalik kostjaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida. Ringkonnakohus nentis

üldsõnaliselt, et pooled pidanuksid asjas üles näitama head tahet. Ringkonnakohus ei arvestanud, et

kohtuvaidluses pooled teineteise nõudeid ei tunnistanud. Hageja mõjusfääri ei kuulunud teiste

ühisuse liikmete kallutamine otselepinguid sõlmima. Otselepingute sõlmimine toimus siis, kui kostja

ise otsustas rakendada äärmuslikke meetmeid.

Menetluskulude jagamise eriregulatsioon on kehtestatud TsMS § 162 lg-s 4 üksnes tingimusel, et

üldine kord oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kõrgendatud standardi - äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik - eeldused ei ole praeguses asjas täidetud juba ainuüksi seepärast, et hageja on tarbija,

kes pöördus hagiga sisuliselt monopoli vastu, kes hiljem nõude vabatahtlikult rahuldas.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Arusaamatu on see, miks hageja kohtusse pöördus. Selle

asemel, et lahendada erimeelsused korteriühisuse teiste liikmetega, kes keeldusid ühisusega sõlmitud

võrguteenuste ja elektrienergia müügilepingu lõpetamisest ja otselepingu sõlmimisest, esitas hageja

nõude kostja vastu kohtusse. Pärast maakohtu otsust pöördus kostja otse kortermaja elanike poole

ettepanekuga lõpetada korteriühisusega sõlmitud leping. Korteriühisuse liikmed nõustusid kostja

ettepanekuga. Hageja esitas põhjendamatult hagi kohtusse ja tema taotlus jätta menetluskulud kostja

kanda ei ole heauskne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega

ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtul on TsMS § 695 ja § 691

p 5 alusel võimalik teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada hageja 13. mail 2010

ringkonnakohtule esitatud taotlus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.

Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas,

mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega

ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.

9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada TsMS § 162

lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. On küll õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid

praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda TsMS § 162 lg-le 4.

10. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi,

mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel

jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli

võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet.

Hageja on õigesti juhtinud määruskaebuses tähelepanu sellele, et kostja rahuldas hageja nõude pärast

maakohtu otsuse tegemist ja pärast hageja apellatsioonkaebuse esitamist. Kostja on menetluse kestel

hageja nõudele vastu vaielnud ning pole seda õigeks võtnud (tlk 35) ning 29. märtsi 2010

kohtuistungil on kostja jäänud vastuväidete juurde (tlk 54)). Samuti ei ole kostja esile toonud

asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kostja

on vastuses hagist loobumise avaldusele (tlk 106) märkinud, et pärast maakohtu otsust, millega jäeti

hagi rahuldamata, pöördus kostja kortermaja elanike poole ja veenis neid lõpetama kortermaja

ühisusega sõlmitud lepingu ning sõlmima otselepingud kostjaga. Sama kinnitab kostja ka vastuses

hageja määruskaebusele (tlk 128). Toimiku materjalidest ei nähtu seegi, kas ilma kohtuvaidluseta

oleks kostja rahuldanud hageja nõude. Samuti ei soovinud kostja sõlmida kompromissi. Seetõttu ei

saa kostja väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult.

11. TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja asja järgmisena menetleva

kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 5 järgi jäävad

menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda.

12. Hagejal on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda maakohtusse oma menetluskulude

kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse

jõustumisest.

13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hagejal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule

teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik