3-2-1-131-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-131-10

Määruse kuupäev

Tartu, 15. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Väätsa Agro avaldus ettevõtte

saneerimismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-45898

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Väätsa Agro määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja aktsiaselts Väätsa Agro (registrikood 10069725),

esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Puudutatud isikud Swedbank AS (10060701) ja Swedbank

Liising Aktsiaselts (10434248), esindajad vandeadvokaat Toomas

Vaher ja vandeadvokaat Marit Toom

Asja läbivaatamise kuupäev

29. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-45898 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada aktsiaseltsi Väätsa Agro määruskaebuselt 1. juulil 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Väätsa Agro (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 14. septembril 2009 avalduse, milles

palus algatada avaldaja saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi

Veikko Toomere.

2. Pärnu Maakohus algatas 21. septembri 2009. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Veikko Toomere, määras saneerimiskava vastuvõtmise

tähtpäevaks 16. novembri 2009 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 20. novembri

2009.

3. Avaldaja esitas 20. novembril 2009 kohtule võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava koos

lisadega ja palus kohtul saneerimiskava kinnitada.

4. Avaldaja võlausaldaja Swedbank AS (puudutatud isik I) esitas 20. novembril 2009 maakohtule

avalduse, milles palus jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse,

kuna saneerimiskava koostamise käigus rikuti oluliselt tema õigusi, teda koheldakse võrreldes teiste

võlausaldajatega oluliselt halvemini ning ettevõtte saneerimine ei ole tõenäoline.

Puudutatud isik I esitas 27. novembril 2009 lisaks taotluse, milles palus määrata saneerimiskava

ekspertidena hindama Mart Nõmperi ja Toomas Tamme.

5. Avaldaja saneerimisnõustaja esitas maakohtule 30. detsembril 2009 oma arvamuse, milles leidis, et

saneerimismenetlust tuleb kõigi võlausaldajate huve silmas pidades kindlasti eelistada alternatiivselt

peetavale pankrotimenetlusele. Saneerimiskava kinnitamine ja elluviimine on kõige efektiivsem viis

võlausaldajate huvide kaitsmiseks ja võimaldab avaldajal tulevikus tegutseda kasumlikult ja

jätkusuutlikult.

6. Pärnu Maakohus võttis 6. jaanuari 2010. a määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise

avalduse menetlusse ja määras saneerimiskava eksperdina hindama Rein Voldi ja Mart Nõmperi,

andes neile arvamuse koostamiseks aega 50 päeva alates määruse kättesaamisest.

7. Ekspert Rein Volt esitas 23. veebruaril 2010 maakohtule arvamuse, milles leidis, et tema hinnangul

on avaldaja saneerimine vajalik ja põhjendatud ning saneerimiskavas väljatoodud saneerimisabinõud

on põhjendatud ja eesmärgipärased. Kui piima müügihind püsib lähitulevikus spetsialistide

prognoositud vahemikus, ei näe ekspert põhjusi, miks ei võiks avaldaja saneerimine olla edukas.

Puhttehniliselt ei ole võlausaldajaid koheldud võrdselt, kuid saneerimiskava ellurakendamisega

kaetakse võimalikult suur osa avaldaja võlgadest ja pankrotimenetlus oleks kõigile võlausaldajatele

oluliselt negatiivsemate tagajärgedega. Lisaks on avaldaja oluline tööandja Järvamaal.

8. Ekspert Mart Nõmper esitas 25. veebruaril 2010 maakohtule arvamuse, milles leidis, et avaldaja

saneerimine ei ole põhjendatud, kuna juba enne saneerimisavalduse esitamist oli avaldaja muutunud

maksejõuetuks. Saneerimiskavas ei ole õigesti välja toodud põhjust, mis viis saneerimisvajaduseni.

Nõuete ümberkujundamine on saneerimiskava kontekstis eesmärgipärane, kuid saneerimiskavas on

keskendutud nõuete ümberkujundamisele, mitte avaldaja majandustegevuse ümberkorraldamisele,

mis võiks tagada ettevõtte jätkusuutlikkuse. Saneerimiskavast ei nähtu ühtegi tegevust, millega

kavatsetakse väljatoodud riske maandada ja saneerimine selle kava alusel ei ole tõenäoline.

Saneerimiskavas koheldakse pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid oluliselt paremini kui

pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid. Avaldaja on oluline tööandja Järvamaal. Saneerimiskavas ei

ole põhistatud kümneaastase saneerimistähtaja kasutamist ning selline tähtaeg viitab liigsuurele

võlakoormale ning püsivale maksejõuetusele.

9. Puudutatud isik I esitas 1. märtsil 2010 taotluse, milles palus avaldaja saneerimismenetluse

lõpetada, sest avaldaja on püsivalt maksejõuetu.

10. Pärnu Maakohus kinnitas 15. märtsi 2010. a määrusega avaldaja saneerimiskava ja määras, et

saneerimiskava täitmise järele valvab saneerimisnõustaja Veikko Toomere, kellele pani ühtlasi

kohustuse esitada saneerimiskava täitmise kohta igal poolaastal kohtule ja võlausaldajatele aruanne.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja ega saneerimisnõustaja saneerimiskava

koostamisel saneerimisseaduse nõudeid rikkunud. Arvestades ekspertide arvamusi saneerimiskava

täitmise edukuse tõenäosuse kohta, saneeritava ettevõtte huvisid ning saneerimiskava kinnitamise ja

kinnitamata jätmise tagajärgi nii ettevõtjale kui ka võlausaldajatele, aga ka kolmandatele isikutele

(riik ja avaldaja töötajad), ei ole proportsionaalne jätta ekspert Mart Nõmperi arvamuse alusel

saneerimiskava kinnitamata. Kui avaldaja ei suuda täita endale saneerimiskavaga võetud kohustusi,

on võlausaldajatel õigus saneerimisseaduse (SanS) § 51 lg 1 p 2 järgi taotleda saneerimiskava

tühistamist. Samuti teeb SanS § 50 kohaselt saneerimiskava täitmise üle järelevalvet

saneerimisnõustaja, kes esitab igal poolaastal kohtule ja võlausaldajatele aruande saneerimiskava

täitmise kohta.

Avaldaja saneerimismenetlus on võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega kõigile võlausaldajatele

oluliselt soodsam, sest nende nõuded rahuldatakse saneerimismenetluses oluliselt suuremas määras.

Saneerimiskava kinnitamist õigustab ka saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate

suur arv (88,52% võlausaldajatest), saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletas ainult 6

hääleõiguslikku võlausaldajat (ehk 4,92% võlausaldajatest), hääletamisel ei osalenud

8 hääleõiguslikku võlausaldajat (loeti vastuhääleks).

Mõlemad saneerimiskava hinnanud eksperdid on ühel nõul, et avaldaja on oluline tööandja.

Isegi juhul, kui saneerimiskavas ei ole õigesti hinnatud asjaolusid, mis tingisid saneerimismenetluse

algatamise, ei anna see alust saneerimiskava kinnitamata jätta, sest kinnitamata jätmise alused on

ammendava loeteluna toodud SanS §-s 36. Samuti ei saa see asjaolu muuta saneerimiskava täitmise

edukuse tõenäosust.

Põhjendatud on saneerimiskava täitmise tähtaeg 15 aastat. Tähtaja määramisel on lähtutud

saneerimisseaduse loogikast, et saneerimiskava täitmise tähtpäev saabub kõigi saneerimiskavaga

ümber kujundatud nõuete täielikul rahuldamisel. Viie aasta jooksul alates avaldaja saneerimiskava

kinnitamisest rahuldatakse kõigi võlausaldajate ümberkujundatud nõuded, v.a puudutatud isiku I

võlanõue. Samas arvestatakse puudutatud isiku I nõude rahuldamata osalt juba alates saneerimiskava

kinnitamisele järgnevast täiskalendrikuust intressi turutingimuste kohaselt. Seega ei riku pikem

saneerimiskava täitmise tähtaeg puudutatud isiku I õigusi.

Puudutatud isiku I taotlus lõpetada avaldaja saneerimismenetlus SanS § 40 lg 2, § 14 ja § 39 lg 2 p 1

alusel tuleb jätta rahuldamata, sest nii avaldaja kui ka saneerimisnõustaja kinnitusel ei ole avaldaja

püsivalt maksejõuetu. Puudutatud isikule ei olnud teadmata avaldaja majandusnäitajad, kuid ta ei ole

esitanud avaldaja pankrotiavaldust.

11. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

12. Swedbank Liising Aktsiaselts (puudutatud isik II) toetas puudutatud isiku I määruskaebust ja

esitas ka ise määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning peatada maakohtu

määruse täitmise kuni tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

13. Avaldaja vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

14. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. juuni 2010. a määrusega määruskaebused ja tühistas

maakohtu määruse saneerimiskava kinnitamise osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt.

Saneerimisnõustajale ja ekspertidele tasu määramise osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata. Ühtlasi peatas ringkonnakohus maakohtu määruse täitmise kuni ringkonnakohtu määruse

jõustumiseni. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule SanS § 36 alusel

kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava. SanS § 36 sätestab imperatiivsed alused,

mis peavad olema täidetud saneerimiskava kinnitamiseks. Määruses, millega kohus võtab menetlusse

ettevõtja avalduse kinnitada saneerimiskava, mille võlausaldajad on jätnud vastu võtmata, nimetab

kohus SanS § 31 järgi vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. SanS § 36 p 2

kohaselt peab ekspertide hinnangul olema ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Seega vähemalt

kahe eksperdi arvates peab saneerimiskava olema tõenäoliselt edukas. Ekspertide toetus on

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel oluline, kuna nende arvamused peavad sisuliselt asendama

võlausaldajate nõusolekut. Praeguses asjas esitati kaks teineteisele vastukäivat eksperdiarvamust,

mistõttu puudub saneerimiskaval mõlema eksperdi toetus. Kuna on täitmata seaduses sätestatud

kohustuslik tingimus, siis puudus maakohtul alus saneerimiskava kinnitada.

SanS § 39 lg 2 p 5 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu SanS § 37 lõike 2 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

15. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja

jätta jõusse maakohtu määruse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebusi lahendades täielikult

tähelepanuta avaldaja seisukohad. Seda tehes jättis ringkonnakohus määruse olulises osas

põhjendamata, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5, § 436 lg-t 1

ja § 442 lg-t 8.

Ringkonnakohus märkis määruses vääralt, et jätab kinnitamata 15. märtsil 2010 maakohtule esitatud

saneerimiskava, kuigi saneerimiskava esitati maakohtule 21. oktoobril 2009.

Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt SanS § 36 p 2. Selle sätte mõtte järgi ei pea

saneerimiskava kinnitamiseks kahe eksperdi arvamused tingimata kattuma ning kohus on pädev

otsustama, kas ja kumma eksperdi arvamusest lähtuda. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata

jätmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab üksikasjalikult põhjendama. Maakohus leidis

õigesti ja põhjendatult, et ekspertide arvamusi arvestades on õige saneerimiskava kinnitada. Mh on

saneerimiskava kinnitamine õige ka seetõttu, et avaldaja praegused tegelikud majandustulemused

saneerimiskava täitmisel kinnitavad üheselt, et saneerimine on olnud tulemuslik. Saneerimiskava on

siiani täidetud 100%-liselt.

16. Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta

määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus tõlgendas ja

kohaldas õigesti SanS § 36 p 2. Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine kohtus on

erandlik olukord ning saneerimiskava jõustamine riigi sunnijõuga peab olema eriti veenvalt

põhjendatud nii juriidiliselt kui ka majanduslikult. Kuna kohtunikul puudub vajalik majandusalane

ettevalmistus, peavad saneerimisseaduse järgi vähemalt kaks eksperti saneerimiskava toetama, et

kohus selle kinnitada saaks. Kui üks ekspertidest saneerimiskava ei toeta, ei ole kohtul võimalik

saneerimiskava kinnitada sõltumata sellest, milline on tema enda seisukoht saneerimiskava sisu

kohta. Saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, kuid SanS § 36 p 2 seab sellele

piirid.

Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, sest põhjendas, miks tuleb maakohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus märkis küll vääralt saneerimiskava esitamise kuupäeva, kuid see eksimus

ei mõjuta määruse sisu ja on parandatav TsMS §-s 447 sätestatud korras.

Lisaks esinevad muud alused, mis välistavad saneerimiskava kinnitamise, sh on saneerimisabinõud

ebaseaduslikud, saneerimismenetluse alused on ära langenud ja saneerimiskava täitmine on

praktilistel põhjustel võimatu.

17. Saneerimisnõustaja nõustus määruskaebusega. Ringkonnakohtu tõlgendus SanS § 36 p-le 2 on

vastuolus seaduse mõtte, seadusandja tahte ja Riigikohtu varasema seisukohaga. Maakohus kinnitas

õigesti saneerimiskava. Avaldaja majandustulemused on saneerimismenetluse ajal järjekindlalt

paranenud ning avaldaja on täitnud saneerimiskava korrektselt ja tähtaegselt ning suudab seda suure

tõenäosusega teha ka tulevikus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada. Ringkonnakohtu

määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

19. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohus saab SanS § 36 p 2 järgi kinnitada

võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul, kui kõigi asjas määratud ekspertide

hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks on oluline saneerimiskava hindama määratud ekspertide hinnang ettevõtte saneerimise

edukuse kohta. Võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel peab kohus küll SanS § 28

lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline, kuid kui vähemalt pool kõigist

võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest, on saneerimiskava SanS § 24 lg-te 3

või 4 mõttes vastu võtnud, ei pea kohus saneerimiskava kinnitamiseks eksperdi arvamust küsima.

Üksnes juhul, kui saneerimiskava jääb ülalviidatud sätete järgi võlausaldajatel vastu võtmata, tuleb

kohtul sellise saneerimiskava menetlusse võtmisel nimetada SanS § 31 lg 1 järgi saneerimiskava

kohta hinnangu saamiseks asjas vähemalt kaks eksperti. Ekspert koostab SanS § 32 lg 2 järgi kohtu

määratud tähtaja jooksul saneerimiskava kohta kirjaliku, erapooletu ja asjatundliku analüüsi, milles

esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude

saneerimisabinõude eesmärgipärasuse, ettevõtte saneerimise edukuse tõenäosuse, võlausaldaja huvide

ja õiguste arvestamise ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sealhulgas ettevõtte

olulisuse kohta tööandjana.

Ülaltoodut arvestades on aga ekslik ringkonnakohtu käsitus, et võlausaldajate vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamisel asendab ekspertide hinnang saneerimismenetluse edukuse kohta

võlausaldajate nõusolekut ettevõtte saneerimiseks. Ka saneerimiskava vastuvõtmisel ei pea kõik

võlausaldajad saneerimiskavaga nõustuma, kuid sellisel juhul ei ole ekspertide arvamust saneerimise

edukuse kohta vaja küsida. Ekspertide arvamust on vaja küsida üksnes juhul, kui soovitakse kinnitada

võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava.

Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks peab kohus kontrollima SanS §-s 36

sätestatud tingimusi. Õige on ringkonnakohtu arusaam, et SanS § 36 sätestab imperatiivsed alused,

mis peavad olema täidetud võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ka

kolleegiumi arvates saab kohus kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul,

kui kõik viidatud sättes nimetatud tingimused on täidetud, sh peab SanS § 36 p 2 järgi olema ettevõtte

saneerimine ekspertide hinnangul tõenäoliselt edukas. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga

selles, et kui asjas on saneerimise edukust hindama määratud kaks või rohkem eksperti, peavad kõik

eksperdid hindama ettevõtte saneerimise tõenäoliselt edukaks.

Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita

menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Eksperdi arvamus on TsMS § 229

lg-te 1 ja 2 järgi tõend, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sh ei ole TsMS § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil kohtu

jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei ole üldjuhul ka

eksperdi arvamusel kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab võlausaldajate

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle otsustades SanS § 36 p 2 järgi hindama asjas määratud

ekspertide arvamusi ettevõtte saneerimise võimaliku edu kohta ning otsustama esitatud eksperdi

arvamuste alusel oma siseveendumuse järgi, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoliselt edukas või

mitte. Seejuures on saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kohtu kaalutlusotsustus,

mida kohus peab veenvalt põhjendama. Kolleegiumi arvates ei saa kohus SanS § 36 p 2 järgi

kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava, kui ükski ekspert ei ole saneerimist

tõenäoliselt edukaks pidanud, kuid saab seda teha, kui vähemalt üks ekspert on hinnanud

saneerimismenetluse tõenäoliselt edukaks ning koosmõjus teis(t)e arvamus(t)ega saab ettevõtte

saneerimist tõenäoliselt edukaks pidada.

Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus asja läbi vaadates kontrollinud, kas maakohus asus asjas

esitatud eksperdiarvamusi hinnates õigesti seisukohale, et avaldaja saneerimine on tõenäoliselt

edukas. Seetõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule määruskaebuse uueks läbivaatamiseks ja pole

võimalik rahuldada avaldaja taotlust jätta jõusse maakohtu määrus.

20. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause ja TsMS § 149 lg 8 alusel avaldajale tagastada.

Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull