3-2-1-86-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-10

Määruse kuupäev

Tartu, 12. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Arkaadia Kapital AS-i hagi Eesti Vabariigi vastu

6 000 750 krooni, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-10542

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Arkaadia Kapital AS (registrikood 10979864), esindaja

vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann

Kostja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindaja

vandeadvokaat Tiia Nurm

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-10542.

Teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus parandada viga

ringkonnakohtu 6. aprilli 2010. a otsuses samas tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Vabariigile määruskaebuselt 3. mail 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni (25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Piiri Kinnisvara OÜ (10. detsembril 2007 ühinenud Arkaadia Kapital AS-iga) (hageja) esitas

20. märtsil 2007 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista 6 000 750 krooni, intressi ja viivise.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 26. juuni 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. detsembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus otsus tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Riigikohus jättis 26. veebruari 2009. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

8. Harju Maakohus rahuldas 28. septembri 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 5 610 063 krooni, intressi 62 271 krooni 70 senti, viivise 1 535 120 krooni

73 senti ning ajavahemiku eest 4. juunist 2009 kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt

võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras.

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada osas, millega

maakohus hagi osaliselt rahuldas, ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata.

10. Tallinna Ringkonnakohus muutis 6. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsust ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 5 000 625 krooni, intressi 55 505 krooni 92 senti, viivise

1 189 134 krooni 88 senti ning alates 3. juunist 2009 viivise põhinõudelt 5 000 625 krooni VÕS §-

s 113 sätestatud määras.

Ringkonnakohus leidis muu hulgas, et viivis tuleb välja mõista alljärgneva arvestuse kohaselt:

1) ajavahemiku 31. oktoobrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 eest 81 482 krooni 78 senti,

s.o 5 000 625 krooni * 9,75 : 365 * 61 päeva;

2) 2007. aasta I poolaasta eest 260 375 krooni, s.o 5 000 625 krooni * 10,5 : 365 * 181 päeva;

3) 2007. aasta II poolaasta eest 277 294 krooni 91 senti, s.o 5 000 625 krooni * 11 : 365 * 184 päeva;

4) 2008. aasta eest 550 068 krooni 75 senti, s.o 5 000 625 krooni * 11%;

5) 2009. aastal kuni 2. juunini 2009 19 913 krooni 44 senti, s.o 5 000 625 krooni * 9,5%. 365 *

153 päeva.

Seega 2. juuni 2009 seisuga tuleb välja mõista viivis 1 189 134 krooni 88 senti.

11. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse parandada 6. aprilli 2010. a otsuses viga. Hageja leidis, et

ringkonnakohus on teinud 2009. aasta viivisearvutuses vea, mille tõttu on otsuses märgitud selle aja

eest viivise suuruseks 19 913 krooni 44 senti. Ringkonnakohtu arvutuste õige tulemus oleks

199 134 krooni 47 senti. Seetõttu on vale ka resolutsiooni märgitud viivise suurus. Õige oleks

1 368 355 krooni 91 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tallinna Ringkonnakohus parandas 16. aprilli 2010. a määrusega otsuses oleva arvutusvea ja

luges õigeks viivise suuruseks kohtulahendi põhjendavas osas 199 134 krooni 47 senti 19 913 krooni

44 sendi asemel ja resolutsiooni punktis 1.1 "viivis summas 1 189 134,88 krooni" asemel "viivis

summas 1 368 355,91 krooni".

Ringkonnakohus leidis, et otsuse kõrvalnõudeid käsitlevas osas (otsuse lk 18) on ta viivise

arvestamisel ajavahemiku 1. jaanuar 2009 kuni 2. juuni 2009 eest märkinud viivise summaks

(põhisumma 5 000 625 * 9,5% * 153 päeva) / 365 = 19 913 krooni 44 senti. Kohus on ekslikult

asetanud koma valesse kohta ja seega tuleb õigeks summaks lugeda 199 134 krooni 47 senti. Seega

tuleb lugeda õigeks, et 2. juuni 2009 seisuga tuleb välja mõista 1 368 355 krooni 91 senti viivist.

Ringkonnakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 võimaldab arvutusvea

parandada, kuna see ei mõjuta otsuse sisu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada.

Kostja leiab, viidates Riigikohtu 29. oktoobri 2008. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08, et

TsMS § 447 lg 2 võimaldab otsuses esinevaid kirja- ja arvutusvigu parandada üksnes juhul, kui need

ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse

resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. See oleks otsuse sisu muutmine. Praeguses asjas on

ringkonnakohus parandanud põhjendavas osas arvutusvea ning muutnud samas ka otsuse

resolutsiooni. TsMS § 447 lg 2 seda ei võimalda.

14. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja leiab, et TsMS § 447 lg 2 eesmärgiks on menetlusökonoomia eesmärki silmas pidades

võimaldada otsuse teinud kohtul endal parandada arvutusvigu nii otsuse põhjendavas osas kui ka

resolutsioonis. Kui lubatud oleks vaid põhjendavas osas arvutusvigade parandamine, puuduks sellel

sättel mõte, kuna põhjendav osa ei ole menetlusosalistele siduv. Menetlusökonoomia põhimõttega ei

oleks kooskõlas, kui arvutusvea parandamiseks tuleks esitada kassatsioonkaebus ning Riigikohus

peaks hakkama parandama madalama astme kohtute arvutusvigu. See tähendaks ka, et Riigikohtu

otsustes tehtud arvutusvigu ei olekski võimalik parandada.

Otsuse sisu muutmise keeld TsMS § 447 lg-s 2 saab tähendada ainult seda, et parandada ei saa

selliseid vigu ja ilmseid ebatäpsusi, mis muudavad asja lahendamise viisi, st kas hagi, apellatsioon

või muu taotlus rahuldada või mitte. Näiteks apellatsiooniastme otsuse puhul TsMS § 657 lg-s 1

sätestatud lahendamise viisi. Teistsugune tõlgendus viiks järelduseni, et TsMS § 447 lg-t 2 ei ole

võimalik üldse kohaldada, kuna TsMS § 442 lg 1 kohaselt on otsuse sisuks kõik otsuse osad.

Kostja viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad, kuna

selle asja asjaolud on praeguse asja omadest erinevad.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asjas on

võimalik teha uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus parandada ringkonnakohtu otsuses

tehtud viga.

16. Kolleegium jääb Riigikohtu 29. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08 tehtud otsuse p-s 18

väljendatud seisukoha juurde, et kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal

parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul,

kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta

otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu. Praeguses asjas

on ringkonnakohus arvutanud otsuse põhjendavas osas valesti kostjalt väljamõistetava viivise suuruse

ning selle arvutusvea tulemusena saadud summa ka kostjalt resolutsioonis välja mõistnud. Seega on

ringkonnakohus teinud otsuses sellise vea, mida TsMS § 447 lg 2 alusel ei saa parandada.

17. Kolleegium leiab, et TsMS § 447 lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu TsMS §-s 442 toodud

otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada

kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui

otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel

parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et

TsMS § 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada

põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta

selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.

18. Kolleegium märgib, et olukorras, kus ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on viga, mida ei saa

TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, on poolel, kelle kahjuks see viga tehti, võimalik esitada

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus. Kui ringkonnakohtule esitatakse sellises olukorras

otsuses tehtud vea parandamise taotlus, peab ringkonnakohus juhtima taotleja tähelepanu sellele, et

tal ei ole võimalik taotlusega soovitud eesmärki saavutada, ja kassatsioonkaebuse esitamise

võimalusele. Praeguses asjas on ringkonnakohus hageja taotluse rahuldanud, luues sellega hagejale

eksitava mulje, et tal ei ole oma õiguste kaitseks vaja rohkem samme astuda. Selline ringkonnakohtu

eksitav käitumine võib olla kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise alus.

19. Kuna kostja oli kautsjoni tasumisest TsMS § 145 alusel vabastatud, tuleb talle tagastada ekslikult

tasutud kautsjon. Kostjal tuleb TsMS § 149 lg 8 kohaselt Riigikohtule teatada, kellele ja millisele

pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu