3-2-1-140-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-140-10

Määruse kuupäev

Tartu, 29. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus saada luba võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-30570

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Johannes Pajula määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus

Puudutatud isik Johannes Pajula (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Swedbank AS (registrikood 10060701)

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2010. a määrust tsiviilasjas nr 2-10-30570 osas,

millega lubati kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abi Tauri Hütil siseneda 8. septembril

2010. a kell 17.00 Johannes Pajulale kuuluvatesse korteriomanditesse. Lubada kohtutäitur Elin

Vilippusel ja kohtutäituri abi Tauri Hütil siseneda Johannes Pajulale kuuluvatesse

korteriomanditesse (Xxxxx xx-1, 2, 6, 8, Tallinn; kinnistusregistri numbrid xxxxxxx, xxxxxxx,

xxxxxxx ja xxxxxxx) vajalike arestimistoimingute tegemiseks 60 päeva jooksul arvates

käesoleva määruse jõustumisest. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Johannes Pajula kanda.

4. Arvata määruskaebuselt 8. septembril 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. juunil 2010 esitas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) Harju Maakohtule avalduse, milles

palus anda kohtutäiturile ja tema abile luba siseneda Johannes Pajulale (võlgnik) kuuluvatesse

ruumidesse (Xxxxx xx-1, 2, 6, 8, Tallinn; korteriomandid kinnistusregistri numbritega xxxxxxx,

xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx), et korteriomandid arestida ja kindlaks määrata vara seisukord.

2. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr 022/2009/7216

hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 2 379 223 krooni 50 sendi sissenõudmiseks. Täitmisteade on

võlgnikule kätte toimetatud 21. novembril 2009, nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud.

Võlgnik ei ole sissenõutavat summat vabatahtlikult tasunud. 7. detsembril 2009 ja 26. aprillil 2010

teavitati võlgnikku nii tavapostiga kui ka e-postiga, et korteriomandid arestitakse vastavalt

14. detsembril 2009 kell 09.50 ning 3. mail 2010 kell 18.50 korteriomandite asukohas. Võlgnik

teadetele ei reageerinud ja korteriomanditele juurdepääsu ei võimaldanud ning on sellega

täitemenetlust takistanud. Varale juurdepääsu takistamisega rikub võlgnik oma tegevusega

sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, kuna kohtutäitur on sunnitud vara

hindama ilma vara väärtusest tegelikku ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda

suuremas ulatuses võivad võlgniku kohustused jääda pärast kinnisasja müüki täitmata.

Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik

vara arestida ning arestimisakti märkida vara hind vastavalt vara seisukorrale. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja

selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb

kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

3. Harju Maakohus rahuldas 28. juuni 2010. a määrusega kohtutäituri avalduse ja lubas kohtutäituril

ja tema abil Tauri Hütil siseneda 13. juulil 2010 kell 16.00 võlgnikule kuuluvatesse

korteriomanditesse, et teha korteriomandite arestimistoiming ning määrata kindlaks vara seisukord.

TMS § 8 kohaselt peab kohtutäitur võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib võlgniku nõusoleku puudumisel

võlgniku valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need

läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohtutäitur on avalduses viidanud kuupäevadele ja

kellaaegadele, millal ta on soovinud võlgniku kinnistul täitetoiminguid teha, kuid võlgniku vastuseisu

tõtta ei ole see võimalikuks osutunud. Seega tuleb kohtutäiturile seadusega pandud kohustuse

tagamiseks anda luba sisenda võlgnikule kuuluvatesse korteriomanditesse, et teha korteriomandite

arestimistoiming ning määrata kindlaks vara seisukord.

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

Kohtutäitur ei ole võlgnikule edastanud täitmisteateid kinnisvara arestimiseks, mistõttu ei olnud

võlgnik täitemenetlusest ka teadlik. Võlgnikul puudus teave selle kohta, et kinnistutele võetud laen on

maksmata ja täitmisele pööratud, kuna laenu võtjaks on teine isik.

Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur taotles ringkonnakohtult luba

siseneda võlgniku ruumidesse 28. juulil 2010 kell 16.30.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus muutis 26. augusti 2010. a määrusega maakohtu määrust tähtaja osas ja

määras võlgniku ruumidesse sisenemise ajaks 8. septembri 2010 kell 17.00.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada avalduses toodud asjaoludel. Kohtutäitur on piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikule

kuuluvatesse korteriomanditesse sisenemise loa saamise vajalikkust. TMS § 142 lg 1 sätestab, et

kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed,

millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu

käsutamise keelumärke. TMS § 28 lg 2 järgi on võlgniku nõusolekuta tema kinnisasjal viibimine

võimalik üksnes kohtu sellekohase määruse alusel.

Praegu ei ole enam asjakohane võlgniku vastuväide, et talle ei ole antud võimalust kohtutäiturile

arestimistoimingute tegemiseks vabatahtlikult ligipääsu võimaldada, kuna ta ei ole täituri

sellekohasest soovist teadlik. Võlgnik on kohtutäituri arestimiskavatsusest teada saanud hiljemalt

maakohtu määruse kättesaamisest. Kuna maakohtu määratud korteriomanditesse ligipääsu

võimaldamise tähtaja on kohtutäitur vaatamata maakohtu määruse viivitamatule täidetavusele

(TsMS § 478 lg 4) mööda lasknud, tuleb määrata ligipääsuks uus tähtaeg. Kuni tähtaja saabumiseni

on võlgnikul võimalus vabatahtlikult lubada kohtutäituril teha arestimistoimingud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse,

millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse järgi on rikutud võlgniku ja temaga koos elava kolme alaealise lapse inimõigusi, kuna

pole antud võimalust vabatahtlikult kokku leppida kohtutäituriga toiming ajal, mil lapsed ei ole

korteris. Kohtumääruse saamiseks peab olema tõendatud, et puudub võlgniku nõusolek, seda tuleb

küsida enne loa saamiseks kohtusse pöördumist.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad oma vastustes jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb muuta osas, millega ringkonnakohus andis

kohtutäiturile ja tema abile loa siseneda võlgniku ruumidesse 8. septembril 2010 kell 17.00. Selles

osas on võimalik anda kohtutäiturile ja tema abile luba siseneda võlgniku ruumidesse vajalike

arestimistoimingute tegemiseks 60 päeva jooksul arvates praeguse määruse jõustumisest. Muus osas

tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see

on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema

valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida

üksnes kohtu määruse alusel. Kohtumäärus tehakse TMS § 28 lg 6 kohaselt kohtutäituri avalduse

alusel hiljemalt avalduse saamisele järgneval tööpäeval.

10. Nimetatud normide põhjal saab esmalt teha järelduse, et enne kohtu poole pöördumist tuleb

kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või

mitte. Määruskaebuses on õigesti väidetud, et kohtumääruse saamiseks tuleb tõendada võlgniku

nõusoleku puudumine. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus, puuduks kohtutäituril avalduse

esitamiseks õiguskaitsevajadus. Siiski on kolleegiumi arvates sissenõudja õiguste ning tõhusa

täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Praegusel juhul

on maakohus tuvastanud, et võlgniku vastuseisu tõttu ei ole võlgniku kinnistul täitetoimingute

tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2

tähenduses. Lisaks on ringkonnakohus õigesti viidanud, et hiljemalt maakohtu määruse

kättesaamisest oli võlgnik kindlasti teadlik kohtutäituri täitetoimingu tegemise soovist ja tal on

võimalik vabatahtlikult lubada kohtutäituril teha arestimistoimingud.

11. Järgmisena tuleb kohtutäituri avaldust kontrollides selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine

on vajalik täitedokumendi täitmiseks (TMS § 28 lg 1 esimene lause). Kohtutäitur on avalduses

viidanud, et sisenemine on vajalik kinnistute väärtuse kindlakstegemiseks. Kolleegium nõustub, et

TMS § 28 annab kohtutäiturile õiguse siseneda kas võlgniku nõusolekul või kohtumääruse alusel

võlgniku ruumidesse selleks, et mh määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. Kinnisasja

(korteriomandi) hindamisel võivad müügihinda oluliselt mõjutada nt ruumide üldine seisukord,

ruumide paigutus korteris (läbikäidavad või mitte), akende paigutus tänava või sisehoovi poole,

päikesevalguse langemine ruumidesse jms asjaolud.

Seetõttu on kohtud õigesti rahuldanud kohtutäituri avalduse siseneda võlgniku ruumidesse.

12. Selgitada on vaja kohtumääruse jõustumist ja täidetavust. Samuti on vaja selgitada, kas kohtul on

võimalik anda kohtutäiturile luba siseneda võlgniku ruumidesse ka ajavahemiku täpsusega, mitte

määrata see täpse kuupäeva ja kellaajaga.

Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et maakohtu TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on

TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kuigi selle peale on võimalik esitada määruskaebus.

Määruse jõustumine on reguleeritud TsMS § 478 lg-s 3 viitega TsMS § 466 lg-le 3. TMS § 28 lg 6

alusel tehtud määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Praegusel juhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus määranud võlgniku ruumidesse sisenemise

aja kuupäeva ja kellaaja täpsusega. Kolleegium leiab, et sellise täpsusega aja määramine ei ole

tingimata vajalik ning võib põhjustada täitemenetluses viivituse, kui määratud aeg mingi objektiivse

takistuse tõttu möödub. Sel juhul peaks kohtutäitur pöörduma uuesti kohtu poole. Samas ei oleks

võlgniku õigustatud huve arvestades lubatav ka olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku

ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Seetõttu peab kolleegium otstarbekaks määrata

ruumidesse sisenemise aeg teatava ajavahemiku täpsusega. Võimalikud on ka juhtumid, mil aeg on

vaja kindlaks määrata täpsemalt.

Kuna praeguseks ajaks on möödunud ringkonnakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse

siseneda, tuleb see aeg määrata uuesti. Kolleegium annab kohtutäiturile ja tema abile õiguse siseneda

võlgniku valduses olevatesse ruumidesse (Xxxxx xx-1, 2, 6, 8, Tallinn; korteriomandid

kinnistusregistri numbritega xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx) vajalike arestimistoimingute

tegemiseks 60 päeva jooksul Riigikohtu määruse jõustumisest. Seejuures tuleb võimaluse korral

arvestada võlgniku soovi, et täitetoimingu juures ei viibiks võlgniku alaealised lapsed. Kolleegium

juhib võlgniku tähelepanu asjaolule, et 60 päeva pikkune tähtaeg ruumidesse sisenemiseks ei tähenda

võimalust nõuda kohtutäiturilt sisenemisega viivitamist kuni tähtaja viimase päevani.

13. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda.

Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.

14. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik