3-2-1-123-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-123-10

Määruse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Swedbank AS-i avaldus kinnistu registriosa nr xxxxxxx

IV jakku kantud hüpoteegikande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-71708

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), seaduslik

esindaja juhatuse liige Priit Perens

Asja läbivaatamise kuupäev

22. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-71708) põhjendusi.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 16. juunil 2010. a Swedbank AS-i tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (avaldaja) esitas 7. oktoobril 2009 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Valga

jaoskonnale avalduse, milles palus teha kandeparanduse registriosa nr xxxxxxx (kinnistu asukohaga

Xxxxx küla, Hummuli vald, Valgamaa) IV jaos, kus avaldaja kasuks on seatud esimesele järjekohale

300 000 krooni suurune hüpoteek. Hüpoteek koormab 21. septembril 2007 Kuressaare notari Anne

Heinsaare tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt Marina Trofimovale

(1/2 kaasomand) ja Nadežda Trofimovale (1/2 kaasomand) (ehk tervet kinnistut) kuuluvaid mõttelisi

osi. Muudatuste tõttu kaasomanike ringis, mis on toimunud pärimise järgselt, palus avaldaja viia

vastavusse registriossa nr xxxxxxx tehtud omanikukande muudatusega ka hüpoteegi kanne ja lisada

hüpoteegikandesse täiendavalt ka Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa (1/12). Muus osas palus

avaldaja jätta kande muutmata.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis 22. oktoobri 2009. a määrusega avaldajale

puuduste kõrvaldamiseks aega 22. novembrini 2009. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt esitada kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks

(puudutatud isik). Puudutatud isikuks on Ekaterina Lõkova. Kohtunikuabi kohustas avaldajat esitama

Ekaterina Lõkova nõusoleku hüpoteegikande muutmiseks. Samuti kohustati KRS § 361 alusel

avaldajat esitama avaldusele alla kirjutanud isiku vormikohased esindusõigust tõendavad

dokumendid.

3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 4. detsembri 2009. a määrusega KRS § 46

lg-te 2 ja 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel avaldaja avalduse

rahuldamata. Määruse kohaselt määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud.

4. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja parandada

registriosa nr xxxxxxx IV jaos olev ebaõige hüpoteegikanne (jooksev kanne nr 1) ametiülesande

korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks ka pärija Ekaterina Lõkova kaasomandi

osa. Samuti palus avaldaja kanda kinnistusregistrisse vastuväide hüpoteegikande parandamise

tagamiseks.

5. Tartu Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2010. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja

kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a kandemääruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja esitatud avaldus on kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes ja

seetõttu on KRS § 341 lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek.

Praegusel juhul võttis Ekaterina Lõkova pärandi vastu - seaduse kohaselt läks mõtteline osa

kinnisasjast juba pärandi avanemise hetkel tema omandisse ning seda ei muuda asjaolu, et seda

asjaõigust ei kantud kohe kinnistusraamatusse. Seega kuulus 1/12 mõttelist osa Ekaterina Lõkovale

juba pärandi avanemise hetkest, kuigi teda 2. augustil 2007 koos kaasomanike Marina Trofimova

ning Nadežda Trofimovaga kinnistusraamatusse ei kantud. Ometi tekkisid Ekaterina Lõkoval õigused

ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt juba

pärandi vastuvõtmisest. Seega ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et avaldaja

7. oktoobril 2009 esitatud avaldus ei ole kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes. Avaldusest ei nähtu, et

Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ning Nadežda Trofimovaga võtnud laenu, mille

tagamiseks on seatud kinnistule ühishüpoteek. Seega ei saa Ekaterina Lõkoval tekkida ka

talumiskohustust talle kuuluva 1/12 mõttelise osa hüpoteegiga koormamise osas. Kuna Ekaterina

Lõkova õigused ning kohustused kinnistu 1/12 mõttelise osa suhtes tekkisid seaduse alusel pärandi

vastuvõtmisel, oli kinnistusraamat kuni 22. augustil 2008 kande tegemiseni sisuliselt ebaõige.

KRS § 341 lg 1 ning lg 2 p 1 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõigusega koormatava

kinnisasja omanik. Praegusel juhul omas Ekaterina Lõkova 1/12 mõttelist osa kinnistust juba enne,

kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova koormasid kinnistu

hüpoteegiga. Seetõttu on hüpoteegikande tegemiseks vajalik Ekaterina Lõkova nõusolek hüpoteegi

seadmiseks 1/12 mõttelisele osale.

Kohtunikuabi ei ole rikkunud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-st 6 tulenevat kohustust.

Praegusel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta

kehtivat kannet. Hüpoteegi seadmiseks Ekaterina Lõkova mõttelisele osale kinnistust on vajalik tema

nõusolek, sest vastasel juhul see rikuks tema õigusi kinnistu kaasomanikuna. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 65 lg 1 mõttes on avaldaja taotlenud kinnistusraamatu kande muutmist, milleks on aga

vajalik isiku nõusolek, kelle õigusi kande parandamine puudutab, ehk Ekaterina Lõkova nõusolek.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega parandada kinnistu kohta avatud registriosa IV jaos olev

ebaõige hüpoteegikanne ametiülesande korras selliselt, et avaldaja kasuks seatud hüpoteek koormaks

Ekaterina Lõkova kaasomandi osa, ning kanda kinnistu kinnistusregistrisse vastuväide

hüpoteegikande parandamise tagamiseks.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud KRS § 34, leides, et avaldaja esitatud avaldus on

kinnistamisavaldus KRS § 34 mõttes, mille tõttu on KRS § 341 lg 1 järgi vajalik puudutatud isiku ehk

Ekaterina Lõkova nõusolek. Kinnistule 21. septembri 2007. a kinnistamisavalduse alusel seatud

300 000 krooni suurune hüpoteek koormas nii Marina Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kui ka Nadežda

Trofimovale (1/2 mõttelist osa) kuuluvat mõttelist osa - hüpoteek koormas seega kogu kinnistut.

Avaldaja esitas parandusavalduse seetõttu, et kohtunikuabi ei teinud 22. augustil 2008 pärija

kinnistusraamatusse kandmisel hüpoteegikandes muudatusi, mille vajaduse tingis muudatus

kaasomanike ringis, kuna pärimise teel läks kinnistust 1/12 suurune mõtteline osa üle Ekaterina

Lõkovale. Kohtunikuabi tegevuse tulemusena vabanes Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa

kinnistust hüpoteegi alt ilma hüpoteegipidaja (avaldaja) nõusolekuta. Selle tulemusel ei koorma

avaldaja kasuks seatud hüpoteek enam tervet kinnistut, vaid üksnes Marina Trofimovale ja Nadežda

Trofimovale kuuluvat mõttelist osa. Avaldaja ei ole andnud KRS § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevat

nõusolekut kinnistust mõttelise osa hüpoteegi alt vabastamiseks, mistõttu on kustutuskanne alusetu ja

ebaseaduslik. Seega on rikutud avaldaja kui hüpoteegipidaja õigusi ning kinnistusraamatu kanne on

ebaõige.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 1603 lg-t 6, leides, et

tegu ei ole juhtumiga, kus kohtunikuabi saaks ametiülesande korras muuta kehtivat kannet.

Kohtunikuabi oli kohustatud kaasomanike ringis muudatuste tegemisel kontrollima, et ka

hüpoteegikandes saaksid vajalikud muudatused tehtud selliselt, et muudatustega kaasomanike ringis

ei muutuks hüpoteegiga koormatud ese. Seega on kohtunikuabi jätnud kinnistusosakonna kodukorra

§ 1603 lg-st 6 tuleneva kohustuse täitmata. KRS §-de 62, 631 ja AÕS § 65 ning kohtu

kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui kinnistamiseks pädevale isikule on

saanud teatavaks, et kinnistusregistri kanne on ebaõige, kannab menetleja registriossa ametiülesande

korras vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab

parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus

esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande parandamise. Praegusel juhul on

hüpoteegikande ebaõigsus selgunud pärast kinnistusraamatus kannete tegemist, millest teadasaamisel

teavitas avaldaja kohe ka kohtunikuabi.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud PärS § 130 lg-t 1 ning hinnanud ebaõigesti faktilisi

asjaolusid, märkides, et avaldusest ei nähtu, nagu Ekaterina Lõkova oleks koos Marina Trofimova ja

Nadežda Trofimovaga laenu võtnud, mille tagamiseks on seatud ühishüpoteek kinnistule. Tegelikult

koormati kinnistu hüpoteegiga ajal, kui kinnistu kuulus kinnistusraamatu alusel Marina Trofimova ja

Nadežda Trofimova kaasomandisse. Ekaterina Lõkova sai kinnistu kaasomanikuks ligikaudu üks

aasta hiljem pärandi vastuvõtmise tõttu. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille

alusel hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kanti, järgi kuulus Nadežda Trofimova mõtteline osa

Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimovi (isikukood xxxxxxxxxxx) kui abikaasade ühisomandisse.

Valeri Trofimov kinnitas hüpoteegi seadmise lepingus, et on nõus ühisomandi koormamises

hüpoteegiga. Valeri Trofimov suri 21. veebruaril 2008. Seega avanes pärand 21. veebruaril 2008

kehtinud PärS § 3 lg 2 kohaselt Valeri Trofimovi surmapäeval ehk 21. veebruaril 2008. Valeri

Trofimovi pärandiosa läks Ekaterina Lõkovale üle 21. veebruaril 2008, mistõttu ei kuulunud

hüpoteegi seadmise hetkel (21. septembril 2007) kinnistu mõtteline osa Ekaterina Lõkovale.

PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärija(te)le üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused. Kuna pärandvara hulka kuuluva kinnistu mõtteline osa oli koormatud hüpoteegiga, läks

pärandi vastuvõtmisel Ekaterina Lõkovale üle ka tagamiskohustus ehk hüpoteegi talumiskohustus.

Kohtunikuabi oleks saanud teha paranduse kinnistusraamatu registriosas nr xxxxxxx ametiülesande

korras. Ringkonnakohus on rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohus on vääralt märkinud, et Ekaterina Lõkova omas 1/12 suurust mõttelist osa kinnistust

juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja Nadežda Trofimova

koormasid kinnistu hüpoteegiga. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, millisele faktilisele

asjaolule see väide tugineb. See võis kaasa tuua ebaõige kohtumääruse. Lisaks ei ole ringkonnakohus

põhjendanud, miks ei olnud võimalik kohaldada KRS § 62 ja § 631, AÕS § 65 ja kohtu

kinnistusosakonna kodukorra § 219 lg-d 1 ja 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2010. a määruse

tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta määruse

põhjendusi.

9. 7. oktoobri 2009. a avalduses palus avaldaja parandada kinnistusraamatu kanne ja viia vastavusse

registriosa nr xxxxxxx IV jao hüpoteegikanne nr 1 II jao omanike kandega nr 3.1, 3.2 ja 3.3 ning

lisada hüpoteegikandesse ka Ekaterina Lõkovale kuuluv mõtteline osa. Avalduse kohaselt oli enne

seda, kui Ekaterina Lõkova päris kinnisasja mõttelise osa, avaldaja kasuks seatud ühishüpoteek

Marina Trofimovale ja Nadežda Trofimovale kuuluvatele mõttelistele osadele (tervele kinnistule).

Avaldus vastas oma sisult kinnistamisavaldusele esitatavatele nõuetele ja kinnistamisavaldusena

käsitas seda ka kohtunikuabi. KRS § 46 lg 3 alusel andis kohtunikuabi tähtaja puuduste (puudus

puudutatud isiku Ekaterina Lõkova nõusolek ja avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendav

vormikohane dokument) kõrvaldamiseks. Kuna määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, jättis

kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrusega avalduse KRS § 46 lg 5 ja TsMS § 596 lg 2 alusel

rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis avaldaja, et tegemist pole

kinnistamisavaldusega, mistõttu pole vajalik puudutatud isiku nõusolek ja ebaõige kande

parandamisel saab lähtuda KRS §-dest 62, 631 ja AÕS §-st 65. Ebaõigele kandele on avaldaja

tähelepanu juhtinud telefoni teel ja 7. oktoobri 2009. a avaldusega.

Seega nõudis avaldaja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist.

10. Avalduse esitamise ajal kehtinud AÕS § 65 lg 1 kohaselt võis isik, kelle õigust on ebaõige

kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või

on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande

muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi

parandamine puudutab. Avalduse esitamise ajal kehtinud ja alates 1. juulist 2010 kehtetuks

tunnistatud AÕS § 621 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või

kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on

väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka

asjaõiguslepingus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt oli vaid seaduses sätestatud juhtudel

võimalik teha kanne ilma kinnistamisavalduseta ametiülesande korras.

11. Üheks seaduses sätestatud juhuks, mil kande parandamiseks ei nõutud kinnistamisavaldust, oli

kuni 30. juunini 2010 kehtinud KRS § 631, mille kohaselt, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige

kandemääruse ebaõigsuse tõttu ja kandemääruse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist

kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusosakond kinnistusregistrisse ametiülesande korras

vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud

isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel

otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise. Asja materjalidest nähtuvalt ei asunud

kinnistusosakond kande parandamist menetlema KRS § 631 alusel. Kolleegiumi pädevuses pole

registriasja menetluses hinnata, kas kinnistusosakond oleks pidanud asuma tegutsema ametiülesande

korras või mitte. Pädevus puudub tulenevalt sellest, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei

võimaldanud esitada määruskaebust juhul, kui kinnistusosakond ei alusta ametiülesande korras

ebaõigeks peetava kande parandamise menetlust. TsMS § 599 võimaldab esitada määruskaebuse vaid

kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse

peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtu omal

algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud

isik. Eeltoodust järeldub muu hulgas seegi, et kui avaldaja 7. oktoobri 2009. a avaldus ei oleks

kinnistamisavaldus, vaid oleks avaldaja ettepanek (nn märgukiri) ebaõige kinnistusraamatu kande

parandamiseks, siis tuleks kaebemenetluse puudumise tõttu tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni

2010. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 4. detsembri 2009. a määrus.

12. Kuna 7. oktoobri 2009. a avaldus vastas oma sisult KRS § 34 lg-s 6 sätestatud nõuetele, andis

kohtunikuabi kooskõlas KRS § 46 lg-ga 3 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt AÕS § 65 lg-

st 1 ja KRS § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek

(KRS § 35 lg 1 p 2). KRS § 361 lg 1 alusel tuli esitada avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust

tõendavad vormikohased dokumendid. Kuna nimetatud puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud, oli

põhjendatud kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine KRS § 46 lg 5 ja TsMS § 596 lg 2 alusel.

Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab

selle põhjendusi.

13. Iseenesest õige on ringkonnakohtu arusaam, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12 mõttelise osa

kinnisasjast pärandi vastuvõtmisega juba pärandi avanemise hetkel. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad

pärijale pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis

oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt

isikult teisele üle minna. Kui ajal, mil Ekaterina Lõkova omandas kinnisasja mõttelise osa, oli see

mõtteline osa juba koormatud ühishüpoteegiga ja praegu see kinnistusraamatust ei nähtu, siis on

kinnistusraamatu kanne ebaõige, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud ühishüpoteeki Ekaterina

Lõkova mõttelisele osale. Otsuse p-des 10 ja 12 toodud põhjustel oli aga Ekaterina Lõkova nõusolek

vajalik ka ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks.

14. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik

seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava

kohtuotsusega.

15. Ringkonnakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, et Ekaterina Lõkova omandas 1/12

mõttelist osa kinnistust juba enne, kui teised pärandi vastu võtnud pärijad Marina Trofimova ja

Nadežda Trofimova koormasid kinnistu hüpoteegiga, ning selle seisukoha põhistamiseks esitatud

asjaolud. Eeltoodul ei ole tähtsust, otsustamaks selle üle, kas Ekaterina Lõkovale kuuluva kinnisasja

mõttelise osa koormamiseks ühishüpoteegiga on vaja tema kui puudutatud isiku nõusolekut. Tema

nõusolekut on vaja nii siis, kui ta päris hüpoteegiga koormamata kinnisasja mõttelise osa, aga ka siis,

kui taotletakse ebaõige kande parandamist.

Lisaks märgib kolleegium järgmist. Asja materjalide hulgas on 21. septembril 2007 avaldaja ja

Marina Trofimova ning Nadežda Trofimova kui kinnisasja kaasomanike ja Valeri Trofimovi kui

Nadežda Trofimova abikaasa vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping.

Sellest nähtub, et hüpoteegi seadmise hetkel olid kinnisasja kaasomanikeks Marina Trofimova,

kellele kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast, ning abikaasad Nadežda Trofimova ja Valeri Trofimov,

kelle ühisomandisse kuulus 1/2 kinnisasja mõttelisest osast. Mõlemad mõttelised osad koormati

ühishüpoteegiga avaldaja kasuks.

16. Avaldajal on õigus esitada uus seaduse nõuetele vastav kinnistamisavaldus ja kui puudutatud isik

nõusoleku andmisest keeldub, siis TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi.

17. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks