3-3-1-68-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-68-10

Otsuse kuupäev

14. detsember 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Tamara Rudichi (Rudich) kaebus Sotsiaalkindlustusameti

välissuhete osakonna pensionikomisjoni 16. juuli 2009. a otsuse

nr 253 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti välissuhete

osakonna kohustamiseks kaebajale vanaduspensioni

määramiseks alates avalduse esitamisest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

09-2344

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2009. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

17. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-2344.

Teha uus otsus, millega rahuldada Tamara Rudichi kaebus osaliselt. Tühistada

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 16. juuli 2009. a otsus nr 253

osas, millega jäeti Tamara Rudichi pensioni ümberarvutamisel arvesse võtmata Kasahhi NSV

territooriumil omandatud pensioniõiguslik staaž. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti

välissuhete osakonda arvutama Tamara Rudichi vanaduspension ümber, arvestades Vene

Föderatsiooni Pensionifondi poolt tunnustatud pensioniõiguslikku staaži, mis on omandatud

Kasahhi NSV territooriumil.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigis elavale Vene Föderatsiooni kodanik Tamara Rudichile määrati 2008. a riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 9 sätestatud vanaduspension kooskõlas Eesti Vabariigi

valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise sotsiaalkindlustuslepingu (Eesti-Ukraina leping) artiklitega 5,

15, 16 ja 18 ning RPKS § 32 lg-tega 1 ja 2 ja §-ga 42. Arvesse võeti Eestis ja Ukraina NSV-s

omandatud staaž.

2. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 16. juuli 2009. a otsusest nr 253

nähtuvalt esitas T. Rudich 25. märtsil 2009 Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnale avalduse

vaadata talle määratud vanaduspension ümber kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene

Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega

(Koostöökokkulepe). Pensioni ümberarvutamisel soovis T. Rudich Koostöökokkuleppe alusel arvesse

võtta Kasahhi NSV-s ja Ukraina NSV-s omandatud staaži.

3. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjon jättis 16. juuli 2009. a

otsusega nr 253 T. Rudichi vanaduspensioni ümber arvestamata. Otsusest nähtuvalt on T. Rudichil

tööstaaži kokku 26 aastat, 3 kuud ja 11 päeva, millest 12 aastat 8 kuud ja 13 päeva on omandatud

Eesti Vabariigi territooriumil, 9 aastat 7 kuud ja 10 päeva Ukraina NSV territooriumil ning 3 aastat 11

kuud ja 18 päeva Kasahhi NSV territooriumil. Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud

pensionistaaž T. Rudichil puudub. Vene Föderatsiooni Pensionifondist saadud kinnituse kohaselt

arvestab Vene Föderatsioon T. Rudichi töötamise aja Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s tema

pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse artiklitest 10, 11,

29 p 2 ja 30 p 4. Koostöökokkuleppe artiklite 1 ja 4 järgi tuleb T. Rudichile pensioni määramisel

arvestada pensioniõiguse tekkimisel lisaks Eestis omandatud pensioniõiguslikule staažile ka Vene

Föderatsiooni poolt tunnustatud pensioniõiguslikku staaži ning riikliku pensioni määramiseks on

nõutav vähemalt 15-aastase Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud

pensionistaaži olemasolu. Kasahhi NSV ja Ukraina NSV asuvad väljaspool Vene Föderatsiooni

territooriumi ning Vene Föderatsioon arvab nende territooriumil töötatud aega pensioniõigusliku

staaži hulka Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ) 13. märtsil 1992 sõlmitud pensionilise

kindlustamise alase kokkuleppe alusel, mitte siseriiklikust regulatsioonist tulenevalt. Vene

Föderatsiooni poolt sõlmitud välisleping ei saa tuua kohustusi Eesti Vabariigile. Seega ei saa

T. Rudichi pensioniõiguse määramisel pensioniõigusliku staažina arvesse võtta Kasahhi NSV-s ja

Ukraina NSV-s töötamise aega ning täitmata jääb 15-aastane pensionistaaži nõue, mistõttu

T. Rudichil puudub õigus täiendavale staažile Koostöökokkuleppe ning selle muutmise protokolli

alusel.

4. T. Rudich esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna kohustamiseks talle Koostöökokkuleppe alusel

vanaduspensioni määramiseks alates avalduse esitamisest.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna

pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja kohustas Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonda

määrama esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt

tunnustatud pensioniõigusliku staaži. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) vastuolu korral Koostöökokkuleppe ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) vahel

kohaldatakse Koostöökokkulepet kui välislepingut (RPKS § 4 lg 3). Koostöökokkuleppe art 4

sätestab, et pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate

eest võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene

Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole

territooriumil. Seega on Koostöökokkuleppe art 4 järgi pensionistaažil, mis on omandatud teise poole

territooriumil või mida tunnustatakse teise poole territooriumil, ühesugused õiguslikud tagajärjed;

2) Vene Föderatsiooni Pensionifondist saadud kinnituse kohaselt arvestab Vene Föderatsioon kaebaja

töötamise aja Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s tema pensioniõigusliku staaži hulka tulenevalt Vene

Föderatsiooni tööpensionide seadusest. Ekslik on vastustaja seisukoht, et endise NSV Liidu

territooriumil töötamise aja arvessevõtmiseks tuleb lähtuda Koostöökokkuleppe artiklitest 1 ja 6 ning

kohaldada riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid. Pensioniõiguse määramisel arvessevõetavat

staaži reguleerib Koostöökokkuleppe art 4 ning artiklist 1 ei tulene, et vanaduspensioni saamise

tingimused on täies ulatuses sätestatud Koostöökokkuleppe alusel pensioni määrava ja maksva

lepingupoole siseriikliku õigusega. Kui isik vastab staaži osas pensioniõiguse tekkeks seatud

tingimustele, siis kuulub selline pensioniõiguslik staaž arvessevõtmisele tulenevalt

Koostöökokkuleppe artiklist 4. Koostöökokkuleppe art 6 käsitleb pensioni arvutamist ning staaži

arvutamisele artiklis 6 sätestatu laiendamine, s.o siseriikliku õiguse kohaldamine pensioni arvutamise

asemel ka staaži arvutamisele, on vastuolus Koostöökokkuleppega ja muudaks art 4 sisutühjaks.

Põhjendamatu on vastustaja väide, mille kohaselt tuleneb Koostöökokkuleppe ratifitseerimise

seaduse eelnõu seletuskirjast, et Koostöökokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse pensioni määramiseks

nõutava staažinõude kontrollimisel, kuid pensioni määramine Koostöökokkuleppe alusel Eesti

Vabariigi poolt toimub kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega. Vastustaja viidatud lõik

seletuskirjast käsitleb pensioni arvutamist reguleeriva art 6 muutmist Koostöökokkuleppe

protokolliga ning seda tinginud asjaolusid;

3) seisukoht, et isikul on õigus arvestada pensioniõigusliku tegevuse hulka aeg endise NSV Liidu

territooriumil juhul, kui tal on vähemalt 15-aastane Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni

territooriumil omandatud pensionistaaž, on vastuolus Koostöökokkuleppe artikliga 4, mille järgi on

ühesugused õiguslikud tagajärjed pensionistaažil, mis on omandatud teise poole territooriumil või

mida tunnustatakse teise poole territooriumil. Koostöökokkuleppe artiklist 4 tulenevalt peab Eesti

Vabariik pensioniõiguse määramisel võrdsustama Eestis töötamise ajaga ka selle aja, mida Vene

Föderatsioon võtaks arvesse pensioni määramisel, kui isik elaks alaliselt Vene Föderatsioonis;

4) käesolev vaidlus on sarnane Riigikohtu menetluses olnud haldusasjaga nr 3-3-1-4-09, milles oli

vaidluse all vanaduspensioni määramine endises Kasahhi NSV-s omandatud staaži alusel. Riigikohtu

lahendi seisukohad Koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise osas on kohaldatavad ka käesolevas asjas;

5) Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on Eesti Vabariigile lisanduvate

kohustuste kohta märgitud, et Koostöökokkuleppest tuleneb Eesti Vabariigile kohustus võtta pensioni

määramisel arvesse staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. a ning Vene Föderatsiooni

territooriumil pärast 1991. a. Kuna RPKS § 28 lg 4 kehtis varem, ei saadud seejuures silmas pidada

nimetatud sätet, vaid seda, et RPKS § 7 lg 1 p-s 2 ette nähtud Eestis omandatud pensionistaažiga

tuleb võrdsustada endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. a omandatud tööstaaž.

Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on Vene Föderatsioon

tunnustanud end NSV Liidu õigusjärglasena. Sellest tulenevalt tunnustas ta kuni kokkuleppe

ratifitseerimiseni ühepoolselt pensionistaaži, mis oli omandatud endise Eesti NSV territooriumil kuni

1991. a. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti Vabariik võtab endale Koostöökokkuleppega kohustuse

arvestada pensioni määramisel staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. a.

Koostöökokkuleppe rakendusleppe art 3 lg-st 2 nähtuvalt oli Koostöökokkuleppe poolte tahe

arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži.;

6) Vene Föderatsiooni Pensionifondi 19. juuni 2009. a vastuse kohaselt tunnustab Vene Föderatsioon

kaebaja tööstaaži tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seadusest. Lisaks eeltoodule on Vene

Föderatsiooni Pensionifond oma 2. juuni 2009. a vastuskirjas selgitanud, et Vene Föderatsiooni

tööpensionide seaduse artiklite 10, 11, 29 p 2 ja 30 p 4 alusel võetakse pensionide määramisel kõrvuti

töötamise ja muu tegevusega Vene Föderatsiooni territooriumil arvesse töötamise ja muu tegevuse

perioodid, mis leidsid aset endise NSV Liidu territooriumil (olenemata sellest, millise liiduvabariigi

territooriumil need toimusid). Seoses sellega olid kaebajale vanaduspensioni määramisel, mida talle

25. juulist 2003 kuni 31. oktoobrini 2007 kanti üle Eestisse, töö(kindlustus)staaži hulka arvatud

töötamisperioodid Kasahhi NSV ja Ukraina NSV territooriumil. Nähtuvalt teatisele lisatud õiendist

töö(kindlustus)staaži kohta moodustavad tegevusperioodid, mis kuuluvad tööstaaži hulka arvamisele,

13 aastat 8 kuud ja 27 päeva. Vene Föderatsiooni Pensionifondi 21. mai 2009. a selgituse kohaselt

töötamise ja muu tegevuse perioodid, mis leidsid aset pärast NSV Liidu lagunemist endiste

liiduvabariikide territooriumidel, arvatakse töö(kindlustus)staaži hulka juhtudel, mis on ette nähtud

Vene Föderatsiooni seadusandlusega või Vene Föderatsiooni rahvusvaheliste lepingutega või siis, kui

Vene Föderatsiooni Pensionifondi maksti kindlustusmakseid. Samas kirjas on ka selgitatud, et SRÜ

pensionilepingut rakendatakse pensioniõigusliku staaži arvestamiseks töötamise või muu tegevuse

osas, mis leidis aset SRÜ lepinguosaliste riikide territooriumil pärast NSV Liidu lagunemist. Seega

kuna Vene Föderatsioon tunnustab endises NSV Liidu liiduvabariigis omandatud tööstaaži

pensioniõigusliku staaži hulka kuuluvana, tuleb ka Eesti Vabariigil pensionistaaži arvutamisel seda

Koostöökokkuleppe alusel arvestada;

7) Koostöökokkuleppe preambuli kohaselt lähtuvad pooled ühe poole kodanike võrdsusest teise poole

kodanikega pensionilise kindlustamise alal. Sellest ei tulene, et teise poole territooriumil viibivale

isikule kohaldatakse selle poole seadusandlust võrdselt teiste selle poole territooriumil alaliselt

viibivate isikutega. Erinev kohtlemine on tingitud sõlmitud välislepingust, millega Eesti Vabariik on

võtnud endale kohustuse kohaldada lepingu teise poole kodanike suhtes erinevat regulatsiooni;

8) kuna pensioni määramine ei ole kaalutlusotsus ning vastustaja on välja selgitanud, et Vene

Föderatsioon tunnustab Kasahhi NSV-s ja Ukraina NSV-s töötatud aega pensioniõigusliku staažina,

kusjuures ei ole vastustaja väitnud tööstaaži mittenõuetekohast tõendamist, puudub takistus

vastustajale kaebaja taotletud kindla sisuga ettekirjutuse tegemiseks.

6. Sotsiaalkindlustusamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega T. Rudichi kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) kuna apellant ei vaidle 26. aprillil 2010 täiendavalt esitatud seisukohtades enam vastu kohtuotsuse

järeldusele, et kaebaja on Koostöökokkuleppe subjekt ning tal on õigus saada pensioni selle lepingu

alusel, ei käsitle ringkonnakohus esialgses apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja piirdub

tõdemusega, et nõustub halduskohtu otsuse sellekohaste põhjendustega;

2) halduskohtu otsuse tühistamist ei too kaasa ka apellandi seisukoht, et kaebaja oleks pidanud

Koostöökokkuleppe kohaldamiseks esitama taotlused pensioni maksmise lõpetamiseks Ukraina

Pensionifondile ja pensioni määramiseks Koostöökokkuleppe alusel. Nagu nähtub

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 16. juuli 2009. a otsusest nr 253, on

kaebaja esitanud taotluse pensioni ümberarvutamiseks Koostöökokkuleppe alusel. Kui

ümberarvutamist takistas mingi kõrvaldatav asjaolu, oleks Sotsiaalkindlustusamet pidanud sellele

kaebaja tähelepanu juhtima ning tegema ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks;

3) kaebajal ei ole õigust saada topeltpensioni ühe ja sama omandatud staaži eest. Samas ei tähenda

see, et oleks keelatud Koostöökokkuleppe ja Ukraina-Eesti pensionilepingu üheaegne kohaldamine.

Nagu apellant on seletanud, maksab Eesti-Ukraina pensionilepingu alusel kumbki lepingupool

pensioni oma territooriumil, sealhulgas enne NSV Liidu lagunemist omandatud staaži eest. Kuna

Koostöökokkuleppest tulenevalt peab Eesti pool arvesse võtma ka Kasahhi NSV-s omandatud staaži,

peab Sotsiaalkindlustusamet kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber

Koostöökokkuleppe alusel ning maksma pensioni kaebajale välja vastava avalduse esitamisest alates

ulatuses, mida Ukraina ja Eesti poole poolt makstav summa ei katnud. Selliselt maksab Ukraina

endiselt pensioni tema territooriumil omandatud staaži eest ning ülejäänud, Koostöökokkuleppest

tuleneva osa, maksab Eesti pool.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus

ja teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) T. Rudich saab riiklikku pensioni Eesti-Ukraina lepingu alusel. T. Rudich esitas avalduse määratud

pensioni ümberarvutamiseks tööraamatu väljavõtte alusel. T. Rudich pole esitanud avaldust Eesti-

Ukraina lepingu alusel pensioni maksmise lõpetamiseks. Seega taotles ta riikliku pensioni maksmise

jätkamist Eesti-Ukraina lepingu alusel, suurendades Eesti Vabariigi makstavat pensionisummat,

arvates pensionistaaži hulka Vene Föderatsiooni tunnustatud pensioniõigusliku staaži. Tegemist on

Eesti-Ukraina lepingu alusel määratud pensioni ümberarvutamise taotlusega, mitte aga

koostöökokkuleppe alusel vanaduspensioni määramise taotlusega. Ringkonnakohus jättis

halduskohtu otsuse muutmata ja selgitas, et Ukraina maksab endiselt pensioni tema territooriumil

omandatud staaži eest ja ülejäänud, koostöökokkuleppest tuleneva osa, maksab Eesti.

Ringkonnakohus leidis, et T. Rudichil pole õigust saada topeltpensioni ühe ja sama staaži eest, kuid

see ei tähenda, et koostöökokkuleppe ja Eesti-Ukraina lepingu üheaegne kohaldamine on keelatud.

Seega leidis ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas, et rahuldamisele kuulub taotlus Eesti-Ukraina

lepingu alusel määratud pensioni ümberarvutamiseks, suurendades koostöökokkuleppe läbi

pensioniõiguslikku staaži. Seega on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas jõudnud halduskohtust

erinevale seisukohale, jättes siiski halduskohtu otsuse muutmata;

2) Eesti-Ukraina lepingu art 15 p 1 järgi saab kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud

kindlustusperioode liita tingimusel, et need pole osaliselt või täielikult kattunud. Lepingu artiklis 16

sätestatakse, et kui õigus saada pensioni lepingupoolte õigusaktide alusel tekib lepingupoolte

õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide liitmisel, siis arvestab kumbki lepingupool

pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele.

Halduskohtu ettekirjutuse täitmisel tekiks olukord, kus T. Rudich saab Ukraina NSV-s omandatud

pensioniõigusliku staaži eest pensioni nii Ukrainast kui ka Eestist. Alates 25. märtsist 2009 (avalduse

esitamisest) kuni tänaseni on Ukraina NSV-s omandatud pensioniõigusliku staaži eest T. Rudichile

juba pensioni maksnud. Ka muutuks sellise tõlgenduse korral Eesti-Ukraina leping sisutühjaks Vene

kodanike poolt Ukrainas (Ukraina NSV-s) omandatud pensioniõigusliku staaži osas;

3) halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohad on vastuolus Eesti-Ukraina lepingu,

koostöökokkuleppe ja riikliku pensionikindlustuse seadusega, milles kõigis on sätestatud, et isikul,

kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension;

4) T. Rudichil puuduks õigus riiklikule vanaduspensionile koostöökokkuleppe alusel isegi siis, kui ta

loobuks riiklikust pensionist Eesti-Ukraina lepingu alusel. Vaidlust pole selles, et Vene Föderatsioon

tunnustab T. Rudichi Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s töötamise aega pensioniõigusliku staažina

SRÜ pensionilepingu alusel. Halduskohus ja ringkonnakohus on Riigikohtu lahendist haldusasjas

nr 3-3-1-4-09 ekslikult järeldanud, et Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb

koostöökokkuleppe artiklist 4 Eesti Vabariigile kohustus arvestada staažidega, mida Vene

Föderatsioon tunnustab läbi välislepingute.

9. T. Rudich palub kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. T. Rudich väidab, et põhjendamatu on

kassaatori seisukoht, et T. Rudichi Kasahstanis ja Ukrainas töötatud aega ilma 15-aastase Eestis ja/või

Venemaal omandatud pensionistaažita saab arvesse võtta üksnes siis, kui Vene Föderatsioon

tunnustaks selles liiduvabariigis omandatud pensionistaaži siseriiklike õigusaktide alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Eestis elavale Vene Föderatsiooni kodanik T. Rudichile on pensioni määramise otsusest nähtuvalt

määratud RPKS §-s 9 sätestatud Eesti vanaduspension, s.o ennetähtaegne vanaduspension. T. Rudichi

puhul on RPKS § 7 lg 1 p-ga 2 pensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik staaž kindlaks

määratud Eesti-Ukraina lepingu alusel sel teel, et liideti Eestis omandatud staaž ja Ukraina NSV-s

omandatud staaž. Eesti-Ukraina lepingu alusel maksab T. Rudichile Eestis omandatud staaži eest

pensioni Eesti ja Ukraina NSV-s omandatud staaži eest Ukraina.

Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži T. Rudichile ennetähtaegse vanaduspensioni

määramisel arvesse ei võetud.

11. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni praeguses asjas vaidlustatud

otsusest nähtuvalt esitas T. Rudich 25. märtsil 2009 Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnale

avalduse vaadata talle määratud vanaduspension ümber kooskõlas Koostöökokkuleppega.

Pensionikomisjon käsitas T. Rudichi avaldust pensioni ümberarvutamise avaldusena.

Halduskohtule esitatud kaebuses taotles T. Rudich pensionikomisjoni otsuse tühistamist ja

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna kohustamist määrama T. Rudichile vanaduspension

selle määramise avalduse esitamisest.

Halduskohus ja ringkonnakohus menetlesid asja kui T. Rudichi kaebust, mille eesmärgiks on pensioni

määramine. Halduskohus kohustas kohtuotsuse resolutsiooniga pensionikomisjoni määrama

T. Rudichile esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Vene Föderatsiooni Pensionifondi

poolt tunnustatud T. Rudichi pensioniõiguslikku staaži. Ringkonnakohus jättis otsuse resolutsiooniga

halduskohtu otsuse muutmata. Samas on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas seisukohal, et

Sotsiaalkindlustusamet peab kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber (vt käesoleva

otsuse p 7 algus ja alap 3).

