3-2-1-120-10 · Riigikohus

Kohtunik Henn Jõksi eriarvamus.

Erinevalt kolleegidest olen arusaamisel, et kohtute tuvastatu ja Riigikohtu poolt aluseks võetu ei anna

alust vara tagasivõitmiseks TMS § 187 järgi ning Ringkonnakohtu otsus oleks tulnud tühistada

järgmistel olulisematel põhjustel.

1. Kuigi õiguslikult võivad olla sõnad "...tasaarvestust tegelikult ei toimunud..." paljutähenduslikud,

järeldan kohtute tuvastatust, et kostjal II puudus tasaarvestatav nõue kostja I vastu, sest selle nõude

aluseks olnud töövõtuleping oli tühine näilikkuse tõttu. Sellise hinnanguga töövõtulepingule ma

nõustuksin. Järelikult on kostjal I jätkuvalt kostja II vastu müügihinna tasumise nõue. Pooled ei

vaidle selle üle, et kinnisasjad müüdi turuhinnaga. Nõustun kolleegidega, et võlausaldaja huve ei saa

kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga.

2. Raske on mõista aga kolleegide järgmist järeldust: "Kinnisvara oli kostja I ainuke väärtuslik vara

ning sissenõudja nõude rahuldamine ei ole võimalik. Kostja I ei saanud kostjalt II sellist

vastusooritust, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. {---} Eeltoodust tulenevalt tuvastasid kohtud

õigesti, et tehingutega muudeti sissenõudja nõude rahuldamine võimatuks (kahjustati sissenõudja

huve)."

Kostjal I on jätkuvalt müügihinna tasumise nõue kostja II vastu ja täitemenetluse seadustiku §-d 111

ja 118 võimaldavad pöörata sissenõuet sellele nõudele. Müügihinna tasumise nõudele sissenõuet

pööratud ei ole. Seega on täitmata TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldus, et sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Samuti pole kohtud tuvastanud

asjaolusid, mis lubaksid eeldada, et sissenõude pööramine müügihinna tasumise nõudele ei vii hageja

nõude rahuldamisele. Seega on täitmata ka teine viimati nimetatud sättes nimetatud eeldus. Alust

eeldada, et sissenõude pööramine müügihinna tasumise nõudele ei vii hageja nõude rahuldamisele,

oleks minu hinnangul siis, kui kohus oleks tuvastanud asjaolud, mis viitavad kostja II võimetusele

tasuda müügihind. Otsuse p-s 12 tuvastatuks loetu, et "kostja II registreeriti äriregistris 22. juulil

2008, s.o mõni nädal enne tehingute tegemist. Tema osakapital oli registreerimisel 40 000 krooni.

Tehingute tegemise ajal ei olnud kostjal II kinnistu omandamiseks raha, tehingute kohaselt tuli tasu

maksta 15. septembriks 2008, s.o üks kuu pärast tehingute tegemist, kuid kostja II kanti omanikuna

kinnistusraamatusse juba 1. septembril 2008", ei võimalda eeldada kostja II võimetust tasuda

müügihind. Müügihinda oleks võimalik tasuda ka kostjale II kuuluva kahe vaidlusaluse kinnisasja

müügist saadava arvel.

3. Möönan, et eeltoodust tulenev sissenõudja seaduslik tee oma nõude rahuldamiseni pole lihtne ja on

aeganõudev. See ei võiks aga õigustada praeguses kohtuasjas näidatud "otsetee" kasutamist.

Henn Jõks