3-3-1-70-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-70-10

Otsuse kuupäev

26. jaanuar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Pärna ja OÜ Bluewater kaebused Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorralduse nr 9-13/3630 ja 5. juuni

2008. a avalduses nr 3-29/5348 asendustäitmise kulude

maksmise nõude tühistamiseks või õigusvastaseks

tunnistamiseks ning tuvastamiseks, et viidatud haldusaktidest ei

tulene kaebajatele rahalisi kohustusi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-08-1332

Menetluse alus Riigikohtus

AS Pärna ja OÜ Bluewater kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

11. november 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Bluewater juhatuse liige Rauno Aaslaid

AS Pärna ja OÜ Bluewater esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Pärnu Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Martin Tamme

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Pärna ja OÜ Bluewater kassatsioonkaebused osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-1332 osas,

millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. augusti

2009. a otsuse peale ja tühistati see otsus osas, millega tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene AS-le Pärna ja OÜ-le Bluewater

mingeid rahalisi kohustusi. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsuse

resolutiivosa muutmata. Täiendada selle otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

AS Pärna ja OÜ Bluewater poolt tasutud kautsjonid tagastada.

Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt AS Pärna kasuks viimase poolt Riigikohtus kantud

menetluskulud 517,68 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 21. augusti 2006. a korraldusega nr 722 tehti AS-le Pärna ettekirjutus

lammutada omavoliliselt ehitusloata ehitatud Supeluse 22 hoone juurdeehitis. Pärnu Linnavalitsuse

24. septembri 2007. a korraldusega nr 672 hoiatati AS-i Pärna ettekirjutuse mittetäitmise eest

sunniraha ja asendustäitmise rakendamisega. Selles korralduses linnavalitsus selgitas, et

asendustäitmise tegelikud kulud, sh lammutustööde ja tekkinud jäätmete käitlemise kulud, nõutakse

pärast tööde teostamist sisse AS-lt Pärna. Korralduse punkti 3 kohaselt asendustäitmise kulude

eeldatav suurus on 433 650 krooni, kuid asendustäitmise tegelikud kulud nõutakse sisse AS-lt Pärna

ka siis, kui need ületavad eelnimetatud eeldatavaid kulusid.

2. OÜ Bluewater omandas Supeluse tn 22 kinnistu AS-lt Pärna 21. jaanuaril 2008. a sõlmitud müügi-

ja asjaõiguslepinguga (kinnistusraamatu kanne 28. jaanuaril 2008).

3. Pärnu Linnavalitsus andis 15. aprilli 2008. a täitekorralduse nr 9-13/3630 OÜ-le Vändra MP

asendustäitmise korras lammutada omavoliliselt ehitusloata ehitatud juurdeehitis Supeluse tn 22.

Täitekorralduse kohaselt on eeldatavad asendustäitmise kulud suurenenud ning hoiatuses märgitud

433 650 krooni asemel on need 855 058 krooni. Täitekorraldus saadeti teadmiseks ka AS-le Pärna ja

OÜ-le Bluewater.

4. Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kirjaga (kirjas nimetatud ka Avaldus) nr 3-29/5348 teatati

OÜ-le Bluewater asendustäitmisega seonduvate tööde lõppemisest. Kirja kohaselt kujunes

asendustäitmisel tööde maksumuseks 997 373,55 krooni, mis kuulub täielikult sissenõudmisele. Juhul

kui asendustäitmise kulusid vabatahtlikult ei hüvitata, algatab Pärnu linn eelnimetatud kulude

sissenõudmiseks täitemenetluse. See kiri saadeti teadmiseks ka AS-le Pärna.

5. Pärnu Linnavalitsus esitas 30. juunil 2008 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele OÜ

Bluewater suhtes Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorraldus nr 9-13/3630, nõudes

võlgnikult sisse asendustäitmise kulud 997 375.55 krooni. OÜ Bluewater tasus 13. oktoobril 2008. a

asendustäitmise kulud täies ulatuses.

6. OÜ Bluewater esitas 16. mail 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorralduse tühistamiseks ning 7. juulil 2008. a kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

5. juuni 2008. a kirjas (avalduses) sisalduva asendustäitmise kulude maksmise nõude tühistamiseks.

AS Pärna esitas 19. mail 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli

2008. a täitekorralduse tühistamiseks ja 7. juulil 2008. a kaebuse täienduse, milles palus teda

puudutavas osas tühistada Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kirjas (avalduses) sisalduv

asendustäitmise kulude maksmise nõue.

Tallinna Halduskohus liitis 7. oktoobri 2008. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud

haldusasi nr 3-08-1332)

7. OÜ Bluewater taotles kaebuses Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorralduse ja 5. juuni

2008. a kirja (avalduse) tühistamist teda puudutavas osas. Kaebaja ei nõustunud, et tema on

täitekorralduse adressaat, linnavalitsuse 21. augusti 2006. a korraldusest nr 722 tulenev kohustus ei

kehti OÜ Bluewater suhtes. Jääb arusaamatuks, kas kaebajat käsitatakse ettekirjutuse adressaadi

õigusjärglasena või kolmanda isikuna, kes vastutab ettekirjutuse adressaadi kohustuste täitmise eest.

Haldusaktist tulenevad kohustused pole kaebajale õigusjärgluse korras üle läinud.

AS Pärna kaebuse põhjenduste kohaselt on linnavalitsus asendustäitmise eelduslikke kulusid

õigusvastaselt suurendanud pea kahekordselt. Asendustäitmise ja sunniraha seadus ei näe ette

võimalust muuta asendustäitmise hoiatuses märgitud kulude eeldatavat suurust. Selline suurendamine

on vastuolus ka Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a määruse nr 361 "Asendustäitmise kulude

arvutamise kord ja asendustäitmise läbiviinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu

maksmise ja tasaarvelduse kord" § 3 lg-ga 3. AS Pärna ei ole täitekorralduse adressaat, sest ta ei ole

lammutatava hoone omanik. Samal põhjusel ei saa kaebajalt nõuda ka asendustäitmise kulude

hüvitamist.

OÜ Bluewater ja AS Pärna esitasid 25. märtsil 2009 kaebuste täiendused, milles palusid tuvastada, et

Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorraldusest ega ka 5. juuni 2008. a kirjast (avaldusest) ei

tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Põhjendatud huvina tõid kaebajad välja soovi

vaidlustada täitemenetluse ebaõiget alustamist ning kavatsust nõuda alusetult makstud raha

tagastamist.

8. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebustele vastu ning palus need jätta rahuldamata. Vastuse

põhjenduste kohaselt on täitekorraldus menetlustoiming, mille suhtes on võimalik üksnes tuvastada

selle õigusvastasus. AtSS §-st 5 tulenevalt kehtib korraldus nr 722 ka OÜ Bluewater suhtes.

Olukorras, kus asendustäidetav kohustus on seotud asjaga, tekib asja võõrandamisel eriõigusjärglus.

Asendustäitmise kulud vastavad turuhinnale. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg1 p 11 kohaselt on

asendustäitmise kulude sissenõudmisel täitedokumendiks nõude aluseks olev haldusakt.

Täitedokumendiks pole täitekorraldus, vaid nõue tekib asendustäitmise faktilisest läbiviimisest ja

sellega seotud kulude kandmisest. Vastavad asjaolud kajastatakse asendustäitmise protokollis. Nõude

aluseks pole linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kirjaga tehtud ettepanek kulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks.

9. Tallinna Halduskohus jättis 7. augusti 2009. a otsusega kaebused täitekorralduse ja 5. juuni 2008. a

kirja tühistamise osas rahuldamata, kuid tuvastas otsuse resolutsioonis, et Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi.

Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebajate taotluse tuvastada, et 5. juuni 2008. a kirjast ei tulene

kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi.

Halduskohtu põhjenduste kohaselt on täitekorraldus toiming, mida ei saa tühistada ning täitekorraldus

on õiguspärane, kui selle aluseks olev ettekirjutus on seaduslik ja adressaati on enne sunnivahendi

rakendamist nõuetekohaselt hoiatatud. OÜ Bluewater õigusjärglus tuleneb AtSS § 5 lg 2 p-st 1.

Seadusevastane ning isiku õigusi rikkuv pole ka informeerimine kulude suurenemisest. TMS § 2 lg 1

p 11 kohaselt on täitedokumendiks sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev

haldusakt. Sellise haldusakti resolutiivosa peab olemuslikult sätestama võlgniku kohustuse tasuda

konkreetse suurusega asendustäitmise tegelikud kulud. Sellised kulud koos kohustusega kulud

tähtajaks tasuda on fikseeritud 5. juuni 2008. a kirjas. Seega tuleneb Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni

2008. a kirjast adressaatidele täitmiseks kohustuslik rahaline kohustus.

Tallinna Halduskohus lahendas 27. augusti 2009. a täiendava otsusega menetlusosaliste taotlused

menetluskulude väljamõistmiseks.

10. OÜ Bluewater esitas eelnimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsus tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Apellant palus teha asjas uue otsuse,

millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kirjas (avalduses) sisalduv asendustäitmise

kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et kirjast ei tulene kaebajale

mingeid rahalisi kohustusi. Apellant on seisukohal, et see kiri (avaldus) ei ole haldusakt. Haldusaktis

peab olema selgelt ja üheselt mõistetav resolutiivosa, millest tulenevad haldusaktiga

kindlaksmääratud õigused ja kohustused. OÜ Bluewater ei ole asendustäitmise adressaat, tema suhtes

ei ole rakendatud hoiatustoiminguid. Ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole apellandile

õigusjärgluse korras üle läinud.

Tallinna Halduskohtu 7. augusti 2009. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka AS Pärna.

Apellant palus tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata, ja teha uus

otsus, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kirjas (avalduses) sisalduv

asendustäitmise kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et avaldusest ei

tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus asja

lahendamisel jätnud osa tõendeid hindamata, rikkunud oluliselt menetlusnorme ja vääralt kohaldanud

materiaalõigust.

11. Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Linnavalitsus leiab, et 5. juuni 2008. a kirja haldusaktina käsitamine võib olla küsitav, sest

asendustäitmise ja sunniraha seadus sellist dokumenti üldse ette ei näe. Pole selge, mida tegelikult

tuleks pidada TMS § 2 lg 1 p 11 tähenduses haldusaktiks. OÜ Bluewater õigusjärgluse küsimus on

lahendatud haldusasjas nr 3-08-683.

12. Pärnu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2009. a

täiendava otsuse peale ja palus nimetatud otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebajate

menetluskulud täielikult nende kanda ning mõista kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse

menetluskulud.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsusega rahuldati AS Pärna apellatsioonkaebus ja

tehti vaidlustatud osas selles asjas uus otsus, millega tuvastati Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a

täitekorralduse nr 9-13/3630 ja 5. juuni 2008. a kirja (avalduse) nr 3-29/5348 õigusvastasus AS-i

Pärna puudutavas osas.

Ringkonnakohus rahuldas samuti Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu

7. augusti 2009. a otsuse peale ja tegi vaidlustatud osas uue otsuse, millega jättis AS Pärna ja OÜ

Bluewater kaebused rahuldamata osas, millega kaebajad palusid tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tule neile mingeid rahalisi kohustusi.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ Bluewater apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu

7. augusti 2009. a otsuse peale ja halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ringkonnakohus

jättis rahuldamata ka Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 27. augusti

2009. a täiendava otsuse peale.

14. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt:

1) kuigi Pärnu Linnavalitsus on apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidlustab üksnes 27. augusti

2009. a täiendavat otsust, sisaldab apellatsioonkaebus sisulisi vastuväiteid ka 7. augusti 2009. a

otsusele osas, milles halduskohus kaebused rahuldas; ka kohtuistungil kinnitas Pärnu Linnavalitsuse

esindaja, et vaidlustab halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldati; neil asjaoludel kontrollib

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel halduskohtu 7. augusti 2009. a ja 27. augusti 2009. a

otsuste seaduslikkust kõigis aspektides;

2) regulatsioon küsimuses, millises korras peaks toimuma asendustäitmise läbiviimine ja mille alusel

saab haldusorgan asendustäitmise adressaadilt nõuda sisse asendustäitmise kulud, on mõnevõrra

ebaselge;

3) TMS § 2 lg 1 p 11 näeb ette, et täitedokumendiks on sunniraha ja asendustäitmise kulude

sissenõudmise aluseks olev haldusakt; selle sätte sisustamisel tuleb aluseks võtta asendustäitmise ja

sunniraha seaduse regulatsioon sunniraha sissenõudmise ja asendustäitmise läbiviimise kohta;

ringkonnakohus on varem selgitanud, et vaatamata TMS § 2 lg 1 p 11 mõnevõrra eksitavale

sõnastusele ei ole AtSS § 9 kohane täitekorraldus haldusakt, vaid haldustäitemenetluse toiming;

sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks oleva "haldusaktina" on täitemenetluse

seadustikus peetud silmas nimelt täitekorraldust; seadusest ei tulene järeldust, et asendustäitmise

kulude lõpliku suuruse kohta tuleb anda haldusakt, vaid asendustäitmise kulud nõutakse ATSS § 15

järgi sisse samas korras kui sunniraha; asendustäitmise kulude sissenõudmisel on täitedokumendiks

täitekorraldus ja seda asendav asendustäitmise protokoll;

4) kuigi täitekorraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis ei ole pealegi otseselt suunatud

isikule, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, on see siiski sunnivahendi adressaadi poolt

vaidlustatav halduskohtus, sest võib iseseisvalt rikkuda tema õigusi või piirata tema vabadusi; AtSS

§ 9 lg 2 kohaselt tuleb adressaadi nõudel temale esitada ka täitekorraldus;

5) ringkonnakohus nõustub AS Pärna ja OÜ Bluewater seisukohaga, et asendustäitmise adressaadil

peab olema võimalik vaidlustada sissenõutavate asendustäitmise kulude suurust ja põhjendatust;

6) esmajoones on vaidluse all see, kas asendustäitmise kulusid saab sisse nõuda olukorras, kus need

on oluliselt (üle kahe korra) suuremad võrreldes hoiatuses märgituga. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb kulude olulisest suurenemisest teavitamist käsitada AtSS § 7 kohase hoiatuse muutmisena ja

teavitamise suhtes tuleb kohaldada hoiatuse suhtes sätestatut. AtSS eesmärkidega oleks kooskõlas,

kui asendustäitmise kulude olulise suurenemise selgumisel antakse adressaadile täiendav tähtaeg

kohustuse täitmiseks; samas ei saa see olla tingimata nõutav, sest kulude suurenemine võib selguda

alles asendustäitmise tegeliku läbiviimise käigus. Kujunenud olukorda arvestades ei saa Pärnu

Linnavalitsuse poolt täiendava tähtaja määramata jätmist pidada õigusvastaseks, kuigi ei nähtu

selliste asjaolude esinemist, mis oleksid objektiivselt takistanud täiendava tähtaja määramist. Kuivõrd

varem AS Pärna ja OÜ Bluewater polnud näidanud valmisolekut ettekirjutusega pandud kohustust

vabatahtlikult täita, ei saa linnavalitsusele ette heita, et ta ka pärast kulude olulise suurenemise

selgumist ei andnud adressaatidele võimalust kohustust vabatahtlikult täita; täiendava tähtaja

andmine poleks olnud eesmärgipärane;

7) Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a kiri (avaldus) seoses asendustäitmise lõppemisega on

teabetoiming, millega informeeriti OÜ-d Bluewater ja AS-i Pärna asjaolust, et asendustäitmine on

lõppenud ning ka asendustäitmise tegelikest kuludest jm asjaoludest; asendustäitmise kulude

sissenõudmiseks kehtestatud regulatsiooni arvestades ei ole seda põhjust pidada adressaatidele

rahalise kohustuse panemiseks, vaid sisuliselt informeeris linnavalitsus sellega äriühinguid sellest,

millal linnavalitsus kavatseb pöörduda kulude sissenõudmiseks kohtutäituri poole;

8) kohtuasjas kogutud andmetest lähtuvalt pole põhjust asuda seisukohale, et asendustäitmise kulud

olid põhjendamatult suured või ületasid kehtestatud piirmäära;

9) OÜ Bluewater kui kinnistu omanik oli sundtäitmise läbiviimise ajal asendustäitmise adressaat;

kuigi ettekirjutus ning sellest tulenev hoiatus on tehtud üksnes AS-le Pärna, on OÜ Bluewater ehitise

lammutamise suhtes eriõigusjärglane ja tema suhtes kehtis nii ettekirjutusest tulenev kohustus kui ka

AS-le Pärna tehtud hoiatus; AtSS § 5 lg 3 kohaselt on õigusjärglase suhtes lubatud rakendada

sunnivahendit pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi

rakendamise võimalusest teada saanud; 15. aprilli täitekorraldusest nähtub, et 6. veebruaril 2008

kinnitas OÜ Bluewater oma teadlikkust lammutamiskohustusest ning Pärnu Linnavalitsus edastas

7. veebruaril 2008 OÜ-le Bluewater nii ettekirjutuse, hoiatuse kui ka kohtulahendid, mis kinnitasid

ettekirjutuse jõusolekut;

10) täitekorraldusest või avaldusest kaebajatele rahaliste kohustuste mittetulenemise tuvastamine ei

ole halduskohtumenetluses lubatavaks iseseisvaks taotluseks, vaid sellise tuvastuse näol saab

tegemist olla üksnes põhjendustega, miks mingi haldusakt tühistada või toiming tunnistada

õigusvastaseks; raha maksmise kohustuse olemasolu või puudumine ei ole samastatav avalik-

õigusliku suhte olemasolu või puudumisega, selles osas on Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

15. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsusele esitasid kassatsioonkaebused AS Pärna ja

OÜ Bluewater. Kassaatorid taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue

otsuse tegemist, millega jätta jõusse halduskohtu 7. augusti 2009. a otsus osas, milles rahuldati

kaebus osaliselt ja tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna

ei teki kaebuse esitajale rahalist kohustust. Samuti taotlevad kassaatorid ringkonnakohtu otsuse

osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a

kirjast (avaldusest) ei tulene mingeid rahalisi kohustusi. OÜ Bluewater taotleb täiendavalt tühistada

või tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorralduses ja Pärnu

Linnavalitsuse 5. juuni avalduses sisalduv nõue asendustäitmise kulude maksmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. OÜ Bluewater põhjendab kassatsioonkaebust järgmiste väidetega:

1) ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 34 lg-t 2, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse

ja sellele esitatud vastuväidete piires. Pärnu Linnavalitsus ei ole oma apellatsioonkaebuses

vaidlustanud halduskohtu 7. augusti 2010. a otsust. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse

taotlusena on märgitud: "tühistada Tallinna halduskohtu 27. septembri täiendav otsus ning teha asjas

uus otsus, millega jätta kaebajate menetluskulud täielikult kaebajate endi kanda ning mõista

kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud". Vastupidiselt ringkonnakohtu otsuses

märgitule teatab linnavalitsus oma apellatsioonkaebuses, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et

täitekorraldusest kaebajale mingeid rahalisi kohustusi ei teki;

2) õige on halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati ja tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei teki kaebuse esitajale rahalist kohustust;

3) kulude hüvitamise kohustus tekib isikul vastava haldusakti alusel; käesoleval juhul on kassaator

vaidlustanud haldusakti olemasolu ja tugineb sellele, et kuna haldusakti pole, siis ei ole kassaator

kohustatud ettekirjutuse sundtäitmisel tekkinud asendustäitmise kulusid Pärnu Linnavalitsusele

hüvitama; sisuliselt on tegemist avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamisega ning selline kaebus

on lubatav AtSS § 16 alusel;

4) haldusakti andmise nõue kulude hüvitamise kohustuse tekitamiseks on oluline ka seepärast, et

anda isikule võimalus osaleda haldusakti andmise menetluses ja esitada omapoolne arvamus;

käesoleval juhul ei ole kaebajat kaasatud asendustäitmise kulude tekkimise ja kindlaksmääramise

menetlusse;

5) koormav haldusakt tuleb adressaadile õigel ajal teatavaks teha; antud juhul ei ole kaebajale

vastavat haldusakti antud; seega ei ole vaidlustatud dokumendid (täitekorraldus ja kiri) kaebaja suhtes

kehtivad ega jõustunud;

6) kassaator ei ole asendustäitmise adressaat, samuti ei ole tema suhtes rakendatud hoiatustoiminguid.

Kuivõrd kassaatorile pole tehtud hoiatust AtSS § 2 lg 1 alusel, siis puuduvad tema suhtes ka

sunnivahendi kohaldamise eeldused. Ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole läinud üle kaebajale

õigusjärgluse korras.

17. AS Pärna tugineb oma kassatsioonkaebuse põhjendamisel OÜ Bluewater sarnastele väidetele.

18. Pärnu Linnavalitsuse vastuses kassatsioonkaebustele leitakse, et kassatsioonkaebused on täies

ulatuses põhjendamatud. Pärnu Linnavalitsus leiab, et kassaatorid pole osundanud õiguslikule alusele,

millele saaks tugineda nõue, et kulude sissenõudmise eelduseks on veel ühe haldusakti andmine,

millega isikule pannakse kohustus konkreetsed kulud tasuda. Sundtäitmise faas ei ole tavapärane

haldusmenetlus, milles on asjakohane rakendada tavapärast ärakuulamist. Sisuliselt soovib kassaator

vaidlustada ka tõendite hindamist asendustäitmise kulude põhjendatuse osas. Pärnu Linnavalitsus

nõustub kohtu seisukohaga, et TMS § 2 lg 1 p 11 mõttes on asendustäitmise kulude osas

täitedokumendiks täitekorraldus ja seda täiendav asendustäitmise protokoll. Asjaolu, et täitekorraldus

ei ole haldusakt, ei välista selle olemist täitedokumendiks. On ilmne, et kiri (avaldus) oli oma

olemuselt teabetoiming. Kassatsioonkaebuses pole välja toodud asjaolusid, miks tuleks seda kirja

käsitada haldusaktina.

19. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde.

Kokkuvõtlikult loevad kassaatorid kassatsioonimenetluses vaidluse esemeks Pärnu Linnavalitsuse

poolt kantud asendustäitmise läbiviimise kulude sissenõudmise õiguspärasust kassaatoritelt.

Kassaatorid rõhutavad, et neil ei ole asendustäitmise kulude hüvitamise kohustust, kuna

täitekorraldus ega teabekiri ei ole haldusaktid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kassatsioonkaebustes tõstatatud menetlusõiguslikes

küsimustes: apellatsioonkaebuste ulatuses (I) ja taotluse lubatavuses (II) ning seejärel käsitleb Pärnu

Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a avaldusega seonduvaid küsimusi ja kassatsioonkaebuse muid aspekte

(III).

I

21. Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et Pärnu

Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse mitte üksnes Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2009. a

täiendava otsuse peale haldusasjas nr 3-08-1332, vaid ka Tallinna Halduskohtu 7. augusti 2009. a

otsuse peale selles asjas. Kassaatorid leiavad, et eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu otsus ekslik

osas, millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. augusti

2009. a otsuse peale ja tühistati see otsus osas, millega tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli

2008. a täitekorraldusest nr 9-13/3639 eraldivõetuna ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi.

Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse ja jättis AS Pärna ja OÜ Bluewater kaebused vastavas

osas rahuldamata.

22. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnavalitsus on 23. septembril 2009 esitanud

apellatsioonkaebuse vaid Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2009. a täiendavale otsusele (I kd, lk 246),

taotledes üksnes Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2009. a täiendava otsuse tühistamist ning asjas uue

otsuse tegemist, millega jätta kaebajate menetluskulud täielikult kaebajate endi kanda ning mõista

kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud. Apellatsioonkaebuses käsitletakse 7. augusti

2009. a kohtuotsust üksnes niivõrd, kuivõrd apellandi hinnangul "menetluskulude jaotus sõltub

kaebuste sisulisest lahendamisest".

Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2009. a määrusega võeti menetlusse Pärnu Linnavalitsuse

apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2009. a täiendava otsuse peale. Määrusest ei

nähtu, et Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus sisaldaks taotlusi 7. augusti 2009. a kohtuotsuse

osas.

Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a avaliku kohtuistungi protokolli (I kd, lk 296-297) kohaselt on

Pärnu Linnavalitsuse esindaja aga kohtu küsimusele, kas vaidlustate ka 7. augusti 2009. a otsuse osas,

millega kohus kaebuse rahuldas, vastanud jaatavalt. Samas täpsustab Pärnu Linnavalitsuse esindaja

oma seisukohta järgmise väitega: "Vaidluse esemeks on ikkagi menetluskulud. Kirjalikult esitatule

midagi lisada ei ole. Õigusabimaht kujunes selliseks tingituna kaebajate käitumisest."

Ringkonnakohus on leidnud, et "Pärnu Linnavalitsus on küll märkinud, et vaidlustab üksnes

27.08.2009 täiendavat otsust, kuid on apellatsioonkaebuses sisuliselt esitanud vastuväiteid ka

07.08.2009.a otsusele osas, milles halduskohus kaebused rahuldas. [---] Ka ringkonnakohtu istungil

kinnitas Pärnu Linnavalitsuse esindaja, et vaidlustab halduskohtu otsuse osas, millega kaebused

rahuldati".

AS Pärna ja OÜ Bluewater ei ole oma apellatsioonkaebustes vaidlustanud Tallinna Halduskohtu

7. augusti 2009. a otsust osas, millega nende kaebused rahuldati.

23. Kolleegium leiab, et selles kohtuasjas ei ole Pärnu Linnavalitsus esitanud apellatsioonkaebust

Tallinna Halduskohtu 7. augusti 2009. a otsuse peale. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt

märkida, et kuigi ringkonnakohus põhjendatult leiab, et TsMS § 632 lg-le 3 tuginevalt oli Pärnu

Linnavalitsusel võimalik apellatsioonkaebuses vaidlustada ka halduskohtu 7. augusti 2009. a otsust,

ei sisalda apellatsioonkaebus vastavaid taotlusi. Apellatsioonkaebus peab sisaldama apellandi selgelt

väljendatud taotlust, sealhulgas ka seda, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust

vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Kuigi apellant võib kuni

apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta või täiendada, laiendades seda ka kohtuotsuse neile

osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, saab seda õigust kasutada HKMS §-s 31 ja §-s 32

sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise nõuete järgimisel. Selle asja materjalidest ei nähtu, et

linnavalitsus oleks oma apellatsioonkaebust nõuetekohaselt muutnud või täiendanud. Veelgi enam,

kolleegiumi arvates ei nähtu asja materjalidest ka linnavalitsuse selge tahe apellatsioonikaebuse

muutmiseks. Kohtuasja lahendamine vastava apellatsioonkaebuseta või apellatsioonkaebuse taotluse

piiride selge ja olulise ületamisega on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa

kohtulahendi tühistamise.

II

24. Selles kohtuasjas on AS Pärna ja OÜ Bluewater iseseisvate nõuetena esitanud taotlused tuvastada,

et 15. aprilli 2008. a täitekorraldusest ja 5. juuni 2008. a avaldusest eraldivõetuna ei tulene

kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus tuvastas, et täitekorraldusest eraldivõetuna ei

tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi ning jättis rahuldamata taotluse tuvastada, et

linnavalitsuse 5. juuni 2008. a avaldusest ei tulene kaebajale mingeid kohustusi. Halduskohus leidis,

et linnavalitsuse 5. juuni 2008. a avaldusest tuleneb asendustäitmise kulude täpne suurus, mille

tasumine on võlgnikele kohustuslikuks tehtud ning tegemist on dokumendiga, millest selle

adressaatidel tulenevad rahalised kohustused.

Ringkonnakohus on leidnud, et täitekorraldusest või avaldusest kaebajatele rahaliste kohustuste

mittetulenemise tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses lubatavaks iseseisvaks taotluseks, vaid

sellise tuvastuse näol saab olla tegemist üksnes põhjendusega, miks mingi haldusakt tuleb tühistada

või toiming tunnistada õigusvastaseks. Ringkonnakohus leidis, et ülalnimetatud tuvastamisnõuded ei

vasta ühelegi HKMS §-s 6 ettenähtud taotlusele. Maksmise kohustuse olemasolu või puudumine ei

ole samastatav avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumisega ning halduskohtule ei saa kaebust

esitada ka ainuüksi eesmärgiga luua halduskohtu tuvastava otsusega tsiviilvaidluse lahendamiseks

kasutatavat tõendit.

25. Kolleegium ei nõustu käesoleval juhul ringkonnakohtu seisukohaga.

Avalik-õigusliku suhte tuvastamine allub halduskohtulikule kontrollile. Isikul võib olla põhjendatud

huvi saada kohtulik hinnang selle kohta, kas halduse tegevusest tekivad talle olemuselt avalik-

õiguslikud õigused ja kohustused. Pole välistatud, et sellise tuvastamiskaebuse esemeks on avalik-

õiguslikust suhtest tuleneva raha maksmise kohustus. Sellist taotlust ei muuda lubamatuks ka see, et

tuvastatud asjaolu võib omandada õigusliku tähenduse seonduvates õigussuhetes. Kolleegium

möönab, et HKMS § 6 lg 3 p-s 3 sätestatud taotluse osas ei ole välja kujunenud kindalt

kohtupraktikat. Samas muudaks ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus avalik-õigusliku suhte

tuvastamise taotluse sisutühjaks, kusjuures tuleb arvestada, et ainuüksi toimingu õigusvastasuse

tuvastamine või haldusakti tühistamine ei pruugi tagada kõige efektiivsemalt isiku õiguste kaitset.

Ringkonnakohtu seisukoht on vastuoluline. Ühelt poolt väidab kohus sellise taotluse lubamatust,

teiselt poolt aga sisuliselt lahendab taotluse, määratledes 5. juuni 2008. a avalduse informatiivse

teabetoiminguna, s.o halduse mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava

tegevusena.

Kolleegium leiab, et kaebajad on põhjendanud oma huvi sellise tuvastamistaotluse osas ning see huvi

on olemasolevatel asjaoludel õiguslikult kaitstav.

Kolleegium peab aga tähelepanu juhtima HKMS § 3 lg 2 regulatsioonile, mille kohaselt halduskohtu

pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse

menetluskorra. Kaebajate huvi on lõppastmes seotud asendustäitmise kulude sissenõudmise

õiguspärasusega täitemenetluses, nõuetekohaste täitedokumentide olemasolu või puudumise

tuvastamisega. Ühemõtteliselt on kassaatorite positsioon formuleeritud kohtule esitatud kohtukõne

teesides, mille kohaselt vaidluse esemeks on asendustäitmise läbiviimise kulude sissenõudmine

kassaatoritelt. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi

tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas

täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega

tuvastamishagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise

või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Juhul, kui linnavalitsuse täitekorraldust

ning avaldust käsitleda täitedokumentidena, kuuluks vaidlus lahendamisele maakohtus

tsiviilkohtumenetluse korras. Selles kohtuasjas on Pärnu Linnavalitsus käsitlenud täitedokumendina

15. aprilli 2008. a täitekorraldust ning asendustäitmise faktilist teostamist kajastavat asendustäitmise

protokolli, mitte aga 5. juuni 2008. a avaldust, kuigi viimane oli lisatud kohtutäiturile edastatud

täitmisavaldusele. Märkida tuleb ka asjaolu, et täitedokumentide nõuetekohasuse tuvastamisega

seondub Pärnu Maakohtu menetluses olev OÜ Blueweter kaebus kohtutäituri otsusele täiteasjas

nr 175/2008/1488, mis on peatatud seoses käesoleva haldusasja menetlemisega (tsiviilasi nr 2-08-

55222). Kolleegium leiab, et eelnevalt selgitatu ei välista kaebajate poolt esitatud taotluste edasist

menetlemist halduskohtus, pidades silmas eelkõige menetlusökonoomia kaalutlusi.

III

26. Kuivõrd nii apellatsioonkaebustes kui ka kassatsioonkaebustes puudub vastav taotlus, ei saa

kolleegium hinnata Tallinna Halduskohtu otsust osas, milles kohus tuvastas, et Pärnu Linnavalitsuse

15. aprilli 2008. a täitekorraldusest nr 9-13/3630 eraldivõetuna ei tulene kaebajatele (s.o AS-le Pärna

ja OÜ-le Bluewater) mingeid rahalisi kohustusi.

27. Kassatsioonimenetluses vajab käsitlemist aga küsimus sellest, kas Pärnu Linnavalitsuse 5. juuni

2008. a kirjast (avaldusest) nr 3.29/5348 tulenevad kaebajatele mingid rahalised kohustused.

Tallinna Halduskohus on leidnud, et linnavalitsuse nimetatud avaldusest tuleneb asendustäitmise

kulude täpne suurus, mille tasumine on võlgnikele kohustuslikuks tehtud ja tegemist on

dokumendiga, millest tulenevad selle adressaatidele rahalised kohustused. Ringkonnakohus on

nimetatud dokumenti määratlenud kui teabetoimingut, millega informeeriti OÜ Bluewater ja AS

Pärna asjaolust, et asendustäitmine on lõppenud ja sellega seoses on vajalik teha täiendavaid töid

hoone seadusliku osa kaitseks, samuti teavitamine ladustatud materjalide hoiutingimustest ja

asendustäitmise tegelikest kuludest. Kuigi avalduses on adressaatidele muu hulgas antud tähtaeg

asendustäitmise kulude vabatahtlikuks tasumiseks, ei ole kohtu arvates asendustäitmise kulude

sissenõudmiseks kehtestatud õiguslikku regulatsiooni arvestades põhjust pidada seda adressaatidele

rahalise kohustuse panemiseks. Sisuliselt informeeris Pärnu Linnavalitsus sellega adressaate, millal

kavatseb linnavalitsus pöörduda asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

28. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et nimetatud avaldus sisaldab mitmeid

informatiivsed aspekte, sh teave asendustäitmise lõpetamise, vajalike tööde, materjalide ladustamise

tingimuste jms kohta. Põhjendatud on ka ringkonnakohtu järeldus, et asendustäitmise ja sunniraha

seadus ei näe ette eraldi haldusakti andmist, millega fikseerida siduvalt ja lõplikult tasumisele

kuuluvate asendustäitmise kulude suurus. Nõustuda tuleb ka ringkonnakohtu seisukohaga, et

käesoleva kohtuvaidluse raames ei tule anda hinnangut sellele, kas on täidetud TMS § 2 lg 1 p 11

nõue, mille kohaselt täitemenetluses on täitedokumendiks muu hulgas sunniraha ja asendustäitmise

kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt.

Kolleegium ei pea aga põhjendatuks ringkonnakohtu seisukohta, et eelnimetatud avaldus kujutab

endast pelgalt teabetoimingut. Nimetatud avaldus ei vasta küll haldusaktile esitatavatele

vorminõuetele, kuid sisaldab selgelt eristatavat resolutiivosa, mis omab ka regulatiivset tähendust.

Sellise regulatiivse iseloomuga on dokumendi osa, milles määratakse tasumisele kuuluvate

asendustäitmise kulude lõplik suurus, vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaeg (mis piirab ka

linnavalitsuse tegevust kulude sissenõudmiseks täitemenetluses), hoiatus kulude sissenõudmiseks

täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi arvates tegemist vormiliste puudustega

haldusaktiga. Need vormilised puudused ei tingi aga selle akti tühistamist. Kolleegium leiab, et

eelnimetatud küsimuste lahendamine haldusaktiga on kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse

mõttega ning tagab puudutatud isiku õiguste piisava kaitse ega ületa haldusorganile antud pädevust.

29. OÜ Bluewater ja AS Pärna esitasid kaebuses halduskohtule taotluse tühistada Pärnu

Linnavalitsuse 5. juuni 2008. a avalduses nr 3-29/5348 sisalduv nõue asendustäitmise kulude

tasumiseks. Kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et juhul, kui kohus ei pea avaldust haldusaktiks, siis

ei saa tühistamisnõuet rahuldada ning kaebajad soovivad sellisel juhul tuvastada, et 5. juuni 2008. a

avaldusest ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus jättis nii tühistamisnõude kui

ka tuvastamisnõude eelnimetatud avalduse osas rahuldamata. Ka apellatsioonkaebustes on apellandid

esitanud 5. juuni 2008. a avalduse osas eelnimetatud alternatiivsed taotlused. Kassatsioonkaebustes

taotlevad kassaatorid, et kohus tuvastaks, et 5. juuni 2008. a avaldusest ei tulene kaebajatele mingeid

rahalisi kohustusi või juhul, kui avaldus kujutab endast asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks

olevat haldusakti, siis tuleb see tühistada või tunnistada õigusvastaseks.

Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust 5. juuni 2008. a dokumendi

tühistamiseks. Eelnimetatud dokument on põhjendatud ja adressaatidele teatavaks tehtud.

Kohtumenetluse kestel ei ole OÜ Bluewater välja toonud oma põhjendatud huvi sellise akti

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ega hinda nimetatud

akti täitemenetluse nõuete aspektist.

30. Eeltoodust lähtudes tuleb AS Pärna ja OÜ Bluewater kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1332

osas, millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. augusti

2009. a otsuse peale haldusasjas nr 3-08-1332 ja tühistati halduskohtu otsus osas, millega tuvastati, et

Pärnu Linnavalitsuse 15. aprilli 2008. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene mingeid rahalisi

kohustusi. Muus osas jäävad kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon

muutmata. Kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

31. AS Pärna ja OÜ Bluewater poolt tasutud kautsjonid tuleb tagastada.

Ringkonnakohus on täielikult välja mõistnud AS Pärna menetluskulud halduskohtus ja

ringkonnakohtus ning jätnud välja mõistmata OÜ Bluewater menetluskulud. Kuna ringkonnakohus ei

rahuldanud OÜ Bluewater apellatsioonkaebust ning kolleegium ei muuda selles osas ringkonnakohtu

otsust, siis jätab kolleegium apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ Bluewater kanda.

Kuivõrd aga kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega osaliselt tühistati Tallinna

Halduskohtu otsus, jääb jõusse halduskohtu otsus OÜ Bluewater poolt halduskohtus kantud

menetluskulude hüvitamise osas.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse ja põhjendustega osas, millega Pärnu Linnavalitsuse

menetluskulud jäeti linnavalitsuse kanda.

Riigikohtus on AS Pärna kandnud menetluskulusid õigusabile 16 200 krooni ja taotleb nende

väljamõistmist. Kuivõrd kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, kuuluvad

väljamõistetavad menetluskulud vähendamisele. Kolleegium mõistab Pärnu Linnavalitsuselt välja AS

Pärna kasuks viimase poolt kantud õigusabi kulud pooles ulatuses, s.o 517,68 eurot (8100 krooni).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld