3-2-1-145-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-145-10

Määruse kuupäev

Tartu, 17. jaanuar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Asper Biotech hagi Harcourt Management

Consulting OÜ vastu 324 500 krooni ja viivise saamiseks ning

Alo Merilo vastu 43 340 krooni ja viivise saamiseks.

Osaühingu Asper Bio hagi Harcourt Management

Consulting OÜ vastu aktsiaseltsi Asper Biotech 8354 aktsia

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-81220

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harcourt Management Consulting OÜ ja Alo Merilo

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad aktsiaselts Asper Biotech ja osaühing Asper Bio,

esindaja vandeadvokaat Kristi Sild

Kostjad Harcourt Management Consulting OÜ ja Alo Merilo,

esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Asja läbivaatamise kuupäev

20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-81220 ja

saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Alo Merilole määruskaebuselt 22. septembril 2010. a tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (s.o 400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus rahuldas 31. mai 2010. a otsusega aktsiaseltsi Asper Biotech (hageja I) hagi

Harcourt Management Consulting OÜ (kostja I) ja Alo Merilo (kostja II) vastu ning mõistis hageja I

kasuks kostjalt I välja põhivõla 324 500 krooni, viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga

39 113 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivise seaduses sätestatud

suures. Samuti mõistis maakohus hageja I kasuks kostjalt II välja põhivõla 43 340 krooni, viivise

kohtuotsuse tegemise aja seisuga 5223 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude

täitmiseni viivise seaduses sätestatud suures. Maakohus rahuldaks ka osaühingu Asper Bio (hageja II)

hagi kostja I vastu ning kohustas kostjat I andma hagejale II üle aktsiaseltsi Asper Biotech

8354 aktsiat.

Maakohus saatis otsuse tegemise päeval kohtuotsuse menetlusosalistele e-kirjaga, milles palus saata

viivitamatult kinnituse otsuse kättesaamise kohta.

2. Kostja II, kes oli ühtlasi ka kostja I seaduslik esindaja, teatas 31. mail 2010 e-kirjaga maakohtule,

et sai maakohtu saadetud e-kirja manusena kätte kohtuotsuse teksti, mida ei saa pidada

kohtuotsuseks, sest sellele ei ole ükski kohtunik, kohtu töötaja ega muu isik kirjalikult ega digitaalselt

alla kirjutanud.

3. Maakohus saatis 1. juunil 2010 kostjale II uuesti e-kirjaga asjas tehtud kohtuotsuse.

4. Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) teatas 1. juunil 2010 maakohtule, et sai kätte

kohtutöötaja digitaalallkirjaga kinnitatud kohtuotsuse ärakirja, kuid endiselt ei ole teada, kas kohtunik

on kohtuotsuse allkirjastanud või mitte.

5. Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) esitas 2. juunil 2010 maakohtule taotluse ja 4. juunil

2010 korduva taotluse, milles palus määrata kindlaks maakohtu otsuse tegemise tegeliku kuupäeva ja

juhul, kui asjas ei ole kehtivat korda järgides kohtuotsust tehtud, taandada asja menetlusest asja

läbivaadanud kohtunik.

6. Tartu Maakohus jättis 3. juuni 2010. a määrusega kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata.

7. Kostjad I ja II esitasid 3. juulil 2010 Tartu Ringkonnakohtule e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud

apellatsioonkaebuse ja 3. augustil 2010 taotluse maakohtu otsuse jõustumismärke tühistamiseks ning

ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamiseks.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. juuli 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta ja palus

tasuda kostjatel apellatsioonkaebustelt riigilõivu 49 000 krooni.

Tartu Ringkonnakohus peatas 10. augusti 2010. a määrusega kostjate I ja II taotluses viidatud

täiteasjades menetluse kuni kostjate apellatsioonkaebuse kohta tehtava lahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus keeldus 17. augusti 2010. a määrusega kostjate apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebus esitatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu tuleb

TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda selle menetlusse võtmisest ning TsMS § 638 lg 10 alusel

apellatsioonkaebused tagastada.

Kostja II (ühtlasi kostja I seaduslik esindaja) saatis 31. mail 2010 maakohtule elektronkirja, milles

märkis, et sai 31. mail 2010 maakohtu edastatud kohtuotsuse allkirjastamata teksti kätte. Järgmisel

päeval saatis maakohus sama lahendi uuesti koos ametniku kinnitusega. Kostja II (ühtlasi kostja I

seaduslik esindaja) e-kirjaga saab maakohtu otsuse lugeda TsMS § 307 lg 3 järgi kättetoimetatuks

31. mail 2010. Seega algas apellatsioonitähtaeg TsMS § 62 lg 2 ja § 63 järgi 1. juunil 2010 ja lõppes

30. juunil 2010.

Ringkonnakohtusse saabusid kostja II saadetud e-kirjaga 3. juulil 2010 kell 11.31 järgmised

dokumendid:

1) kostjate I ja II apellatsioonkaebus 8 lehel, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see

allkirjastati 30. juunil 2010 kell 23.58.21;

2) kostja I apellatsioonkaebus 8 lehel, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see allkirjastati

1. juulil 2010 kell 23.02.37;

3) 1. juuli 2010. a maksekorraldus nr 303 selgitusega „riigilõiv A. Merilo ja Harcourt Management

Consulting OÜ apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas 2-08-81220";

4) Tartu Maakohtu 3. juuni 2010. a määrus, mille digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et see

allkirjastati 7. juunil 2010 kell 16.22.59.

Eelnimetatud dokumendid kinnitavad, et apellatsioonkaebused esitati ringkonnakohtule tähtaega

rikkudes. Kuigi ringkonnakohus jättis 8. juuli 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta neis

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, mis eksitas menetlusosalisi, ei ole sellel

apellatsioonitähtaja arvutamisel tähtsust.

Kuna kostjad valisid dokumendi elektroonilise saatmise, siis pidi saatja TsMS § 336 lg 2 järgi hoolt

kandma, et dokument saaks tähtaja jooksul salvestatud vastavasse andmebaasi. Üksnes tähtaegne

dokumendi koostamine ei ole piisav, et lugeda dokument tähtaegselt esitatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt said kostjad esitada apellatsioonkaebuse kuni 30. juunini 2010.

Kostjad edastasidki 30. juunil 2010 ringkonnakohtule e-kirjaga apellatsioonkaebuse koos lisadega

ning said ringkonnakohtult 30. juunil 2010 kell 22.00 Suurbritannias kehtiva aja järgi

apellatsioonkaebuse ja selle lisade kättesaamise kohta kinnituse. Ka 8. juuli 2010. a määruses märkis

ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus saabus 30. juunil 2010, kuid kostjatele arusaamatul põhjusel

on ringkonnakohus lugenud vaidlustatavas kohtumääruses apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise

päevaks 3. juuli 2010. Kostjad saatsid ringkonnakohtule ka 3. juulil 2010 e-kirjaga

apellatsioonkaebuse, sest 30. juunil 2010 saadetud apellatsioonkaebusele ei olnud lisatud riigilõivu

tasumist tõendavat dokumenti. Riigilõiv tasuti 1. juulil 2010.

Seega esitasid kostjad apellatsioonkaebuse tähtaegselt.

11. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis õigesti, et apellatsioonkaebused saabusid kohtusse 3. juulil 2010, s.o pärast apellatsioonitähtaja

möödumist, mistõttu keeldus ringkonnakohus õigesti nende menetlusse võtmisest. Kostjate esitatud

tõend selle kohta, et kostja II sai ringkonnakohtult 30. juunil 2010 kell 22.00 kinnituse dokumentide

ringkonnakohtusse jõudmise kohta, on võltsitud. Kohtute infosüsteemi haldajale saadetud päringu

alusel kinnitas justiitsministeerium, et kinnitusel märgitud kostja II e-posti aadressilt ei ole

ajavahemikul 27. juunist 2010 kuni 4. juulini 2010 ühtegi e-kirja saabunud. Samuti ei ole kostja

3. juulil 2010 saadetud e-kirjas ühtegi viidet selle kohta, et ta oleks apellatsioonkaebuse juba varem

saatnud. Ühtlasi on 3. juulil 2010 saadetud apellatsioonkaebused digitaalselt allkirjastatud 30. juunil

2010 kell 23.58.21 ja 1. juulil 2010 kell 23.02.37.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu

määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kostjad esitasid apellatsioonkaebuse

hilinemisega, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti.

TsMS § 314 lg 2 esimese lause järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada mh elektrooniliselt.

Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse sama sätte teise lause järgi dokument või teatatakse

dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile

või infosüsteemi vahendusel. Menetlusdokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral võib

TsMS § 314 lg 3 teise lause järgi dokumendi edastada seda digitaalallkirjastamata, samuti võib

edastada dokumendi kinnitamata ärakirja. Originaalis paberil allkirjastatud dokumendist edastatakse

aga TsMS § 314 lg 3 kolmanda lause järgi elektrooniliselt skaneeritud ärakiri või tehakse isikule

kättesaadavaks kohtute infosüsteemis kinnitatud dokument. Menetlusosalise taotlusel edastatakse

talle sama sätte viimase lause järgi dokument võimaluse korral digitaalallkirjastatuna. Kolleegium

leiab, et ülalviidatud sätete järgi saab kohtulahendi kui paberil allkirjastatud dokumendi toimetada

menetlusosalisele kätte üksnes skaneeritud ärakirjana või kohtute infosüsteemis kinnitatud

dokumendina, menetlusosalise taotlusel võimaluse korral ka digitaalselt allkirjastatuna.

Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule

dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab

dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise

kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab

olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja

digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja

saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti

aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti

aadressi.

Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele

dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada

või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi

dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Praeguses asjas tegi maakohus otsuse 31. mail 2010 (II kd, tl 420-424). Samal päeval saatis kohtu

töötaja menetlusosalistele e-kirja manusena pdf-formaadis kohtuotsuse, mille kättesaamist kostja II

nii enda kui ka kostja I nimel kinnitas. Samas märkis kostja II, et sai kätte kohtuotsuse allkirjastamata

teksti, st e-kiri ega selle manuses olev tekst ei olnud kohtuniku, kohtu töötaja ega muu isiku allkirja

ega digitaalallkirjaga varustatud (II kd, tl 426-427). Seejärel saatis kohtu töötaja 1. juunil 2010

kostjale II uue e-kirja, millele oli manusena lisatud kohtu töötaja digitaalallkirjaga kinnitatud

kohtuotsuse tekst ja mille kättesaamist kostja jällegi kinnitas, kuid juhtis oma vastuses tähelepanu

asjaolule, et endiselt puudub kohtuotsuse tekstil kohtuniku allkiri ning kohtu töötaja allkirjastas selle

alles 1. juunil 2010 (II kd, tl 429-430).

Kolleegium leiab, et neil asjaoludel leidis ringkonnakohus vääralt, et kohtuotsuse saab lugeda

kostjatele TsMS § 307 lg 3 alusel kättetoimetatuks 31. mail 2010. Kuna kostjatele ei toimetatud

nimetatud päeval kätte kohtuniku paberil allkirjastatud kohtuotsuse skaneeritud teksti ega kohtuniku

digitaalallkirjaga kinnitatud teksti, ei ole kohtuotsust kostjatele kätte toimetatud. Sellest tulenevalt ei

ole ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 632 lg 1 mõttes möödunud.

14. Lisaks märgib kolleegium, et ringkonnakohus leidis vääralt ka seda, et kostjad esitasid

apellatsioonkaebuse 3. juulil 2010.

Kostja II väitel saatis ta apellatsioonkaebuse koos lisadega 30. juunil 2010 vahetult enne südaööd.

Selle asjaolu tõendamiseks on kostjad esitanud apellatsioonkaebuse digitaalallkirjade kinnituslehe,

millest nähtuvalt allkirjastas kostja II apellatsioonkaebuse 30. juunil 2010 kell 23.58. Kostjate väitel

saatis kostja II digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse kohe Tartu Ringkonnakohtu e-posti

aadressile ja sai 30. juunil 2010 kell 22.00 GMT (Suurbritannia aja järgi, s.o Eesti aja järgi 24.00

(GMT+2)) ringkonnakohtult oma e-posti aadressile alo.merilo@harcourtmc.co.uk kinnituse, et tema

elektronkiri koos võimalike manustega on vastu võetud (III kd, tl 143). Kuigi kohtute infosüsteemi

haldaja vastusest hageja tehtud päringule nähtub, et kostja II e-posti aadressilt

alo.merilo@harcourtmc.co.uk ei ole ajavahemikus 27. juunist 2010 kuni 4. juulini 2010 saabunud

ühtegi e-kirja peale apellatsioonkaebuse (III kd, tl 151-153), on ringkonnakohus märkinud 8. juuli

2010. a määruses, millega jättis apellatsioonkaebuse käiguta, apellatsioonkaebuse kohtusse

saabumise ajaks 30. juuni 2010.

15. Kostjate vandeadvokaadi vahenduseta esitatud taotlused Riigikohtule tuleb jätta tähelepanuta.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline TsMS § 218 lg 3 järgi teha menetlustoiminguid

ning esitada avaldusi ja taotlusi üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjate

määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik