3-2-1-134-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-134-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PETKAM hagi Tulundusühistu BITEST vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

09-12996

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TÜ Bitest kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts PETKAM (registrikood 10175367), esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Kostja Tulundusühistu BITEST (registrikood 10046635), esindaja

vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Asja läbivaatamise kuupäev

20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 16. oktoobri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-12996 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Tulundusühistu BITEST

kassatsioonkaebuselt 2. juulil 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot ja 56 senti

(s.o 400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PETKAM (hageja) esitas 25. märtsil 2009. a Harju Maakohtule Tulundusühistu

BITEST (kostja) vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23. veebruaril 2009 kohtutäiturilt täitmisteate, mille kohaselt

alustati kostja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust. Täitedokumendiks on tsiviilasjas

nr 2-02-311 tehtud Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse resolutsiooni p 2, milles kohustati

hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääs Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle

Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel.

Maakohtu otsuse sundtäitmine on lubamatu, kuna täitedokument on vabatahtlikult täidetud. Hageja ei

ole takistanud kostja juurdepääsu. Hagejal ei ole kohustust rajada raudteeülesõidukohta. Kohtuotsuse

resolutiivosa on ebaselge, mistõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 179

lg-st 1, mille järgi on kostjale vajaliku ülesõidukoha rajamine kostja enda kohustus. Sama tuleneb ka

kohtuotsuse põhjendavast osast. Täitemenetluses ei ole võimalik kohtuotsuse sisu välja selgitada.

Maakohtu otsus ei ole sundtäidetav, sest kohtuotsuses ei ole määratud kohtuotsuse täitmise tähtpäeva.

Täitemenetluses ei ole võimalik välja selgitada, milline on kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg.

2. Kostja ei tunnistanud hagi.

Hagejal on kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kuigi maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

on vastuolus, tuleb lähtuda otsuse resolutsioonist. Ükski hageja esitatud asjaolu ei ole tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist.

Hageja esitatud nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-s 2 ettenähtud

hagiavaldus, mistõttu on võimalik tuvastada, kellel on täitedokumendi järgi kohustus rajada

raudteeülesõidukoht ning mis ajal tuleb see kohustus täita.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2009. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu 8. detsembril 2006 tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse resolutsiooni p-s 2 on sätestatud,

et kohustada hagejat tagama kostjale tähtajatu juurdepääsu Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele

maaüksusele üle Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks

oleval joonisel näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide

vahele. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 ei ole selge. Kohtutäitur peab täitma kohtulahendit otsuses

kirjas olevas sõnastuses. Samas ei ole otsuses selgelt kirjas, kellel pooltest on kohustus rajada

raudteeülesõidukoht. Samuti puuduvad kohustuse täitmise muud olulised tingimused. Kohtutäitur on

täitemenetluses asunud andma täitedokumendile täidetavat sisu.

Maakohus ei saa menetleda hageja nõuet TsMS § 368 lg 2 alusel, sest hageja on sellise nõude

esitamise välistanud.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine,

mitte täitedokumendi või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellise hagi esitamine on võimalik ka juhul,

kui nõue on ebaselge. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 on ebaselge eelkõige seetõttu, et kohtuotsuse

põhjendused ja resolutsioon on teineteisega vastuolus. Ebaselget nõuet ei saa täita ning ebaselge

nõude korral tuleb lähtuda sellest, et sundtäitmisel olevat nõuet ei ole tekkinud. Seega ei ole nõue ka

sissenõutav.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on sundtäitmisel olev kohtuotsus sundtäidetav, sest hageja kohustused

on selles kindlaks määratud. Maakohtu põhjendus, et otsus ei ole selge, sest resolutsioon ei ole

kooskõlas põhjendava osaga, ei vasta formaliseerituse printsiibi mõttele. Hageja ei esitanud hagis

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjakohaseid väiteid. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 221 lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks

asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja

põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus

rajada raudteeülesõidukoht. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus sisustas formaliseerituse printsiibi õigesti. Täitedokumendiks olevas kohtuotsuses ei ole

piisavalt selgelt määratud, kellel pooltest on kohustus rajada raudteeülesõidukoht ega kohustuse

täitmise tähtaega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka juhul, kui nõue on

ebaselge. Maakohus ei saanud hagi piire ületades lahendada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Kuna

täitedokumendis ei ole määratud kohustatud isikut, ei saanud maakohus asuda seda määrama, sest

sellega oleks ta asunud teistkordselt lahendama juba lahendatud nõuet. Kui kostja soovis, et kohus

lahendaks praeguses menetluses TsMS § 368 lg 2 hagi, oleks ta pidanud esitama vastuhagi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuni 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leiab hageja, et maakohtu täitedokumendiks oleva 8. detsembri

2006. a otsusega ei ole pandud hagejale kohustust rajada raudteeülesõidukoht ning hageja on

vabatahtlikult täitnud kohtuotsuse resolutsioonis määratud kohustuse taluda juurdepääsu hageja

kinnistule üle oma kinnistu. Hageja esitatud hagi eesmärgiks on saavutada, et sundtäitmist ei toimuks,

ehk lõpetada alustatud sundtäitmine. Kui võlgnik soovib saavutada käimasoleva sundtäitmise

lõpetamist, peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on võimalik

üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Kui

võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Hageja ongi sellise hagi esitanud.

Hageja väite, et täitedokument ei sisalda tema kohustust rajada raudteeülesõidukoht, lahendamise

kohaseks õiguskaitsevahendiks on üldjuhul TMS §-s 217 sätestatud kaebus. Kui sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi alusena esitatakse materiaalõiguslikele väidetele lisaks väide, et

täitedokumenti ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb ka see väide lahendada hagimenetluses.

Kohustuse täitmise üle otsustamisel tuleb tuvastada ka see, kas täitedokument sisaldab kohustust,

mille täitmist täitemenetluses nõutakse.

Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on ebaselge ega võimalda sundtäitmist, sest

otsusest ei nähtu hageja kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kohtuotsus tuleb täita sõnastuses, nagu

see on otsuses kirjas, resolutsioon peab olema üheselt arusaadav. Resolutsiooni täpsus on eriti oluline

lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi tegema, nt ehitama või rajama. Sellise kohustuse

sundtäitmise eelduseks on, et kohustus nähtuks täitedokumendist selgelt ja ühemõtteliselt.

Kohtuotsusega ei ole hagejat kohustatud raudteeülesõidukohta rajama, mistõttu on kohtutäitur, asudes

ise täitedokumenti sisustama, alustanud sundtäitmist kohustuse osas, mida täitedokument ei sisalda.

Kostja ei ole selgitanud, millistes kohtuotsuse resolutsioonis sisalduvates sõnades on väljendatud

hageja kohustus ehitada raudteeülesõidukoht. Kuna täitedokument ei sisalda hageja kohustust, mida

täitemenetluses täita soovitakse, ei ole oluline, kas täitedokumendis sisalduvad muud sellise olematu

kohustuse täitmist puudutavad asjaolud.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga koos ei pidanud hageja esitama TsMS § 368 lg 2

kohast tuvastushagi. Kohus saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendades tuvastada, et

kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas. Kohus ületaks haginõuete piire, kui ta vastava nõudeta

hakkaks selgitama täitedokumenti ja tuvastama pooltele tulenevate õiguste või kohustuste mahtu

suuremal määral, kui pooled vaidlevad. Maakohus ei pidanud analüüsima, millised õigused ja

kohustused kummalegi poolele sundtäitmisel olevast kohtuotsusest tulenevad, sest sellist nõuet ei

olnud esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning

teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud TMS § 221. Hageja väide, et tal

puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole selles tsiviilasjas asjakohane. Hageja esitatud asjaolud

ei saa olla TMS § 221 lg-te 1 ja 2 kohase hagiavalduse aluseks. Täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise aluseks olevad asjaolud peavad kohtulahendi puhul olema tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav ning

seega sundtäidetav, sest sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus on

eksinud formaliseerituse printsiibi rakendamisel. Ringkonnakohus samastas valesti täitedokumendi

ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 368. Väite, et täitedokumendist ei ole tulene hageja

kohustust rajada raudteeülesõidukoht, võib esitada tuvastushagis. Ringkonnakohus on jõudnud

ebaõigele järeldusele, et TMS § 221 lg 1 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on

olemuslikult TsMS § 368 lg 2 kohase tuvastushagi lähedane hagi ning selle lahendamisel saab kohus

tuvastada sundtäidetava kohustuse olemasolu või puudumise. Kui kohus asub tuvastama

täitedokumendist tuleneva võlgniku kohustuse puudumist, saab kohus võtta seisukoha ka

täitedokumendist tulenevate võlausaldaja õiguste kohta. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet tuvastada

tema kohustuse puudumine, vaid vaidlustas üksnes täitemenetluse algatamise ja läbiviimise, ei

saanud ringkonnakohus oma väljendatud seisukoha järgi kohustuse puudumist tuvastada.

8. Hageja leiab, et kassatsioonkaebuse põhjendused ei saa olla täitedokumendiks oleva kohtuotsuse

uue hindamise ja asjaolude uue tuvastamise aluseks. Ringkonnakohtu otsus põhineb hagi piires asjas

tuvastatud asjaoludel. Kostja kassatsioonkaebus on alusetu, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

10. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile avalduse Harju

Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse täitmiseks, mille resolutsiooni p-s 2 on kohustatud hagejat

tagama kostjale tähtajatu juurdepääs Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle

Kroodi 4b kinnistu raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks oleval joonisel

näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele.

Kohtutäitur on alustanud Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a otsuse sundtäitmist.

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eelnimetatud

vastuväited on sama paragrahvi teise lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus leidis 28. aprillil

2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuses, et kui võlgnik soovib saavutada juba alustatud

sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema tunnistatud lubamatuks TMS § 221 lg-s 1

sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise kaudu. Samuti märkis Riigikohus,

et kui võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Praegusel juhul on hageja esitanud TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi, leides, et ta on täitnud

kohustuse taluda juurdepääsu üle oma kinnistu, ning et täitedokumendiga ei ole kohustatud hagejat

rajama raudteeülesõidukohta. Kostja leiab, et täitedokumendiga on pandud hagejale kohustus tagada

juurdepääs raudteeülesõidukoha rajamise teel. Maakohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi tuleb rahuldada, sest täitedokumendi nõude ebaselgusest lähtuvalt ei ole

sundtäitmisel olevat nõuet tekkinud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega.

11. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kohus võib TMS § 221 kohaselt tunnistada

sundtäitmise lubamatuks muu hulgas ka juhul, kui täitedokument ei ole selge.

Täitedokumendiks oleva maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 kohustab praeguse tsiviilasja hagejat

tagama kostjale tähtajatu juurdepääsu Kroodi 2 kinnistult Kroodi 2 ülemisele maaüksusele üle

Kroodi 4b kinnistu raudteeülesõidukoha rajamise teel kooskõlas kohtuotsuse lisaks oleval joonisel

näidatud asukohast Kroodi 4b kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele.

Resolutsiooni p 2 saab mõista nii, et hageja on kohustatud tagama nii juurdepääsu kui ka rajama

raudteeülesõidukoha. Täitedokumendiks oleva otsuse põhjendustest järelduvalt on aga hageja

kohustatud tagama üksnes tähtajatu juurdepääsu ning raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja oma

kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja peab tagama juurdepääsu kostja maaüksusele. Seega on

täitedokument selge tähtajatu juurdepääsu tagamise (takistuste tegemisest hoidumise kohustus) ja

ebaselge raudteeülesõidukoha rajamise (kas juurdepääsu tagamise kohustus hõlmab ka ülesõidukoha

rajamise kohustust) osas. Vaidlus, kas juurdepääsu tagamise kohustus hõlmab ka raudteeülesõidukoha

rajamise kohustust, on lahendatav tuvastushagi menetlemisel.

Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2

järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist

tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada

täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise

või toime üle.

12. Eeltoodu kohaselt oli hagejal õigus esitada nõue tuvastamaks, kas teda on täitedokumendiga

kohustatud rajama raudteeülesõidukoht. Samas oli sellise tuvastusnõude esitamise õigus TsMS § 368

lg 2 järgi ka kostjal. Praegusel juhul ei ole kumbki pool sellist tuvastushagi esitanud.

Ringkonnakohus leidis, et kohus ületaks poolte nõuete piire, kui ta hakkaks ilma tuvastushagita

selgitama täitedokumenti ja tuvastama poolte õiguste või kohustuste mahtu. Maakohus tunnistas

sundtäitmise lubamatuks täitedokumendi ebaselguse tõttu, ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse

põhjendustega.

Kohtud jätsid pooltele selgitamata, et neil mõlemal on ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi

menetlemisel õigus esitada hagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks.

Kolleegium leiab, et sellega rikkusid kohtud TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle

eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sellised

rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 669 lg 2 järgi.

13. Kolleegium leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul praeguse tsiviilasja raames anda

pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua

hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks

täitedokumendi ebaselgus.

14. Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 teise lausega jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

15. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel

kassatsioonikautsjoni kostja eest tasunud isikule.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik