3-2-1-67-10 · Riigikohus

Kohtunik J. Luige eriarvamus

Ma ei saa nõustuda kolleegiumi otsuse põhjendustega au ja hea nime kahjustamise õigusvastasust

käsitlevas osas. Leian, et ringkonnakohtu järeldus kõnealusesse isiklikku õigusesse sekkumise

õigusvastasuse kohta oli lõppjärelduses õige. Oma seisukohta põhjendan alljärgnevalt.

1. Vaidlust ei saa olla selle üle, et hageja au ja hea nime kahjustav on tema nime avaldamine plakatil,

millel oli tekst: "Isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt"; "Võlgnik", millest allpool

"BK Elekter OÜ"; "Seotud isikud", millest allpool "Valeri Busel." Plakatile oli joonistatud suurelt

paragrahvi sümbol ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees

suurt luupi. Vaidluse all ei ole ka asjaolud, et äriühingul, mille juhatuse liige on hageja, oli tasumata

võlg (faktiväited). Põhimõtteliselt väär on kostja väide, et need avaldatud väited on üksnes

faktiväited, mitte väärtushinnangud: isikusse puutuvad faktid (andmed) ei saa olla täiesti

väärtusvabad, s.o absoluutselt neutraalsed, mis ei võimalda isiku kohta mingeid väärtushinnanguid.

2. Vaadeldav sekkumine koosneb minu arvates kahest teost: informatsiooni loomine ja kasutamine

ning selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks (tajutavaks) tegemine (avaldamine). Loodud

informatsiooni kasutamine on tegu, mille au ja head nime kahjustav toime ilmneb isikule antud

negatiivses hinnangus.

3. Iga inimene tajub, mõistab, interpreteerib ja hindab plakati informatsiooni oma mõistmistasandilt.

Sellest tõsiasjast tingitult hõlmab "mõistliku inimese arusaam" kõiki arukalt põhjendatavaid

interpretatsioone. Teksti, märkide ja sümbolite tähenduse selgitamine ja põhjendamine kuulub

semantika ja semiootika valdkonda. Seega on praeguses asjas väärtushinnangu au ja head nime

kahjustava toimega seotud asjaolud võimalik tuvastada plakati informatsiooni semantilissemiootilise

analüüsi alusel.

4. Plakati informatsiooni esialgne sõnum (väärtushinnang) on hagejat halvustav (häbistav). Järgnevalt

esitan lühidalt selle väite ühe võimalikest põhjendustest. Halvustavat hinnangut väljendavad väited:

"Isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt" ja "Seotud isikud". Need väited koosvõetuna

võimaldavad järeldada (siin järeldus kui väärtustava tegevuse tulemus), et hageja on seotud nii

äriühingu kui ka äriühingu tasumata võlaga. Suur paragrahvi sümbol ning palitut, kaabut ja musta

kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi, võimendavad eelmärgitud halvustavat

hinnangut, suurendades ühtlasi plakati informatsioonist lähtuvate võimalike halvustavate

interpretatsioonide hulka. Kirjeldatud sümbolid osutavad nt sellele, et hageja tegevus on

seadusvastane, tegemist on ettevõtluses tegeleva isikuga, keda ei saa usaldada, kes hoidub

pahatahtlikult kohustuste täitmisest kõrvale, temaga äriasjade ajamisel, suhtlemisel üldse tuleb olla

eriti ettevaatlik, võlg on tekkinud hageja asjatundmatusest äriasjades jne.

5. Võttes arvesse ka hageja kohtule esitatud asjaolu, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt esitas kostja

plakatil kõige jultunumate klientide nimed, kellega ei ole ühendust saadud, et võla tasumises kokku

leppida, võimaldab plakati informatsioon ringkonnakohtu interpretatsiooni (väärtushinnang

järeldusena), et hageja on isik, kes hoiab äriühingu juhina pahatahtlikult kõrvale äriühingule võetud

kohustuste täitmisest või on oma ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole

suuteline võetud kohustusi täitma. Seega on tegemist väärtushinnanguga, mis mahub informatsioonist

lähtuvate võimalike interpretatsioonide hulka ja mis vaieldamatult kahjustab oluliselt ettevõtluses

tegutseva isiku mainet, põhjustades talle märkimisväärset mittevaralist kahju.

Järgnevalt tuleb tuvastada sekkumise põhjus, ajend, eesmärk ja alus (asjaolu, kas kahjustatu oma

käitumisega on andnud põhjust ennast häbimärgistada). Erimeelsusi ei ole selles, et äriühingul, mille

juhatuse liige on hageja, oli tasumata võlg (sekkumise põhjus), võla tasumises ei ole äriühinguga

ühendust saadud (ajend) ning väärtushinnangut vahendina kasutades soovis kostja saavutada võla

tasumist (sekkumise eesmärk). Ringkonnakohus tuvastas, et hagejal ei olnud osaühingu juhtimisel

iseseisvat esindusõigust ja 4. juunist 2007 kuni 13. märtsini 2009 võlgniku arvelduskonto käsutamise

õigust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid hageja väitele, et temaga ei ole kostja

äriühingu võla tasumise küsimuses ühendust võtnud. Seega on hagejat häbistav sekkumine alusetu

ning sellel puudus ka ajend. Erinevalt kolleegiumi enamusest olen seisukohal, et selline sekkumine

on õigusvastane alates hageja nime plakatil avaldamist.

6. PS § 45 esimeses lauses on tagatud igaühe õigus levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes

viisil (väljendusvabadus). Teise isiku kohta sellise informatsiooni avaldamine (sekkumine) on

põhiseaduse tasandil piiratud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Ühtlasi väljendab au ja hea

nime teotamise keeld hoolsuskohustust hoiduda alusetult au ja hea nime kahjustavast tegevusest

(rikkumisest). Oluline on silmas pidada, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista sekkumist üldse,

vaid keelab au ja hea nime teotamise (rikkumise). Seega on piiratav õigus aule ja hea nimele, mitte au

ja hea nime teotamise keeld. PS § 45 esimese lõike teise lause kohaselt võib piirata

väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega. Au ja hea nime kaitse huvides on

väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4,

§ 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2.

7. Au ja head nime kahjustava väärtushinnangu alusetu kasutamine kui tegu on VÕS § 1046 lg 1

kohaselt õigusvastane (au teotav). Hageja ei ole andnud mingit põhjust enda mainet "häbipostis"

teotada. Selliseid väärtushinnanguid ei pea isik tavakäibes mõistlikult taluma. Seega ei ole kostja

sekkumisel hageja au ja hea nime õigusesse eespool nimetatud hoolsuskohustust järginud. Minu

arvates on au ja hea nime olemust moonutav õigustada märkimisväärset mittevaralist kahju

põhjustanud au teotamist (rikkumist) teotaja ärihuvide või muude VÕS § 1046 lg-tes 1 ja 2 märgitud

asjaoludega.

Jaak Luik