Kohtutoimikus ei ole T. Rudichi 25. märtsi 2009. a avaldust.

12. RPKS § 25 lg 1 p 3 näeb ette määratud pensioni ümberarvutamise pensioni suurendamist

tingivate asjaolude tekkimisel. Juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel uue

vanaduspensioni määramise võimalust riikliku pensionikindlustuse seadus ette ei näe. Vastupidi,

RPKS § 9 lg-s 7 sätestatakse: "Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks

(§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks." Seega on välistatud ka RPKS §-s 7 vanaduspensioni

määramine juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel. Ennetähtaegset vanaduspensioni

on võimalik üksnes ümber arvutada ja seejuures jääb ümber arvutatud pension ikkagi

ennetähtaegseks vanaduspensioniks.

13. Kolleegium on seisukohal, et kohtuotsuste tühistamine selleks, et välja selgitada

pensionikomisjonile esitatud T. Rudichi 25. märtsi 2009. a avalduse sisu ja anda T. Rudichile

võimalus muuta halduskohtule esitatud taotlust, s.o taotleda ettekirjutust ennetähtaegse

vanaduspensioni ümberarvutamiseks, oleks menetlusökonoomia ja õiguste tõhusa kaitse seisukohalt

mõttetu olukorras, kus seadus annab juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni suurendamise

ainsaks võimaluseks ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamise. Seepärast käsitleb Riigikohtu

halduskolleegium T. Rudichi kohtuasja ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamise asjana.

14. T. Rudich soovib pärast Koostöökokkuleppe jõustumist, et tema pensioneerimisel võetaks arvesse

ka Ukraina NSV ja Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž Koostöökokkuleppe alusel.

Pensionikomisjon jättis T. Rudichi taotluse rahuldamata ja pensioni ümber arvutamata.

15. Vaidlust ei ole selles, et Vene Föderatsioon tunnustab T. Rudichi puhul nii Ukraina NSV kui ka

Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaži hoolimata sellest, et T. Rudichil ei ole Vene NSFV

territooriumil omandatud staaži.

16. Kolleegium on varasemates lahendites (otsused asjades nr 3-3-1-4-09 ja 3-3-1-92-09)

Koostöökokkulepet tõlgendanud selliselt, et pensioni määramisel võetakse arvesse endiste

liiduvabariikide territooriumidel omandatud staaž, mida Vene Föderatsioon tunnustab oma siseõiguse

või välislepingutega. Samuti on kolleegium leidnud, et vanaduspensioni määramiseks vajalikku staaži

saab Koostöökokkuleppe alusel summeerida. Kolleegium ei muuda enda seisukohta

Koostöökokkuleppe tõlgendamisel.

17. Seega on T. Rudich Koostöökokkuleppe subjekt, sõltumata sellest, millisel viisil Vene

Föderatsioon tunnustab Ukraina NSV-s ja Kasahhi NSV-s omandatud staaži.

18. Riikliku pensionikindlustuse seadus, Eesti-Ukraina leping ega Koostöökokkulepe ei välista seda,

et isik on pensioneerimisel samaaegselt Eesti seaduse ning ühe või enama välislepingu toimealas.

Seega ei ole iseenesest välistatud see, et riikliku pensioni määramisel või ümberarvutamisel

kohaldatakse üheaegselt nii Eesti seadust kui ka Eesti-Ukraina lepingut ja Koostöökokkulepet.

19. Eeltoodust tulenevalt on T. Rudichil õigus sellele, et talle määratud pensioni ümberarvutamisel

võetakse Koostöökokkuleppe artikli 4 alusel arvesse Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž.

Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, hoolimata kohtuotsuste sõnastusest, selles, et

T. Rudichi pensioneerimisavalduse läbivaatamisel tuleb arvesse võtta Kasahhi NSV territooriumil

omandatud staaži.

20. Järgnevalt vajab käsitlemist küsimus, kas T. Rudichi puhul on pensioni ümberarvutamisel

võimalik Koostöökokkuleppe alusel arvesse võtta ka Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži.

Halduskohus ja ringkonnakohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et T. Rudichi pensioneerimisel on

Koostöökokkuleppest tulenevalt võimalik arvesse võtta ka Ukraina NSV territooriumil omandatud

staaži (vt käesoleva otsuse p-d 5 ja 7). Kolleegium kohtute selle seisukohaga ei nõustu.

21. Eesti-Ukraina lepingu artikli 15 lg-s 1 sätestatakse: "Otsustades õiguse üle saada pensioni

kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel kummagi

lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole täielikult ega

osaliselt kattuvad."

Eesti-Ukraina lepingu artikli 15 lg-s 3 sätestatakse: "Kui õigus saada pensioni lepingupoole

õigusaktide alusel tekib teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode

arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate

kindlustusperioodide eest."

Eesti-Ukraina lepingu artiklis 16 sätestatakse: "Kui õigus saada pensioni lepingupoolte õigusaktide

alusel tekib lepingupoolte õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide liitmisel, arvestab

kumbki lepingupool pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud

kindlustusperioodidele."

22. Kolleegium märgib, et tegemist on kahe välislepingu (Koostöökokkuleppe ja Eesti-Ukraina

lepingu) kohaldamisega. Seejuures lähtuvad mõlemad lepingud pensioneerimisel paljuski erinevatest

põhimõtetest.

Mõlemad lepingud lähtuvad sellest, et poolte territooriumil omandatud staaži saab pensioniõiguse

tekkeks vajaliku staaži kindlaksmääramisel summeerida. Koostöökokkulepe võimaldab

pensioniõiguse tekkeks vajaliku staaži kindlaksmääramisel liita Eestis omandatud staažile ka neid

tegevusperioode endise NSV Liidu territooriumil, mida tunnustab Vene Föderatsioon.

Koostöökokkulepe lähtub pensioni määramisel ja ümberarvutamisel põhimõttest, et pensioni määrab

ja maksab isiku elukohajärgne riik, võttes ka pensioni suuruse kindlaksmääramisel arvesse staaži, mis

on omandatud teise poole territooriumil või mida teine pool tunnustab. Koostöökokkulepe näeb ette,

et pensionäri ümberasumisel ühe poole riigi territooriumilt teise poole riigi territooriumile üldjuhul

lõpetatakse pensioni väljamaksmine endises elukohas. Eesti-Ukraina leping seevastu lähtub

põhimõttest, et üldjuhul maksab pensioni lepingu pool enda territooriumil täitunud staaži eest ja seda

ka juhul, kui pensionär asub ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole

territooriumile.

Eesti-Ukraina leping reguleerib peale pensionilise kindlustamise ka muid sotsiaalkindlustusalaseid

küsimusi. Nii reguleerib Eesti-Ukraina lepingu artikkel 11 pensionäridele meditsiiniteenuse

osutamist. Koostöökokkuleppe reguleerib ainult pensioneerimist.

23. Nii Eesti-Ukraina lepingu kui ka Koostöökokkuleppe eesmärgiks on, et ka erinevates riikides

omandatud staaži puhul saaks määrata pensioni. Lepingutest ei saa välja lugeda eesmärki lubada ühe

ja sama staaži alusel mitmekordselt pensioni saada. Kolleegium on seisukohal, et ühe lepingu alusel

saadud ja juba ära kasutatud õigushüve ei saa teise lepingu alusel enam arvesse võtta. Ebamõistlik ja

vastuolus põhimõttega, et kattuvaid staaže võetakse pensioneerimisel arvesse üks kord, oleks

Koostöökokkuleppe kohaldamine küsimuses, milles on jõus Eesti-Ukraina lepingu alusel antud

haldusaktid.

24. Pensioni määramise ajal puudus T. Rudichil RPKS § 7 lg 1 p-s 2 nimetatud pensionistaaž,

mistõttu Eesti-Ukraina lepingu mittekohaldamisel tal puudunuks õigus RPKS §-s 9 sätestatud

vanaduspensionile. T. Rudicile ennetähtaegse vanaduspensioni määramisel kohaldati Eesti-Ukraina

lepingu artiklit 16.

25. T. Rudichi suhtes Eesti-Ukraina lepingu kohaldamise tõttu tekkis järgmine olukord. Esiteks,

T. Rudich omandas pensionistaaži, mis on vajalik RPKS §-s 9 sätestatud pensioni määramiseks. See

tähendab, et T. Rudich omandas õiguse RPKS §-ga 9 ette nähtud pensionile ainult tänu Eesti-Ukraina

lepingule; T. Rudich on Ukraina NSV territooriumil omandatud staaži eest Eesti riigilt saadava

õigushüve (ennetähtaegse vanaduspensioni) juba kätte saanud. Teiseks, Eesti maksab T. Rudichile

pensioni Eestis omandatud staaži eest ja Ukraina maksab T. Rudichile pensioni Ukraina NSV-s

omandatud staaži eest. Kolleegium märgib, et Eesti-Ukraina lepingu puudumise korral poleks

T. Rudichile saanud määrata mitte ainult ennetähtaegset vanaduspensioni, vaid ka Eesti seadusega

ette nähtud rahvapensioni, sest pensioni määramise ajaks ei olnud T. Rudich jõudnud RPKS § 22 lg 1

p-ga 1 rahvapensioni määramiseks nõutud ikka.

26. Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et T. Rudichi pensioni ümberarvutamisel ei

olnud võimalik Koostöökokkuleppe alusel võtta arvesse Ukraina NSV territooriumil omandatud

staaži.

27. Seega on halduskohus ebaõigesti kohustanud Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonda

määrama T. Rudichile tema esitatud avalduse alusel vanaduspension, arvestades Ukraina NSV

territooriumil omandatud staaži, mida tunnustab Vene Föderatsiooni Pensionifond.

28. Ringkonnakohus on jätnud jõusse halduskohtu otsuse ja leidnud, et T. Rudichil ei ole õigust saada

topeltpensioni ühe ja sama omandatud staaži eest. Ringkonnakohtu otsuse järgi peab

Sotsiaalkindlustusamet kohtuotsuse täitmiseks arvestama kaebaja pensioni ümber

Koostöökokkuleppe alusel ning maksma pensioni kaebajale välja vastava avalduse esitamisest alates

ulatuses, mida Ukraina ja Eesti poole poolt makstav summa ei katnud, ja et selliselt maksab Ukraina

endiselt pensioni tema territooriumil omandatud staaži eest ning ülejäänud, Koostöökokkuleppest

tuleneva osa, maksab Eesti pool (vt käesoleva otsuse p 7 alap 3).

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga. Kolleegium on seisukohal, et eeltoodud põhjendustel ei ole

võimalik T. Rudichi pensioni ümberarvutamisel arvesse võtta Ukraina NSV-s omandatud staaži.

Samuti ei võimalda riikliku pensionikindlustuse seadus peatada Ukraina NSV-s omandatud staaži

Eesti poolt makstava pensioni suuruse arvessevõtmise korral pensioni maksmist selle perioodi eest

põhjusel, et Ukraina maksab Eesti-Ukraina lepingu alusel pensioni Ukraina NSV-s omandatud staaži

eest.

29. Sotsiaalkindlustusamet on kassatsioonkaebuses palunud tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsuse ja teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata.

Käesolevas asjas on kujunenud olukord, kus sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebuse taotlus

tühistada kohtute otsused, kuulub rahuldamisele. Kuid Sotsiaalkindlustusameti taotletud uut otsust,

millega jääks T. Rudichi kaebus rahuldamata, kolleegium teha ei saa. Nimelt on T. Rudichil

Koostöökokkuleppest tulenev õigus sellele, et tema pensioni ümberarvutamisel võetakse arvesse

Kasahhi NSV territooriumil omandatud staaž.

Sellises olukorras rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab T. Rudichi kaebuse osaliselt. Uue

otsusega tühistab kolleegium pensionikomisjoni otsuse osas, millega keelduti T. Rudichile määratud

ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamisel arvesse võtmast Kasahhi NSV territooriumil

omandatud staaži. Uue otsusega teeb kolleegium pensionikomisjonile ettekirjutuse võtta T. Rudichi

pensioni ümberarvutamisel Koostöökokkuleppe alusel arvesse Kasahhi NSV territooriumil

omandatud pensioniõiguslik staaž, mida tunnustab Vene Föderatsiooni Pensionifond. Muus osas jääb

pensionikomisjoni otsus muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld