3-2-1-108-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-108-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas

Naftas Tranzits) hagi AS-i GILD Financial Advisory Services

vastu dokumentidega tutvuda lubamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-14769

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas

Tranzits) kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

958 eurot 67 senti (15 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas

Naftas Tranzits, Läti Vabariigi registrikood 50003273531),

esindajad vandeadvokaat Üllar Talviste ja vandeadvokaat Ain

Kalme

Kostja AS GILD Financial Advisory Services (registrikood

11021666), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-14769 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS-i Latvijas Naftas Tranzits)

kassatsioonkaebuselt 16. juunil 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti

(400 (nelisada) krooni) Osaühingu Advokaadibüroo Lextal kontole nr 221023555162

(Swedbank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Akciju sabiedrība "Latvijas Naftas Tranzīts" (AS Latvijas Naftas Tranzits (hageja)) esitas

19. aprillil 2007 Harju Maakohtule AS-i GILD Financial Advisory Services (kostja) vastu hagi,

milles palus nõuda kostjalt välja informatsiooni ja kohustada kostjat esitama dokumendid, mille

alusel kandis kostja hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit.

Hageja esitas 30. jaanuaril 2008 maakohtule avalduse, milles täpsustas haginõuet ja palus kohustada

kostjat lubama hagejal tutvuda 3. novembri 2006. a raha ülekande aluseks olevate järgnevate

dokumentidega:

1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud);

2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(ad) tehingukorraldus(ed) ning andmed

tehingukorraldus(t)e kohta;

3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises

Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta;

4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema

esindajatel esindusõiguse olemasolu;

5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt

saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses

esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre,

Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins,

Solomatins.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Läti Vabariigis asutatud ja tegutsev äriühing, mille ainus eesmärk on

hoida osalusi teistes äriühingutes. Hageja põhivaraks on 48,9% Läti Vabariigi äriühingu Akciju

sabiedriba "VENTSPILS NAFTA" (AS Ventspils Nafta) aktsiatest, mille väärtus oli 2007. a seisuga

ca 123 mln Läti latti, ja mis emiteeriti suletud emissiooni käigus hagejale aktsiatähtedena. Läti

Vabariigi õiguse järgi antakse selliste aktsiate omand üle aktsiatähtede üleandmisega. Hageja endine

juhatuse esimees Mamerts Vaivads, kelle volitused juhatuse liikmena lõppesid 19. märtsil 2007, on

kinni peetud süüdistusega rahapesus. Vältimaks sarnaste süüdistuste esitamist, on teine endine

juhatuse liige Vladimirs Krastiņs lahkunud Läti Vabariigist ning tema asukoht on teadmata. Hageja

uus juhtkond, kelle volitused jõustusid 19. märtsil 2007, avastas pärast volituste saamist, et aktsiatähti

hageja valduses ei ole. Seega on hagejal kadunud 4,2 mln aktsiatähte.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln

USA dollarit selgitusega "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset

management agreement). Selgituses märgitud lepingut ega muid dokumente, mille alusel oleks hageja

aktsiatähed üle andnud või õigustatud saama kostjalt 15 mln USA dollarit, hageja valduses ei ole.

Samuti puudub lepingu sõlmimise kohta hageja juhatuse või nõukogu otsus. Kuna aktsiatähed on

hageja ainus vara, saab poolte vara haldamise leping olla seotud üksnes hagejale kuuluvate

aktsiatähtedega.

Kostja esitas hageja nõudmisel hagejale 8. jaanuari 2007. a kirja, milles kostja juhatuse liige Rain

Tamm kinnitab, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit Briti

Neitsisaarte äriühingu Nibre Enterprises Corporation palvel ja makse tehti selle äriühingu juhiste järgi

hageja ja viimati nimetatud äriühingu 12. oktoobri 2006. a lepingu alusel. Hagejale on nimetatud

äriühing tundmatu ning hageja valduses ei ole sellist lepingut ega hageja juhatuse või nõukogu otsust

sellise lepingu sõlmimiseks. Lisaks on kostja viidanud maksekorralduses ja kirjas erinevatele

lepingutele.

Hagejale on selgusetu, millisel alusel kandis kostja hagejale raha üle ning ei ole andnud hagejale

piisavat informatsiooni temale ülekantud suure rahasumma kohta. Hagejal on võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 1015 ja hea usu põhimõttest tulenevalt õigus tutvuda dokumentidega, mis kajastavad

hageja ja kostja vahelist õigussuhet, mille alusel tegi kostja soorituse, s.o kandis hagejale üle 15 mln

USA dollarit. Nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides, sest need võimaldavad hagejal

kajastada oma raamatupidamises äritegevust õigesti. Hageja ei soovi olla ohustatud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole selge ja

hageja esindajad ei ole tõendanud oma esindusõigust. Hagi menetlusse võtmise korral palus kostja

jätta hagi rahuldamata.

Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui palju AS-i Ventspils Nafta aktsiatest

talle kuulub ning et aktsiad ei ole enam tema valduses. Aktsiad ei ole kunagi olnud kostja valduses

ning kostjal puudub igasugune teave hagejale kuuluvate aktsiatähtede kohta.

Kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle 15 mln USA dollarit. Maksekorralduse selgitusse oli

ekslikult märgitud "tagasimakse 06/10/25 vara haldamise leping" (repayment 06/10/25 asset

management agreement). Pooled ei ole sõlminud mingisugust vara haldamise lepingut ja kostja tegi

maksekorralduse oma kliendi (Nibre Enterprises Corporation) korraldusel. Kostja teatas sellest

hagejale 8. jaanuaril 2007. Kostja kandis hagejale kolmanda isiku korraldusel raha ja selgitas, millisel

alusel palus kolmas isik ülekande teha. Kostja edastas hagejale kogu informatsiooni, mis on tema

käsutuses ja mille vastu saab hagejal olla õigustatud huvi.

Kuna kostjal ei ole hagejaga õigussuhteid, ei ole kostjal kohustust lubada hagejal tutvuda

dokumentidega, mis kajastavad kostja ja kolmanda isiku õigussuhet. Kostjal on keelatud anda välja

sellist informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on seotud kliendisuhtega. Hageja peab pöörduma oma

küsimustega äriühingu Nibre Enterprises Corporation poole, kellega hagejal võib olla õigussuhe.

Hageja soovib hagiga koguda tõendeid, mida kostja ei saa talle kättesaadavaks teha.

Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud

dokumentidega tutvumise nõue on vastuolus nii seadusega kui ka üldtunnustatud pangandustavadega

ja finantsteenuste turul kehtivate tavadega. Kostja on käitunud hea pangadustava kohaselt ja

selgitanud hagejale piisavalt tehtud ülekannet. Kostjal ei ole just tulenevalt heast pangandustavast ja

euroopalikust ärikultuurist võimalik hagejale rohkem informatsiooni anda ega muid dokumente

esitada. Ebamääraselt nõutud dokumentatsiooni andmine hagejale võib tähendada, et kostja rikub

seadustest ja lepingutest tulenevat ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust oma

klientide vastu.

Ükski hageja 30. jaanuari 2008. a hagiavalduse täpsustuses nimetatud dokument ei ole koostatud

hageja huvides. Samuti ei ole nendes dokumentides kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe

(sest hageja ja kostja vahel polegi mingisugust õigussuhet) ega hageja ja kostja vahelise tehingu

ettevalmistamine (sest hageja ja kostja vahel pole kunagi mingisugust tehingut ette valmistatud).

Varahalduse lepingut ei ole kunagi sõlmitud.

Hageja eesmärgiks on kaasata kostja vaidlusesse, millega kostja ei ole kuidagi seotud. Tegemist on

Läti Vabariigi aktsiaseltsi aktsionäride omavahelise vaidlusega ning kostja ei ole selles vaidluses ega

aktsionäridevahelises õigussuhtes osaline.

Raha ülekandmise tagajärjel ei ole tekkinud kolmiksuhet poolte ja kolmanda isiku vahel. Hageja ei

ole tõendanud ka seda, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev õigussuhe. Kostja tunnistab,

et tegi ülekande kolmanda isiku korraldusel, s.o õiguslikul alusel.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2009. a otsusega hagi ja kohustas kostjat lubama hagejal

tutvuda hagi täienduses märgitud dokumentidega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata hageja esindajate

esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 järgi eeldatakse

advokaadist esindaja esindusõiguse olemasolu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuvalt võiks kohus seada hagejat esindavate advokaatide esindusõiguse kahtluse alla.

Hageja dokumentidega tutvumise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis

hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole

teda veenvalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt teavitanud kõigist ülekandega seotud asjaoludest.

Kostja selgitused raha ülekandmise asjaolude kohta on segased ja vastuolulised ega ärata kohtu

usaldust.

Kostja väide dokumentidega tutvumise nõude eelduste täitmata jätmise kohta on väär. VÕS § 1015

alusel dokumendiga tutvumise nõudmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eeldus - kostja

valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides, või kostja valduses on dokument, kus on

kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe, või kostja valduses on dokument, kus on kajastatud

hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Praeguses asjas on täidetud nii esimene kui ka

teine eeldus.

Kõik hagis nimetatud dokumendid kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Poolte õigussuhe

tuleneb 3. novembril 2006 tehtud raha ülekandest, mille aluseks olevas maksekorralduses on viidatud

hageja ja kostja vahelisele 25. oktoobri 2006. a varahalduslepingule. Isegi kui poolte vahel ei ole

lepingulist suhet ja kostja tegi makse kolmanda isiku korraldusel, on kostja osaline tema, hageja ja

kolmanda isiku vahelises kolmiksuhtes, kus kohustuse on täitnud kolmas isik. Ka juhul, kui kostja

oleks teinud hagejale makse juhuslikult, soovita kanda hagejale raha üle, oleks poolte vahel alusetust

rikastumisest tulenev lepinguväline võlasuhe. Seega on poolte vahel õigussuhe, mille juriidiline

kvalifikatsioon peab nähtuma makse tegemise aluseks olevatest dokumentidest.

Hagis nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hageja huvi seisneb oma

raamatupidamises äritegevuse õiges ja õiglases kajastamises hea raamatupidamise tava ning

rahvusvahelise finantsaruandluse nõuete kohaselt. Raamatupidamiskirje ei saa olla suvaline ega

põhineda oletustel, vaid peab õigesti ja õiglaselt kajastama tehtud majandustehingut.

Lisaks on hageja põhjendatult esitanud oma huvi mitte olla ohustatud rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kriminaalõigusliku iseloomuga tehingutest.

Arvestades asjaolu, et kostja kandis hagejale 3. novembril 2006 üle 15 mln USA dollarit, ja kostja

vastuolulisi selgitusi ülekande kohta ning hagejal 4,2 miljoni AS-i Ventspils Nafta aktsia kadumist,

on hagejal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel kandis kostja hagejale üle

sedavõrd suure rahasumma.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata, kuna maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja jättis

kohaldamata normid, mida tuli asjas esitatud asjaoludele kohaldada, samuti rikkus menetlusõiguse

norme.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas

maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus kohtuotsust

põhjendades ja tõendeid hinnates menetlusõiguse normi.

Hageja esitas VÕS § 1015 alusel kostja vastu dokumentidega tutvumise nõude. VÕS § 1015 järgi

võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda

valdajalt dokumendiga tutvuda lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva

isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe

või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Viidatud sätte järgi on dokumendiga tutvumise

eelduseks õigustatud huvi olemasolu, mis võib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja

huvides, või selles, et dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine.

Hageja põhistas õigustatud huvi olemasolu asjaoluga, et kostja kandis 3. novembril 2006 hagejale üle

15 mln USA dollarit selgitusega "repayment 06/10/25 asset management agreement", kuid kuna

hagejal sellist lepingut ei ole, on tal õigus teada, mille alusel kostja talle raha üle kandis.

Ringkonnakohus nõustus, et raha laekumisel on rahasaajal õigus teada, mille eest on raha üle kantud.

VÕS § 1015 kohaselt peab kohus dokumentidega tutvumise nõude eeldustena tuvastama vähemalt

ühe alljärgneva asjaolu:

1) kostja valduses on dokument, mis on koostatud hageja huvides;

2) kostja valduses on dokument, kus on kajastatud pooltevaheline õigussuhe või kus on kajastatud

pooltevahelise tehingu ettevalmistamine.

Seega tuli hagejal põhistada ja tõendada, et hagis nimetatud dokumendid on kostja valduses, ning

selgelt piiritleda, milliste dokumentidega ta tutvuda soovib. Hagi on tõendamata.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on dokumendid, millega tutvumise vastu on hagejal

õigustatud huvi. Kostja on kohtumenetluses selgitanud, et kandis 3. novembril 2006 hagejale 15 mln

USA dollarit üle oma kliendi, äriühingu Nibre Enterprises Corporation, korraldusel. Maksekorralduse

aluseks oli hageja ja tema kliendi 12. oktoobri 2006. a leping, mitte maksekorraldusel ekslikult

märgitud 25. oktoobri 2006. a vara haldamise leping.

Pooled ei vaidle selle üle, et pooled ei ole vara haldamise ega mingit muud lepingut sõlminud.

Seetõttu ei ole maakohtu otsuse põhjendus viitega eelnimetatud lepingule lepingulise suhte olemasolu

kohta asjakohane.

Lisaks praegusele asjale esitas hageja 14. mail 2007 hagiavalduse kostja ja äriühingu Nibre

Enterprises Corporation vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks. Tollest hagiavaldusest ilmneb,

et hageja sai kolmandate isikute kaudu 12. oktoobri 2006. a müügilepingu, mis lisati ka

hagiavaldusele ning on lisatud tõendina ka praeguses asjas. Aktsiate 12. oktoobri 2006. a

müügilepingust ilmneb, et müügiesemeks oli 4,2 mln aktsiat ning müügihinnaks oli 15 mln

USA dollarit. Lepingu p 2.3 järgi võis ostuhinna tasuda ostja või tema korraldusel kolmas isik.

Ostuhind tuli lepingu p 2.2 järgi tasuda 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest tingimusel, mis on

sätestatud lepingupunktis 3.1 (III kd, tl 20-41).

Ka kostja väitel täitis ta äriühingu Nibre Enterprises Corporation käsundit ning seda kinnitas ka

äriühingu Nibre Enterprises Corporation esindaja oma 11. juuni 2007. a kirjas (V kd, tl 18-19).

Hageja kahtleb müügilepingu ehtsuses. Kostja väitel ei ole temal müügilepingut ega mingeid

lepinguid, millest nähtuks pooltevaheline õigussuhe või tehingu ettevalmistamine. Hageja ei ole

vastupidist tõendanud. Seega ei saa hageja nõuda tutvumist dokumentidega, mille olemasolu kostja

valduses ei ole tuvastatud.

Lisaks ei ole maakohtu otsust võimalik täita ning otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-s 5

sätestatud nõuetele. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Otsuse resolutiivosa on koormatud materiaalõiguse normide refereerimisega.

Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et tema valduses ei ole nõutud dokumente. Raha

ülekandmise kohta on hagejal olemas 3. novembri 2006. a maksekorraldus. Ei ole tähtis, kas kostjale

laekus 15 mln USA dollarit äriühingult Nibre Enterprises Corporation või kandis kostja selle summa

oma rahast käsundi täitmiseks üle hagejale. Nii kostja kui ka äriühing Nibre Enterpreses Corporation

kinnitavad, et kostja täitis äriühingu Nibre Enterprises Corporation käsundit.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ei puuduta hageja õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu

ning resolutsiooni p 5 on selgelt piiritlemata ning selline laiaulatuslik kirjavahetusega tutvumise

võimaldamine võib puudutada äriühingu ärisaladust ning konfidentsiaalset teavet.

Hageja õigustatud huviks ei saa olla tõendi hankimine teise tsiviilkohtumenetluse jaoks, millele on

viidatud hageja 30. septembri 2008 taotluses menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-07-18826.

Hageja ja kohtu märgitud viited rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning

raamatupidamisnõuetele ei anna alust hagi rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus, või saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1015 ja andis

sellele sättele kitsendava tõlgenduse, kui märkis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on

leping, millest nähtub pooltevaheline õigussuhe. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 1015

mõttega, mille kohaselt on isikul õigus tutvuda dokumendiga ka siis, kui dokumendis võib

teoreetiliselt olla kajastatud pooltevaheline õigussuhe ja isik soovib selle õigussuhte olemasolu või

puudumist dokumendi alusel kontrollida. Hageja õigust dokumendiga tutvuda ei välista ka asjaolu, et

kostja ja äriühing Nibre Enterprises Corporation on esitanud oma versiooni dokumendis sisalduva

kohta. Hageja soovib kontrollida selle väite tõele vastavust ja tema õigustatud huvi põhineb kahtlusel,

et kostja esitatud selgitused ei ole tõesed. Ringkonnakohus ei ole hageja nende väidetega asja

lahendades arvestanud ega põhjendanud, miks ei tule hageja seisukohti arvestada, rikkudes sellega

TsMS § 654 lg-d 4 ja 5. Samuti ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta hindab asjas esitatud

tõendeid maakohtust erinevalt.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb maakohtu otsus tühistada tervikuna. Ringkonnakohtu

otsus on vastuoluline. Hageja on põhjendanud, et tema õigustatud huvi tutvuda iga nõutud

dokumendiga seisneb kostja selgituste kontrollimises, kas äriühing Nibre Enterprises Corporation oli

kostja klient ja raha kanti hagejale üle viimase korraldusel ja tema arvel, kas korralduse andis kostjale

just äriühing Nibre Enterprises Corporation ja mitte keegi teine ning kas kostja ei püüa oma

selgitusega varjata tegelikult tehtud tehinguid ja nende taga olevaid isikuid.

Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu resolutsiooni p 4 ei puuduta hageja

õigustatud huvi, ning väär on ringkonnakohtu arusaam, et p 5 ei ole piisavalt selgelt piiritletud.

Selgusetuks jääb, miks peaks dokumendi seotus ärisaladusega välistama VÕS § 1015 kohaldamise.

Ringkonnakohus ei ole ka neile hageja väidetele vastanud.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, mille alusel ta asus seisukohale, et kostja valduses ei ole

dokumente, mille vastu on hagejal õigustatud huvi. Hageja on põhjalikult selgitanud, miks ta arvab,

et hagis nimetatud dokumendid võiksid kostja valduses olla. Ringkonnakohus ei ole hageja neid

väiteid otsuses käsitlenud.

Ringkonnakohus asus üllatuslikult seisukohale, et maakohtu otsus ei ole täidetav. Maakohtu otsuses

on dokumendid piisavalt piiritletud tunnuste abil, mis võimaldavad neid teistest dokumentidest

eristada. Samuti ei ole ringkonnakohus pidanud hagi tagamise määruses sisaldunud samasugust

resolutsiooni selgusetuks.

Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et pooled ei vaidle selle üle, et neil vara haldamise

lepingut ei ole. Hageja on korduvalt pidanud sellise lepingu olemasolu võimalikuks.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei saa isiku õigustatud huviks olla VÕS § 1015 mõttes tõendi

hankimine teise menetluse tarvis, kui selline võimalus tuleneb TsMS § 282 lg-st 1.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei anna hageja viited rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadusele ning raamatupidamisnõuetele alust hagi rahuldada. Hageja on nendega

põhjendanud oma õigustatud huvi.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohus tõlgendas õigesti VÕS § 1015 ja jõudis õigele järeldusele, et hageja ei ole

VÕS § 1015 kohaldamise eeldusi tõendanud. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et poolte vahel

ei saa õigussuhet olla, sest kostja tegutses käsundi alusel, ei muuda hageja väited VÕS § 1015

tõlgendamise kohta ringkonnakohtu otsust vääraks. Maksekäsundi regulatsioon ei kohusta

maksekäsundi saajat andma soodustatud isikule suvaliselt dokumente. Ringkonnakohus ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks

10. Hageja palus hagiavaldust täpsustades kohustada kostjat lubama hagejal tutvuda 3. novembri

2006. a raha ülekande aluseks olevate järgmiste dokumentidega:

1) äriühingule Nibre Enterprises Corporation teenuse osutamise leping(ud);

2) hagejale 15 mln USA dollari ülekandmise aluseks olev(ad) tehingukorraldus(ed) ning andmed

tehingukorraldus(t)e kohta;

3) kostja raamatupidamise väljavõte ja algdokumendid kostjale äriühingult Nibre Enterprises

Corporation või selle äriühingu eest kolmandalt isikult 15 mln USA dollari laekumise kohta;

4) dokumendid, mille alusel kostja tuvastas äriühingu Nibre Enterprises Corporation ja tema

esindajatel esindusõiguse olemasolu;

5) kõigi kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning töötajate nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt

saadetud või saadud kirjad, mille saatjaks või saajaks on, mille saatja või saaja nimes, nimetuses

esineb või mille elektronposti aadress sisaldab või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Nibre,

Latvijas Naftas Tranzits, Ventspils Nafta, VN, LNT, Lembergs, Nilarda, Vaivads, Krastins,

Solomatins.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt

piiritletud, st hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab

(vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Kolleegiumi hinnangul

on hageja nõudes dokumendid piisava selgusega piiritletud.

Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on VÕS § 1015 järgi õigus tutvuda hagis nõutud

dokumentidega või mitte.

11. Dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja

ettenäitamist või ülevaatamist võib VÕS § 1014 järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga

seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks

õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või ülevaatamist asja

otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline

õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas

tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid

täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole

võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil.

12. Dokumendiga tutvumise nõuet on täpsustatud VÕS §-s 1015. Viidatud sätte järgi võib teise isiku

valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda dokumendi valdajalt

dokumendiga tutvuda lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku

huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või

nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega ei saa isik nõuda igaühelt igasuguse dokumendiga

tutvuda lubamist.

Dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused:

1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab

tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist;

2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument,

millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga

tutvuda võimaldamist nõutakse.

Ringkonnakohus asus VÕS § 1015 tõlgendades õigesti seisukohale, et dokumendiga tutvumise nõude

rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et dokument on kostja valduses ja on koostatud hageja huvides

või kajastab poolte õigussuhet või nende tehingu ettevalmistamist. Samuti leidis ringkonnakohus

õigesti, et dokumendiga tutvumiseks peab dokumendiga tutvumist taotleval isikul olema õigustatud

huvi dokumendiga tutvumise vastu, kuid leidis vääralt, et õigustatud huvi võib seisneda kas selles, et

dokument on koostatud hageja huvides, või selles, et dokumendis on kajastatud hageja ja kostja

(õigussuhe või) tehingu ettevalmistamine. Kolleegiumi arvates ei saa dokumendiga tutvuda sooviva

isiku õigustatud huvi samastada vaid nende asjaoludega.

13. Arvestades ülalmärgitud dokumendiga tutvumise tingimusi, tuleb kohtul VÕS § 1015 kohaldades

esmalt tuvastada, et dokument, millega isik soovib tutvuda, on koostatud selle isiku huvides või

kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu

ettevalmistamist, st tuvastada, kas dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga

tutvumist taotleva isiku õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi

rahuldamiseks piisab neist ka ühe olemasolust.

VÕS § 1015 järgi saab isik nõuda dokumendiga tutvumist esmalt juhul, kui see dokument on

koostatud tema huvides, st dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga. Kolleegiumi arvates on

dokument koostatud VÕS § 1015 mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva

isiku huve, st dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku

positsiooni olemasolu.

Teiseks saab isik VÕS § 1015 järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on

kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, st dokument on oma sisult seotud

tutvumist taotleva isikuga. VÕS § 1015 eesmärki arvestades ei saa viidatud alust mõista kitsalt, et isik

saab nõuda üksnes sellise dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi

valdaja vaheline õigussuhe. Kolleegiumi arvates piisab sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks

ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel

juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab

tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik

muul viisil dokumendiga tutvuda.

Viimasena võib isik nõuda VÕS § 1015 järgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab

selle isiku ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Kolleegiumi arvates saab ka sel

juhul olla isikul dokumendi valdaja vastu nõue üldjuhul siis, kui dokument kajastab tema ja

dokumendi valdaja vahelise tehingu ettevalmistamist, aga erandina ka siis, kui dokument puudutab

dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu

ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist isik saab nõuda, on eelkõige

tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus,

kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus.

Arvestades ülaltoodut, ei ole ringkonnakohtu otsusest võimalik selgelt aru saada, kas ja kui jah, siis

millised hageja nõutud dokumendid vastavad ringkonnakohtu arvates neile tingimustele.

Ringkonnakohus ei ole hageja nõutud dokumentide gruppe ükshaaval analüüsinud. Samuti on

ringkonnakohus ekslikult samastanud dokumentide eesmärgi- ja sisunõuded isiku õigustatud huvi

kriteeriumiga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada, kas ja millised hageja nõutud dokumendid

vastavad ülalmärgitu kohaselt VÕS § 1015 tingimustele.

14. Kui kohus on tuvastanud, et dokument, millega tutvumist isik nõuab, on koostatud selle isiku

huvides ja/või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet ja/või nendevahelise

tehingu ettevalmistamist, tuleb kohtul kontrollida ka seda, kas dokumendiga tutvumist taotleval isikul

on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Kui poolte kaitsmist väärivaid huve kaaludes ilmneb, et

isikul ei ole õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, ei saa kohus hagi rahuldada.

Kolleegium leiab, et isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui

dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks,

säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks.

Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud,

millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on kaitsmist

vääriv huvi dokumendiga tutvuda eelkõige juhul, kui ta soovib selgust teda puudutavate õigussuhete

olemasolu või ulatuse kohta, s.o tutvuda dokumendiga, mille sisu on talle teada olnud, kuid mida

kajastav dokument on tal kaotsi läinud, kui dokumendiga tutvumise võimaldamine ei ole dokumendi

valdajale ülemäära koormav.

Lisaks tuleb dokumendiga tutvumist taotleva isiku õigustatud huvi tuvastamisel arvestada ka

dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud

dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Seega tuleb kohtul kaaluda nii dokumendiga

tutvumist taotleva isiku huvi dokumendiga tutvuda kui ka dokumendi valdaja huvi dokumendiga

tutvuda võimaldamisest keelduda. Dokumendi valdajal võib olla õigustatud huvi keelduda

dokumendiga tutvuda võimaldamisest eelkõige juhul, kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust või

eraelu puutumatust. Sellisel juhul võib kohus lubada dokumendiga tutvuda üksnes viisil, mis ei riku

dokumendi valdaja õiguslikku kaitset väärivat huvi, sh neutraalse kolmanda isiku (nt advokaat,

audiitor) vahendusel. Lisaks võib kohus hagi rahuldades kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks määrata,

millisel viisil dokumentidega tutvutakse (kas nendest võib teha koopiaid, millises ulatuses) ja kus

dokumendiga tutvutakse. Samuti võib kohus seaduses ettenähtud alustel määrata, et hageja on

kohustatud hoidma ärisaladust (TsMS §-d 38 ja 41).

Ülalmärgitu kohaselt andis ringkonnakohus VÕS § 1015 tõlgendades isiku õigustatud huvi mõistele

väära tähenduse. Samas on ringkonnakohus hageja õigustatud huvi käsitledes nõustunud hagejaga, et

isikule raha laekumisel on rahasaajal õigus teada, mille eest on talle raha üle kantud. Asja uuel

läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas ja milliste dokumentidega tutvumiseks on hagejal

õigustatud huvi, arvestades seejuures ka kostja võimalikku huvi keelduda nõutud dokumente hagejale

tutvustamast.

Lisaks on ringkonnakohus asunud vääralt seisukohale, et hagejal ei ole õigustatud huvi

dokumentidega tutvuda seetõttu, et ta soovib saada seeläbi tõendeid teise käimasoleva

tsiviilkohtumenetluse jaoks. Kolleegiumi arvates ei tähenda hageja eesmärk koguda tõendeid teise

menetluse jaoks veel seda, et hagejal ei oleks õigustatud huvi tutvuda ühegi seda menetlust puudutava

dokumendiga. Samuti ei välista seadus teise tsiviilkohtumenetluse jaoks tõendite kogumist

hagimenetluses VÕS § 1015 alusel.

15. Dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab lisaks eeltoodule olema dokument selle isiku

valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. VÕS § 1015 mõtte kohaselt saab

dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja.

Kolleegium on arusaamisel, et välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine ka isiku

suhtes, kelle valduses seaduse järgi peab dokument olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema

valduses pole. Sellises olukorras on hagejal, kes ei suuda tõendada dokumendi kostja valduses olekut,

võimalik mh taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra kindlaksmääramist täitemenetluse

seadustiku §-s 28 sätestatud viisil. Kui nõutud dokumente kostja valduses siiski pole, kannab

vähemalt nende otsimisega seotud kulud ja riisiko VÕS § 1017 alusel hageja.

Kolleegium märgib täiendavalt järgmist. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja

valduses on hageja nõutud dokumendid. Samas on asjas jõustunud Harju Maakohtu 1. veebruari

2008. a määrusega rahuldatud hageja hagi tagamise taotlus ja kohustatud kostjat hagi tagamise korras

andma hageja nõutud dokumendid kohtutäitur Arvi Pingi kätte hoiule. Harju Maakohtu 27. juuni

2008. a määrusega rahuldas kohus kohtutäituri taotluse määrata kostjale trahv ja trahvis kostjat hagi

tagamise määruse p 2.5 täitmata jätmise eest. Määruse põhjenduste kohaselt oli kostja ülejäänud

dokumendid kohtutäiturile hoiule andnud, v.a hagi tagamise määruse p-s 2.1 nimetatud dokument,

mida kostja väitel tema valduses ei ole. Sellistel asjaoludel ei saanud ringkonnakohus asuda

seisukohale, et ühtegi hageja nõutud dokumenti kostja valduses ei olnud. Asja uuel läbivaatamisel

peab ringkonnakohus mh selgitama, millised hageja nõutud dokumentidest on veel kostja valduses

lisaks neile, mis on juba hagi tagamise korras kohtutäiturile hoiule antud.

16. Ülaltoodut arvestades tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1015, jättes ühtlasi

asjas tähtsad asjaolud tuvastamata. Asja lahendades pidi ringkonnakohus võtma seisukoha kõigi

hageja nõutud dokumentide kohta ja põhjendama iga hageja esitatud nõude rahuldamata jätmist, sh

võtma seisukoha kõigi hageja esitatud väidete kohta. Samuti asus ringkonnakohus põhjendamatult

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS §-s 1015 sätestatud eelduste olemasolu. Sellega rikkus

ringkonnakohus TsMS § 654 lg-d 4 ja 5.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Osaühingu Advokaadibüroo

Lextal kontole.

Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve